õppust võtta. Inimesed on erinevad, inimeste suhtlemisharjumused on erinevad, aga töö juures olles pean mina olema justkui majakas keset merd, mis võib vahel tormile kiskuda: sirge seljaga, alati valmis õiget suunda näitama, kuid mitte liiga pealetükkivalt. Mul on veel teinegi õpetussõna, mida meeles pean: kuidas hõikad, nõnda kajab. See tuletab mulle meelde, et kuidas suhtleme teistega, nii vastatakse ka meile. Ainult teistega suheldes õpime iseend tundma. Suhtlemise käigus me peegeldame oma sisemaailma. Just lasteaiaõpetajad peavad olema küpsed, emotsionaalsed, sotsiaalselt intelligentsed ja head suhtlemismeistrid. Samas on õpetaja ka juht, kes peab valmis olema tõsiseks ja raskeks tööks ning taluma koormust ja stressi. Hea suhtlemisoskus annab elule värvi, sellest sõltub meie rahulolu iseenda ja eluga laiemas mõttes. Suhtlemine aitab mul mu igapäevatöös hakkama saada, lubab mul ka ennast
Et peegel muudab kiirte suuna vastupidiseks, asub peafookus teleskoobi torus. Suure teleskoobi puhul saab vaatleja fookuses olla, vähemate teleskoopide puhul saab sinna panna vaid kiirgust vastu võtvaid seadmeid. Vajadus juhtida valgus väljapoole teleskoobi toru on viinud erinevate reflektoritüüpide tekkele. Kõige lihtsam on peegeldada valgus torust välja ristsuunas (nn. Newtoni süsteem); kõige mugavama ja lühema teleskoobi saame, kui peegeldame valguse tagasi peegli suunas ja teeme viimase keskele ava, mille taha paigutame okulaari. See nn Cassegrain'i süsteem muudab reflektori sama mugavaks kui seda on läätsteleskoop, ja kuna ta on vähemalt kaks korda lühem (kumera sekundaarpeegli korral isegi kuni 4 korda lühem!), on eelised silmnähtavad. Teleskoope iseloomustavad omadused: Suurenduse määrab objektiivi (peegli) ning okulaari fookusekauguste suhe. Kuna
kontrolli seda. 3. Aktiivne või kaalutletud kuulamine on üksainus kõige kasulikum ja tähtsaim kuulamise oskusi. Aktiivse kuulamisega me oleme ka siiralthuvittud mõitmast, mida teine inimene mõtleb, tunneb, tahab või mis on sõnumi mõte ja me aktiivselt uurime järgi kas me mõistame teist inimest õigesti enne kui vastame meie enda uue sõnumiga. Me sõnastame ümber , kuidas me meistame teise sõnumit ja peegeldame selle kinnitusesks(tõestuseks) saatjale tagasi. See kinnitamise või tagasisideme andmise protsess on see, mis teeb vahet aktiivsel kuulamisel ja teeb selle efektiivseks. Suhtlemise tasemed Efektiivselt kuulamine on keeruline sest inimesed varieeruvad oma suhtlemisoskustes ja selles kui selgelt nad ennast väljendavad, ja tihti on erinevate vajaduste ja soovidega. Erinevad tüübid suhtlemise tasemetest lisavad samuti keerulisust. Neli erinevant taseme tüüpi on: 1
C B A 1 2 3 4 Telgjooned ja nende tähised. Kiht lukustada! Järgneb seinte joonestamiseks vajalike abijoonte joonestamine. Siit alates oleme veidi ettenägelikud – kuna seinad ja sisustus, kaasa arvatud uksed, korsten ja muudki on trepikoja suhtes naaberkorteritele peegelpildid, siis joonestame plaanil välja vaid ühe poole ja peegeldame selle siis teisele poolele, Töö XII Maja plaan 5 1 2 3 4 C B A 1 2 3 4 Abijooned seinte joonestamiseks Nüüd teeme seintesse avad – eemaldame mittevajalikud seina osad, kujundame korstnalõõrid,
üksteisest oma isiklike autoristiilide poolest, siis sõnalist fenomeni on üldjuhul raske filmikunstis edastada. Aga siinkohal on võimalik ja oleks paslik lähtuda B. Eichenbaumi väitest, et kirjandusteoste filmikeelde tõlkimine tähendab teose stiiliprintsiipidele filmikõnes analoogiate leidmist. Samas tajume ja tunnetame meie kõik asju ja nähtusi omamoodi ja erinevalt. Vaadates rulluvat filmi, lugedes köidetud raamatut, kuulates erinevaid interpreete - siis peegeldame sinna sisse omaenese tunnestusliku maailma ja ebakõlad. Teiselt poolt vaadates asja, siis puutume me kokku teose kirjutanud kirjaniku või filmi monteerinud filmilooja mõttemaailmaga ja nende loodud kuvandiga ning meis enestes tekib erinevate tähenduste paljusus ning segunemine. Kirjandusteostes annab kirjutatud tekst tugevama selguse ja seoste kimbu ning on iseloomult konkreetsem, lähtudes iga kirjaniku
negatiivne, ei ole me keskendunud olemasolu kõrgemale tasemele. 4. Kasvamise seadus Kuhu iganes sa lähed, seal sa oled. Et vaimselt kasvada, tuleb muuta iseennast mitte inimesi, kohti ja asju enda ümber. Ainus kindel asi elus oled sa ise. See on ainus faktor, mida tuleb kontrolli all hoida. Kui muuta seda, kes sa oma sisimas oled, sünnivad ka muutused su elus. 5. Vastutuse seadus Alati, kui su elus on midagi valesti, on viga sinus endas. Me peegeldame seda, mis meid ümbritseb; see, mis meid ümbritseb, peegeldab meid endid. See on universaalne tõde. Me peame võtma vastutuse selle eest, mis on meie elus. 6. Ühenduse seadus Isegi kui see, mis me teeme, tundub olevat tagajärgedeta, tuleb seda teha nii, nagu terve universum sõltuks sellest. Iga samm viib järgmise sammuni. Keegi peab astuma esimese sammu, et töö saaks tehtud. Suurema tähtsusega pole esimene ega ka viimane samm. Ülesande täitmiseks on vaja mõlemat.
3.1 ja 2.3.2 . Näidisülesanne 4: Leidke noole kujutis kumerpeeglis. Joonis 25: Neljas näidisülesanne. 23 Lahendus: 1. samm Joonistame kiire A, mille pikendus läbib peegli fookust. Kiire pikendust kujutatakse joonisel kriipsjoonega. Joonis 26: Vasakul on lahenduse esimene samm ja paremal vastus. 2. samm Joonistame kiire C. Tagasipeegeldunud kiirt saab täpselt joo- nistada nii, et esmalt peegeldame noole kujutist horisontaalselt optilise peatelje suhtes. Saadud tagurpidi oleva noole tipust tõmbame joone peegli keskpunkti ja pikendame seda joont ka teisele poole peeglit. Kujutis tekib kiirte pikenduste lõikepunk- tis, mistõttu on tekkinud kujutis näiv. Näidisülesanne 5: Antud on eseme asukoht I, kujutise asukoht J ja peegli optiline peatelg. Leidke peegli ja selle fookuse asukoht. Lahendus: 1
tavaliselt lääts (läätsede süsteem). Et peegel muudab kiirte suuna vastupidiseks, asub peafookus teleskoobi torus. Suure teleskoobi puhul saab vaatleja fookuses olla, vähemate teleskoopide puhul saab sinna panna vaid kiirgust vastu võtvaid seadmeid. Vajadus juhtida valgus väljapoole teleskoobi toru on viinud erinevate reflektoritüüpide tekkele. Kõige lihtsam on peegeldada valgus torust välja ristsuunas (nn. Newtoni süsteem); kõige mugavama ja lühema teleskoobi saame, kui peegeldame valguse tagasi peegli suunas ja teeme viimase keskele ava, mille taha paigutame okulaari. See nn Cassegrain'i süsteem muudab reflektori sama mugavaks kui seda on läätsteleskoop, ja kuna ta on vähemalt kaks korda lühem (kumera sekundaarpeegli korral isegi kuni 4 korda lühem!), on eelised silmnähtavad.(2) Teleskoope iseloomustavad omadused: 1. Suurenduse määrab objektiivi (peegli) ning okulaari fookusekauguste suhe. Kuna
Samuti on ebamugav raakida inimesega, kes meile üldse otsa ei vaata. Soovitav silmade piirkonda vaatamise aja pikkus on kuni viis sekundit, sest liigne jõllitamine põhjustab vestluspartneris ebamugavust. Pilku on soovitav hoida kulmudest ja nina otsast moodustavas kolmnurgas. Silmside ei tohiks olla pikem kui 5-7 sekundit. Kehahoiak näitab meie suhtumist ümbritsevasse. Me näitame välja oma tundeid ja mõtteid, peegeldame oma vaimseid hoiakuid, kuid samas võime me kehahoiakuga mõjutada ka oma vaimu. Selg sirgu ja meie enesekindlus paraneb, kossis inimene mõjub (ja tunneb ennast) hädisena. Kehahoiakul jagatakse poosid kas suletud või avatud poosideks. Suletud poosides on inimene pinges, käed ja vahel ka jalad on ristatud, näol on ilme nagu oldaks millegi peale pahane. Avatud poosides inimene on vaba, tema käed on liikumises, näol tavaliselt naeratus või rahulolev ilme.
Üleminek logaritmi ühel aluselt teisele y=f(x) nihutada mööda y-telge log b x log a x = y = f ( x) log b a F-ni y=|f(x)| graafiku saame siis, kui 73. Logaritmfunktsioonigraafik fraafiku y=f(x) osad, mis paiknevad x- Eksponentf-ni y=ax pöördf-ni y=logax teljest allpool, peegeldame x-teöje suhtes F-nid y=ax ja y=logax on teineteise 64. Liitfunktsioon pöördf-nid 65. Pöördfunktsioon I. Nende graafikud on sümm.sirge y=x Pöördf-nide graafikud on sümmeetrilised suhtes sirge y=x suhtes II. F-ni y=ax määr.pk (X)on f-ni y=logax 66. Astme mõiste üldistamine muut.pk (Y) Vt
lääts (läätsede süsteem). Et peegel muudab kiirte suuna vastupidiseks, asub peafookus teleskoobi torus. Suure teleskoobi puhul saab vaatleja fookuses olla, vähemate teleskoopide puhul saab sinna panna vaid kiirgust vastu võtvaid seadmeid. Vajadus juhtida valgus väljapoole teleskoobi toru on viinud erinevate reflektoritüüpide tekkele. Kõige lihtsam on peegeldada valgus torust välja ristsuunas (nn. Newtoni süsteem); kõige mugavama ja lühema teleskoobi saame, kui peegeldame valguse tagasi peegli suunas ja teeme viimase keskele ava, mille taha paigutame okulaari. See nn Cassegrain'i süsteem muudab reflektori sama mugavaks kui seda on läätsteleskoop, ja kuna ta on vähemalt kaks korda lühem (kumera sekundaarpeegli korral isegi kuni 4 korda lühem!), on eelised silmnähtavad. Teleskoope iseloomustavad omadused: 1. Suurenduse määrab objektiivi (peegli) ning okulaari fookusekauguste suhe. Kuna
3 6 4 32 7 34 III 1) AC 9,6 , BD 7,2 ; 2) arccos 0,2802 73744´ ; 3) y x ; 4) L ; . 3 15 2 5 Näpunäited I, II 1) Teeme joonise, selleks kanname koordinaatteljestikku punkti A ja vektori AD . Leiame punkti D koordinaadid ning peegeldame punkti A ja D x-teljest (y-teljest). 2) Leiame trapetsi aluste ning kõrguse pikkused ja arvutame trapetsi pindala. 3) Leiame trapetsi alusnurga. Selleks saab kasutada täisnurkse kolmnurga trigonomeetrilisi funktsioone, siinusteoreemi, koosinusteoreemi, nurka saab leida ka vektorite abil ning sirge AD tõusu kaudu, sirgete AB ja AD vahelise nurgana. 28
Vestlus võiks kesta (kui toimub kord aastas) 1,5-2h. *Protseduur juht peaks olema hästi koolitatud. Nii juht kui hinnatav peaksid rääkima, 50-50. Hindaja on hindaja, ei hakka lahendama töötaja isiklikke probleeme. Hindamist ei delegeerita, see on vaid juhi ülesanne. *Sisu hindamise põhirõhk on tulevikul. Mineviku kogemust kasutame parema tuleviku jaoks. *Tulemused dokumenteeritakse, aluseks järgmise perioodi hinnangule. Hindaja isikust tulenevad vead -Osaline tajumine peegeldame osa sooritust -Info pakkimine arvame, et teatud oskused ja omadused käivad koos -Ebakindlus tüüpilised ettevalmistuseta, algajad hindajad. Fookus võib minna sellele, et ebakindlus ei paistaks välja. -Eelarvamused nt soolised, vanuselised -Liigne rangus/leebus, keskpärasuse sündroom aitab summaarse hindamise süsteem. -Stereotüübid sarnasus, analoogia kellelegi. Nt ah, eelmine kord oli sama probleem.. v kõik juristid on sellised v sellised
et see on peaaegu lõputult mitmekesine? Kust tulevad kõik need mõtlemise ja tunnetuse materjalid? Sellele vastan ma ühe sõnaga. KOGEMUSEST, millel põhinevad kõik meie teadmised ja millest need kõik on lõppkokkuvõttes tuletatud. Just vaatlemine, mis on suunatud kas välistele, aistitavaile objektidele või meie sisemistele vaimsetele operatsioonidele, mida me omakorda tajume ja mõttes peegeldame, on see, mis varustab meie mõistust kogu mõtlemismaterjaliga. Need on need kaks tunnetusallikat, kust voolavad välja kõik ideed, mis meil on või loomuldasa olla saavad." An Essay Concerning Human Understanding, II, iv, 1 (tlk L.Vahtre) 79. Fundatsionalism Fundatsionalism ütleb, et uskumus on õigustatud siis, kui taon kas baasuskumus või ta on õigustatud seeläbi, et ta on järeldatu baasuskumustest.Baasuskumusi on kahte liiki:
tel reaalarvudel defineeritult. Tema pöördfunktsiooni leidmiseks peaksime just- kui - ja -telje rollid ära vahetama. Nüüd jookseb funktsiooni argument mööda -telge ning funktsiooni väärtus mööda -telje posiitivset osa. 69 Kaval viis sellest mõtlemiseks on järgmine: pöördfunktsiooni leiame täpselt siis, kui peegeldame graafikut sirgest : funktsioon Pöördfunktsioone kohtame pikemalt näiteks trigonomeetriliste funktsioonide juu- res, kus just seesama üksühesuse mure välja tuleb [lk 205]. Funktsioonide esitamise viise Funktsioonide esitamiseks on väga palju erinevaid viise ning olenevalt olukorrast on mugavam kasutada ühte või teist või kolmandat, mõnikord mitut korraga.
annaabi.ee 
