PAUL RAUD 10.KL PAUL RAUD • SÜNNINIMI PAULUS RAUD • 1865 -1930 • PAUL RAUDA ISELOOMUSTASID EELKÕIGE LEEBUS, PEENETUNDELISUS JA SELTSKONDLIKKUS HARIDUSTEE • 9 AASTASELT ASUS TA ÕPPIMA KOERAVERE KÜLAKOOLI • AASTA HILJEM LÄKS TA VIRU-JAAGUPISSE KÖSTER KOCHI ÕPILASEKS • 1878-1881 ÕPPIS RAKVERE KREISIKOOLIS JA ELAS KALMISTU LÄHEDAL KONDIVALU KANDIS ODAVAL KOSTIL • 1879. AASTAL TABAS PEREKONDA RASKE KAOTUS: ISA HAIGESTUS JA SURI. POISI EDASINE ELU KULGES EMA JA EMAPOLSE ONU MAGNUS TREUBLUTI HOOLDAMISEL • EDASI ASTUS PAUL RAUD TARTU REAALKOOLI
katedraali juures ( seal ta ka suri ) Looming · kokku säilinud umbes 20 missat, 100 motetti ja 70 ilmalikku laulu · iseloomulik harmooniliselt tasakaalustatud ja selge vorm · muusika väga isikupärane, emotsionaalne, vaba ning uudne · nn "nootide valitseja" st, et tema valitses noote mitte noodid ei valitsenud teda · üks kuulsamaid motette on "Ave Maria... virgo serena" · sümmeetriline ja ideaalselt tasakaalustatud vorm · peenetundelisus · missad suhtelistel konservatiivses laadis, kasutatud enamasti mõnda ilmalikku laulu cantus firmus' ena · motettides väljendab end vabalt ja uudselt, andes eeskuju kogu 16. sajandile · ilmalike laulude seas paar itaaliakeelset loomingut · kirjutas frottoladest ( varjusurmas ja rahvalikus laadis) paar vaimukat näidet · kasutab ka kompositsioonilaadi, kus on loobutud keerukast polüfooniast mis on asendatud akordiaga (nt "Mille regretz")
Kuid kas kasvatus on pigem kunst või teadus? Selleks, et kasvatada mingit isiksust ehk karakterit, peame arvesse võtma tema individuaalseid iseärasusi. Lapsel on teatud impulsid, instinktid nagu sotsiaalne tung, enesealalhoiu-tung, tegevustung, mis on iga inimlapse puhul loomulk nähtus. Need on lapse loomupärased tundmused ja alles hiljem arenevad intelligendiga seotud jõud nagu otsustusvõime, tahtetugevus ja peenetundelisus, kuid mil tasemel nad arenevad, see kõik sõltubki kasvatusest. Lapse kasvatamiseks positiivses suunas on meil vaja tundma õppida tema iseärasusi. Tavaliselt saab lapse mingeid omadusi muuta, arendada neid kasvatuslike harjutuste ja erinevate situatsioonidega, kuid selle üks eripärasusi on see, et väga tugevaid kaldeid ei saa pelgalt kasvatuslike meetoditega muuta või siis parandada. Siin võib isiksuse kasvatamist
Inimese põhilisi iseloomuomadusi tundes on võimalik tema käitumist mõista ning mõnes mõttes ette ennustada. Iseloom koosneb iseloomuomadustest, mis väljendavad suhtumist iseendasse, teistesse inimestesse ja töösse. Endasse suhtumist iseloomustavad sõnad tagasihoidlikkus, nõudlikkus enese vastu, enesekriitilisus, häbelikkus, argus, eneseväärikus, kelkimine, individualism ja egoism; teistesse - kollektiivsus, inimlikkus, inimarmastus, peenetundelisus, abivalmidus, siirus, uhkus, ülbus, kõrkus ja tõearmastus; töösse suhtumist - töökus, kohusetundlikkus, algatusvõime, säästlikkus, hooletus ning laiskus. Kõige olulisemad iseloomuomadused, mis moodustavad rühma nimega ,,tahteomadused" on otsustavus, visadus, enesevalitsus, sihikindlus, iseseisvus, vastupidavus, distsiplineeritus, julgus/argus, mehisus. Need on jooned, mille järgi võib rääkida tugevast või nõrgast iseloomust.
Lastel ilmnes varakult joonistamishuvi ja juba varases lapsepõlves olid neil olemas maalimisvärvid, mis üle saja aasta tagasi ei olnudki nii tavaline kui tänapäeval. Poiste suur eeskuju ja mõjutaja oli ka vanaema, kelle juures nad päris tihti elasid. Temalt on pärit nende huvi müstika, muinasmaailma ja rahvatarkuse vastu. Kristjan Raud Kaksikvennad erinesid välimuselt ja olemuselt. Paul Rauda iseloomustasid eelkõige leebus, peenetundelisus ja seltskondlikkus. Kristjan seevastu oli kinnine, põhimõttekindel ja äärmiselt põhjalik. Ainsana tolleaegsetest Eesti kunstnikest ei huvitunud Paul Rauda ühiskondlikust tegevusest, samal ajal kui Kristjan oli üks aktiivsemaid. Paul Raud jäi ajastu rahvaromantilistes kunstieelistustes esile tõusnud suurema venna varju. Kristjan Raud nagu olekski olnud suurem vend, ehkki ta sündis vaid ööpäeva võrra varem
Uexküll. Kuigi Kristjan katsus ise hakkama saada, aidati tedagi. Nii hankis Johann Köler talle suurvürst pavel Aleksandroviti kaudu raha õpingute jätkamiseks. 1903 oli Kristjan siiski sunnitud rahapuudusel õpingud Münchenis lõpetama ja asuma kevadel 1904 elama Tartusse. 4 Vendade erinevused Kaksikvennad erinesid välimuselt ja olemuselt. Paul Rauda iseloomustasid eelkõige leebus, peenetundelisus ja seltskondlikkus. Kristjan seevastu oli kinnine, põhimõttekindel ja äärmiselt põhjalik. Ainsana tolleaegsetest eesti kunstnikest ei huvitunud Paul Raud ühiskondlikust tegevusest, samal ajal kui Kristjan oli üks aktiivsemaid. Kristjan väärtustas ühiskonna arengu esteetilise ja eetilise mõjutegurina kunsti. Nähes selles esivanemate elujõu olulist allikat, soovis ta kaasajalgi õpetada eestlasi mõistma kunsti tähendust ja luua neile jõudu andvaid teoseid
Õilsa mõiste on „Lunyus“ („Vestetes ja vestlustes“) läbivaimaks teemaks. Õilis mees (või mõningates tõlgetes ka „härrasmees“) on tagasihoidlik, tõsine, aupaklik, lojaalne ja paindlik: ta on „maraalse poole peal“. Tihti kasutab Konfutsius õilsa sünonüümina ka väljendit „heatahtlik mees“. Sündsus ja headus on tihedasti seotud. Teisal ütleb ta jälle, et härrasmehes peitub nii loomupärane energia kui ka peenetundelisus, arusaam, mis kajastub ka Platoni filosoofias. 5 Konfutsiuse poliitiliste reformide siht ei keskendu mitte seaduslikkusele, vaid ühiskonna moraalsele juhtimisele ehk valitseja moraalsusele. Kuigi Konfutsiust ei saatnud eluajal edu poliitikas, imbusid tema ideed impeeriumi poliitikasse pärast Hani dünastiat, mis asendas aastal 221 eKr võimule tõusnud ja Hiina
Ühe suurima Paul Raua visandite erakogu omanik Helgi Reemets mainis oma eluajal, et Pauli visandeid anti talle Kristjani teostele pealekauba kaasa. Paul Raud jäi ajastu rahvusromantilistes kunstieelistustes esile tõusnud suurema venna varju. Kristjan Raud nagu olekski olnud vanem ja suurem vend, ehkki ta sündis vaid ööpäeva võrra varem.6 Vendade erinevused Kaksikvennad erinesid välimuselt ja olemuselt. Paul Rauda iseloomustasid eelkõige leebus, peenetundelisus ja seltskondlikkus. Kristjan seevastu oli kinnine, põhimõttekindel ja äärmiselt põhjalik. Ainsana tolleaegsetest eesti kunstnikest ei huvitunud Paul Raud ühiskondlikust tegevusest, samal ajal kui Kristjan oli üks aktiivsemaid. Kristjan väärtustas ühiskonna arengu esteetilise ja eetilise mõjutegurina kunsti. Nähes selles esivanemate elujõu olulist allikat, soovis ta kaasajalgi õpetada eestlasi mõistma kunsti tähendust ja luua neile jõudu andvaid teoseid
Näiteks võib inimene olla oma liigutustelt elav (sangviinik), kuid tundmustelt tuim (flegmaatik). Temperamendi avaldumist mõjutab ka inimese tervislik ka kauakestev psüühiline seisund. Iseloom on elutingimuste mõjul kujunenud kindel käitumislaad, inimese püsivate psüühiliste omaduste individuaalne kombinatsioon. Iseloom avaldub inimese käitumises ja tegudes. Iseloom koosneb iseloomujoontest: · suhtumine kaasinimestesse (kollektiivsus, humaansus, peenetundelisus, abivalmidus, siirus, tõearmastus, uhkus, ülbus, kõrkus, inimvihkamine); · suhtumine iseendasse (tagasihoidlikkus, nõudlikkus, enesekriitilisus, häbelikkus, eneseväärikus, kelkimine, individualism, egoism); · töössesuhtumine (töökus, kohusetundlikkus, algatusvõime, hooletus, laiskus); 15
südametunnistusest, kui kõneks oli tormakas püüd läheneda neile, keda me imetlema, soovituskirjade abil: "Hr *** tahtis tutvuda hr Longfellow'ga ja avaldas soovi, et hr Emerson teda tutvustaks. Ettevaatlik filosoof vastas, et teeb seda, kui tema noor sõber võib tõele au andes kinnitada, et on poeedi geeniusega niisuguses vahekorras, et tutvustamine kohane oleks. Noormees otsustas, et seda ta ei või. Minu meelest on hr Emersoni usk, et noormehe sügav peenetundelisus teda võimalikku ebameeldivusse sattumise eest kaitseb, võluv." tegema ja mina vastu võtma. See ei labasta kedagi. Nendes soojades kirjaridades usaldab süda ennast nii, nagu ta end keelele ei usalda, ja valab välja prohvetikuulutuse jumalikumast eksistentsist, kui kõik kangelaslikkuse annaalid seni on lasknud täide minna. Austa selle vendluse pühi seadusi piisavalt, et mitte kahjustada tema täiuslikku õit oma kärsitus ootuses, et see avaneks
tööga elatist teenida ning kulutas oma kaasmaalaste abistamiseks üsna aukartustäratavaid summasid. Muutmatuks jäid ka Verdi moraalse olemuse kesksed jooned: äraostmatu ausus, karm nõudlikkus iseenda vastu, energia, tahtejõud ja selge mõistus. 1897. a. osutus Verdile saatuslikuks. Suri Giuseppina Strepponi, kogu tema loomingutee, triumfide ja ebaõnnestumiste truu kaaslane poole sajandi kestel. Kadus inimene, kelle tarkus, naiselik soojus, peenetundelisus ja tahtejõud tõid Verdi ellu armastuse, teineteise mõistmise ning moraalse ja füüsilise tervenemise. "Busseto karu" karakteri teravaid nurki hasti tundes pehmendas see mitte silmapaistvalt ilus, ent ääretult sarmikas väike naine helilooja skeptilisust, tasakaalutust, karmust ja paigutist raskemeelsustki taktiliselt ja märkamatult. Sest keskealise Verdi kaugeltki mitte kerge iseloom muutus alles kõrgemas vanuses seltsivamaks, avameelsemaks ja lõbusamaks
Haridus on avanemine võõra vaatepunkti suhtes, selle mõistmine ja omandamine. Enesemääratlus võõra kogemuse abil ja kaudu on Bildung. Ajaloolise ja psühholoogilise teksti kujunemine. Sensus communis terve mõistus laias tähenduses. 31 Sümpaatia, empaatia, kokkukuulumise tunne Rooma tähenduses. Siia kuulub suhtlemisoskus ja võime sellest naudingut tunda. Peenetundelisus, maitse, mis ei ole ratsionaalselt defineeritav. Lähedane eristamisvõimele, sobivuse tunne, vaistlik, intuitiivne omadus, mida iseloomustab täpsus ja ebatäpsus. Valikuvõime otsustusvõime. Need neli vormi määravad ära igasuguse esteetilise kogemuse. Nad on muutlikud ja ajalooliselt suhtelised. Kokku moodustavad nad eelkogemuse. Juba tõlgenduse alguses on tõlgendajal olemas ettekujutus objektist. Ta on juba oma kultuuri poolt mõjutatud
mõtlemisele, ei pööra piisavat tähelepanu hinge haridusele ja on loobunud ausa ja väärika inimese kasvatamisest. Väärikust iseloomustavate omaduste nimekiri on väga pikk ja olgu selle näiteks alljärgnev: abivalmidus, aktiivsus, analüüsivõime, andestavus, arenemisvõimelisus, armastusväärsus. arukus, asjalikkus, asjatundlikkus, auväärsus, avatus, empaatilisus, kultuursus, kuulamisoskus, loomulikkus, mõõdukus, moraalsus, korrektsus, leplikkus, osavõtlikkus, otsekohesus, peenetundelisus, heasüdamlikkus, harmoonilisus, sallivus, tolerantsus, printsipiaalsus, solidaarsus, soliidsus, südamlikkus, sõnapidamine, siirus, südamlikkus, taktitundelisus, jne, jne. Nii kodul, lasteaial kui koolil on siin palju võimalusi väärkate järeltulijate kasvatamisel, kes oluliselt erineksid praegusest põlvkonnast. (Allikas: Ants Liivakant 2006) 2.2 MEREMEHE KUTSEETIKA • Kutse-eetika spetsiifikast Kutse-eetika on eetika rakendatud mingi elukutse puhul. Ehk teiste sõnadega –
annaabi.ee 
