kaudu. Suvilasse tulevad inimesed, kes seal pidu panevad ja selle käigus põleb maha saun. Saab surma, jääb kadunuks üks inimene, Oleg. Peale seda otsustab Ann koju tagasi minna, Villem viib ta ära. Enne koju minemist saab ta, aga teada, et ema on tal koguaeg silma peal hoidnud. Tegelased Ann Kerli Rita Rita vend Kärts e. Anni ema Evelyn Anni isa Juss Reena Oleg Kätlin Timo Villem Artur Siim Peategelases iseloomustus Õppis hästi Vihkas valetamist Hoolis sõpradest Solvus kergesti Usaldas sõpru Andis järele pealekäimisele Oskas hinnata sõpru Autorist Sündinud 11. mai 1971 Esimesed luuletused ilmusid tal ajakirjades Vikerkaar ja Noorus Töötas ka õpetajana Praeguseks on tal ilmunud 4 luulekogu Tema tuntuim raamat on
käigus põleb maha saun. Saab surma, jääb kadunuks üks inimene, Oleg. Peale seda otsustab Ann koju tagasi minna, Villem viib ta ära. Enne koju minemist saab ta, aga teada, et ema on tal koguaeg silma peal hoidnud. Tegelased Ann Kerli Rita Rita vend Kärts e. Anni ema Evelyn Anni isa Juss Reena Oleg Kätlin Timo Villem Artur Siim Peategelases iseloomustus Õppis hästi Vihkas valetamist Hoolis sõpradest Solvus kergesti Usaldas sõpru Andis järele pealekäimisele Oskas hinnata sõpru Autorist Sündinud 11. mai 1971 Esimesed luuletused ilmusid tal ajakirjades Vikerkaar ja Noorus Töötas ka õpetajana Praeguseks on tal ilmunud 4 luulekogu Tema tuntuim raamat on Kuidas elad, Ann..?
kohustusliku kirjandusega. Kuna loen vähe, siis pole ma veel kindel oma lugejatüübis, kuid Helene Mugasto esitatud põhitüüpidest tunnen end ära. Naudin enese samastamist peategelasega ning seetõttu sobitun abstraktsete- assotsiatiivsete lugejate rühma. H. Mugasto ütleb nende kohta, et nad on elava kujutlusvõimega lugejad, kes otsivad raamatuist sidemeid saadud mulje ja enda kogemuste vahel. Kui olin 14-aastane, siis lugesin kohustuslikus korras Jan Guillou teost ,,Kurjus" ning nägin peategelases Erikus vaid iseennast. Teoses oli palju vägivalda, Erikul oli sadistist isa ning ka koolis oli vägivallaahel. Minul selliseid probleeme ei ole, kuid mitte ühtegi teist raamatut lugedes ei ole ma end nii sügavalt peategelase rolli sisse elanud. Mulle meeldivad väga teosed, kus tegelased on targad, neil on elus kõik hästi ning mis peamine nad on ,,ropult rikkad". See annab ellu motivatsiooni. Loen, kuidas inimesed elavad rikkuses ja hakkan sellisest elust unistama
Teosest sain teada Nora minevikust ka Krogstadilt raha laenamise kohta. Ta laenas raha selleks, et oma mees raskest haigusest päästa. Naise käitumine on täiesti mõistetav, sest usun et oma ligimehe päästmise nimel oleks valmis meist kõigeks pea igaüks. Näidendis on välja toodud Linde ja Krogstadi armuafäär minevikus. Linde tegi mehele väga haiget, kui hülgas viimase rikka mehe pärast, kuid seda sellleks, et toetada oma pere, kes abi vajasid tol hetkel. 7. Mis sulle peategelases meeldib, mis mitte? Põhjenda! Peategelases Noras meeldib mulle tema kindlameelne käitumine. Mulle meeldib see, et teiste arvamusest hoolimata suudab ta kodunt lahkuda ning minna otsima oma ,,mina". Ka tänapäeva ühiskonnast võib siinkohal paralleele tõmmata, kus väga paljud naised/mehed oma elukaaslaste elu dikteerivad. Müts maha inimeste ees, kes suudavad ühel hetkel selja sirgu ajada ning oma teed minna ja otsast alustada. 8. Kas soovitad seda raamatut lugeda? Miks?
Teosest sain teada Nora minevikust ka Krogstadilt raha laenamise kohta. Ta laenas raha selleks, et oma mees raskest haigusest päästa. Naise käitumine on täiesti mõistetav, sest usun et oma ligimehe päästmise nimel oleks valmis meist kõigeks pea igaüks. Näidendis on välja toodud Linde ja Krogstadi armuafäär minevikus. Linde tegi mehele väga haiget, kui hülgas viimase rikka mehe pärast, kuid seda sellleks, et toetada oma pere, kes abi vajasid tol hetkel. 7. Mis sulle peategelases meeldib, mis mitte? Põhjenda! Peategelases Noras meeldib mulle tema kindlameelne käitumine. Mulle meeldib see, et teiste arvamusest hoolimata suudab ta kodunt lahkuda ning minna otsima oma ,,mina". Ka tänapäeva ühiskonnast võib siinkohal paralleele tõmmata, kus väga paljud naised/mehed oma elukaaslaste elu dikteerivad. Müts maha inimeste ees, kes suudavad ühel hetkel selja sirgu ajada ning oma teed minna ja otsast alustada. 8. Kas soovitad seda raamatut lugeda? Miks?
ning sain teada, et kreeklaste vana tava järgi ei tohtinud Ateenast ohvrianniga Delose saarele saadetud laeva retke ajal ühtki surmanuhtlust täide viia. Ehk ka Sokrates ootas 30 päeva surmaotsuse täideviimist. Ka Isebel ja Martin lubasid endale 30-päevast n.ö armulugu. Kuid kui lõpuks Martin asjale lõpu tegi, siis järgmine päev jõudis temani uudis, et Isebel on teinud enesetapu. Teoses tundsin ära minule iseloomulikke jooni ära mõlemas peategelases. Isebel leidis, et võib-olla tema ja Justus ei sattunud kokku juhuslikult, vaid mingid tundmatud niidid olid neile ette punutud. Leian ennast isegi tihti mõtlemas n.ö saatuse kavatsustele ja mulle meeldib asju näha sellises valguses, et järelikult pidigi nii minema, kui saatus seda tahtis. Justus väljendas imelikke mõtteid, kaitses arusaamatuid seisukohti. Lisaks mõtles ta alatihti üle ja muretses asjade pärast, mille pärast üldse muret tunda polnud vaja, nagu minulgi kombeks on
Dorian Gray oli ilus,puhas ja rikkumatta noormees.Ta oli hea südamega,kuid mida aeg edasi,seda kurjemaks ta muutus. Lord Henry Wotton e. Harry oli aforisme armastav aadlik.Tänu temale hakkas Dorian elu nautima.Ta oli paha kõnepruugiga ja ei hoolinud,sellest mida inimesed temast arvavad. Sibyl Vane oli näitlejanna,kes armus Dorian Graysse.Tänu Haryyle jättis Sibyl Doriani maha.Seejärel tegi Sibyl enesetapu ja see avas Doriani vanad haavad.(mälestused lapsepõlves) Mis sulle peategelases meeldib, mis mitte? Põhjenda! 6.Dorian meeldis mulle alguses,kui ta oli heasüdamlik ja selline ilus ning tore,kuid mulle ei meeldinud kuidas Dorian muutus.Kunagi ei tasu võtta inimeste igat sõna liialt südamesse. Kuna Dorian võttis Harry kõik sõnad nii tõsiselt ja muutus aeg ajalt ise kurjaks,siis see annab paljudele lugejatele hoiatuse,et tasub ikka ennem pigem ennast kuulata mitte teisi. Kas soovitad seda raamatut lugeda? Miks? 7
Üks osapool petab oma abikaasat teise inimesega. Seda üritatakse varjata, kuid see tuleb enamasti alati päevavalgele. Hamleti teoses võis välja lugeda midagi sarnast abielurikkumisega. Tapetud kuninga naine Getrude abiellus peagi pärast abikaasa surma kuningas Hamleti vennaga. Prints Hamletile ei meeldinud oma ema tegu, kuna arvas, et naine oleks pidanud veel oma meest leinama. Hamletil oli raske olukord. Teda ümbritsesid valed. Need tekitasid peategelases viha, vastikust ning kättemaksu iha. Printsi vaevasid tugevad emotsioonid, millest oli raske võitu saada, ning seepärast ta kavatses tappa reeturi. Seda ta ka tegi, kuid kahjuks pidi seejärel ka ise hukkuma. Võiks veel mainida ka näiteks poliitikute lubadusi. Andes sõna teha midagi peaks selle ka teostama, kuid sagali seda ei juhtu. Ei ole meeldiv olla reedetu. Need, kes lubavad aga töötavad edasi ega hooli meist põrmugi. Arvan, et nende eesmärk on omale võimalkult hea
Sedasi juhtubki - kõik noormehe tehtud halb talletub halastamatult portrees, nii et igavesti ilus modell ei suuda lõpuks seda jälkust taluda ning otsustab maali noaga surmata. · Romaan oli kavandatud ülistushümnina elust kõrgemal seisvale kunstile. Maailmakirjanduses on palju tegelasi, kes andsid hinge saatanale, et saada vastutasuks rikkust, võimu, ihaldatud naist vms. · Wilde on öelnud, et tunneb end ara kõigis kolmes peategelases. Ta tahtnuks meeleldi olla Doriani sarnane, tegelikkuses oli ta loovkunstnik nagu Basil ja maailma tajus ta nagu lord Wotton mängur ja pilkaja, kes ei võtnud elu ülemaara tõsiselt. Kasutatud kirjandus 1) http://et.wikiquote.org/wiki/Oscar_Wilde 2) http://www.cmgww.com/historic/wilde/photo8.htm 3) http://inga178.wikispaces.com/file/view/Oscar+Wilde.doc 4) http://www.oscarwilde.ru/llb-ar-autname-987/ 5) http://alar.kvell.pri
Esimene türkki jõudnud keskaegne eepos. Tehtu palju erinevaid teoseid ja filme sellest. Teosele on omased daamikultus, au, truudus. Turniirid, pidustused. Pakub ideaalse pildi rüütli kultuurist. Sellesse eeposesse tuleb sisse ka ristiusk ja tekitab kontraste. Koosneb 39episoodist minda nim avatüüriks e seiklus ja jaguneb kahte ossa. Lugu põhineb kahe peategelase vastandamisele. Üheks aluseks on muinasjutud, mütoloogilised motiivid, ühes peategelases on näidatud ideaali milline peaks olema sakslane. Lugu Igori sõjaretkest, vene eepos, tundmatu autor, 12saj, nim ülemineku aja teoseks, seal segunes ristiusk. Peategelane on religioosne, vapper, muutliku meelega. Sõnamehe au, patriartism. Autor teeb eeposes kõrvalepõiked ja räägiv vürstisugudest, annab eepostele hinnangu mis teistest pole, annab venemaale saatuse. Loodus on hingestatud eeposes (vana vene jumalaid), looduse hingestamine aitas igori tegusi võimendada ja üles võtta.
Kui sõda niivõrd lähedalt inimesi puudutab ja ühe põlvkonna justkui vahelt ära lõikab, olgu siis füüsiliselt või hingeliselt, ei tasu imestada, et kiriku roll ühiskonnas vähenema hakkab. Kuigi seda üritati takistada, kaugendas sõda ja ka kohe sellele järgnev majanduslik krahh inimesi Jumalast. Kuid religioonil polnud kohta mitte ainult koduste hulgas: ka sõjakoledusi näinud mehed naasid sõjast tagasi palju lootusetumatena. Remarque'i teoses ,,Läänerindel muutuseta" avaldub peategelases ilmekalt see hingeline tühjus, mis valitses tolleaegsetes sõdurites, ning vaimne hävitatus, mis ei paranenud isegi aastate möödudes. Kiriku rolli taandumine oli vaid loomulik samm pärast sellist maailma vapustanud sõda. Olenemata sellest, et Esimest maailmasõda alustati suure sõjavaimustusega ning suurustlevate plaanidega, ei õnnestunud sellega lahendada ühtki suuremat probleemi. Kuigi sõda tõi kaasa
Inimesed oleks saanud olla kõik, kes nad tahtsid, kuid sõda, mis oli laastav ja hävitav muutus inimeste elu palju. Nende maailmavaade muutus täielikult, nad ei tahtnud enam tunda, armastada, loota ja uskuda. Kõik oli nende jaoks kadunud. Peategelased läksid Pariisi elama, et leida oma elule veel mingit mõtet, kuid kõik põhimõtteliselt jõid ja lõbutsesid oma elu maha. Elust libiseti üle, nagu see poleks enam midagi väärt. Füüsiline invaliitsus väljendub kõige rohkem peategelases Jake Barensil, kellele on jäänud sõjast arm- ta oli impontente. Tänu sellele armile, ta ei saa olla koos oma armastatud naisega ja see samuti muutis tema elu. Tsitaat raamatust: Ma ei suuda leppida mõttega, et elu möödub niikiiresti ja ma ei ela seda nagu kord ja kohus. 2. Sõda polnud kasulik mitte kellegile raamatutegelastele, see mõjutas neid väga halvas mõttes ja nad ei suutnud oma eelmise eluga edasi minna. Ühiskond muutus teistsuguseks, ta polnud
Inimesed oleks saanud olla kõik, kes nad tahtsid, kuid sõda, mis oli laastav ja hävitav muutus inimeste elu palju. Nende maailmavaade muutus täielikult, nad ei tahtnud enam tunda, armastada, loota ja uskuda. Kõik oli nende jaoks kadunud. Peategelased läksid Pariisi elama, et leida oma elule veel mingit mõtet, kuid kõik põhimõtteliselt jõid ja lõbutsesid oma elu maha. Elust libiseti üle, nagu see poleks enam midagi väärt. Füüsiline invaliitsus väljendub kõige rohkem peategelases Jake Barensil, kellele on jäänud sõjast arm- ta oli impontente. Tänu sellele armile, ta ei saa olla koos oma armastatud naisega ja see samuti muutis tema elu. Tsitaat raamatust: Ma ei suuda leppida mõttega, et elu möödub niikiiresti ja ma ei ela seda nagu kord ja kohus. 2. Sõda polnud kasulik mitte kellegile raamatutegelastele, see mõjutas neid väga halvas mõttes ja nad ei suutnud oma eelmise eluga edasi minna. Ühiskond muutus teistsuguseks, ta polnud
soosimast. Aga nii see läks. Kui Douglase isa Wilde´i avalikult homoseksuaaliks nimetas, andis kirjanik armastatu survel sisse kaebuse auhaavamise pärast. Wilde kaotas protsessi, kuna nõndanimetatud solvaja suutis oma süüdistust tõestada. Seepeale kaevati omakorda Wilde kohtusse ja mõisteti süüdi kõlvatuses. Tema seltskondlik positsioon oli seega hävitatud. Wilde ütles kord, et ta tunneb end ära romaani kõigis kolmes peategelases. Tegelikkuses oli ta nagu Basil – loov kunstnik. Muu maailm tajus teda nagu Henry Wottonit, mängurit ja pilkajat, kes ei võta midagi tõsiselt. Ja Doriani- sugune oleks ta meeleldi tahtnud olla. Aga see jäigi ainult sooviks. Wilde polnud mingi iludus. Aga ilu kirgliku imetleja ja kirjeldajana on ta läinud kirjanduslukku. Ja “Dorian Gray portrees” manas ta eelaimusena esile oma suure armastuse, noore Alfred Douglase, nagu oleks romaan ergutanud tegelikkust ennast matkima.
vaimust ja mõtetest pole ta siiski kadunud. Ida filosoofid pooldavad seisukohta, et otsige iseendas ja te leiate kõik. Nii on ka tänapäevane Kurat kogu inimeses leiduva negatiivse kehastus. Tema sisemine uss, mis närib hinge, tekitab kadedust, ei luba millegagi rahul olla, paneb end saamatuna tundma. Just see väike paharet ajendab E. Tode (T. Õnnepalu) romaani "Piiririik" minategelast sooritama mõrva. Franzi luksuslik ja mugav elu tekitab peategelases viha ja tahtmist see kõik hävitada, rikkuda, ära määrida. Sellise soovi põhjuseks on alaväärsuskompleks. Häbi oma vaese kodumaa pärast ja kadedust Lääne luksuse suhtes on raske taluda. Olukorda raskendab veelgi teadmine, et tema, Ida-Euroopa mats, ei saa kunagi lääneeurooplaseks, vaid jääb alati äratuntavalt iseenda nägu, oma vaese kodumaa lapseks. Alaväärsustunne, kadedus ja häbi toidavad peategelase sisemist Saatanat, mis ajendabki teda oma armukest tapma. 20
asunikutalu õitsengut. "Karuskose" jäi Kivika viimaseks Eestis kirjutatud ja avaldatud teoseks. 2.5. Pagulaskirjandus Paguluses jätkas Albert Kivikas peamiselt uute osade kirjutamist oma kuulsust toonud romaanile "Nimed marmortahvlil". 1947 ilmus Rootsis selle romaani uus trükk ja juba 1948. aastal avaldas autor teose teise osa. 1951 järgnes veel kolmas ja 1954 neljas osa. Kaudselt on romaanisarjaga seotuks peetud ka 1963. aastal ilmunud teost "Kodukäija", sest selle peategelases Ahasveeruses on äratuntav "Nimed marmortahvlil" kangelane Henn Ahas. 10 Aastal 1950 ilmus Kivikalt 100-leheküljeline poeem "See on see maa". Tegemist on Kivika monumentaalseima tööga luulestiilis, sest eelkõige prosaistina tuntud kirjanik oli varem kirjutanud vaid üksikuid luuletusi. Aastal 1957 ilmus Kivikalt veel ka lühijuttude kogumik "Tulililled". 2.6. Tõlked, Teosed
vaimukate näidendite pärast jumaldas, loobuks teda soosimast. Aga nii see läks. Kui Douglase isa Wilde´i avalikult homoseksuaaliks nimetas, andis kirjanik armastatu survel sisse kaebuse auhaavamise pärast. Wilde kaotas protsessi, kuna nõndanimetatud solvaja suutis oma süüdistust tõestada. Seepeale kaevati omakorda Wilde kohtusse ja mõisteti süüdi kõlvatuses. Tema seltskondlik positsioon oli seega hävitatud. Wilde ütles kord, et ta tunneb end ära romaani kõigis kolmes peategelases. Tegelikkuses oli ta nagu Basil loov kunstnik. Muu maailm tajus teda nagu Henry Wottonit, mängurit ja pilkajat, kes ei võta midagi tõsiselt. Ja Doriani-sugune oleks ta meeleldi tahtnud olla. Aga see jäigi ainult sooviks. Wilde polnud mingi iludus. Aga ilu kirgliku imetleja ja kirjeldajana on ta läinud kirjanduslukku. Ja "Dorian Gray portrees" manas ta eelaimusena esile oma suure armastuse, noore Alfred Douglase, nagu oleks romaan ergutanud tegelikkust ennast matkima.
mõtetest pole ta siiski kadunud. Ida filosoofid pooldavad seisukohta, et otsige iseendas ja te leiate kõik. Nii on ka tänapäevane Kurat kogu inimeses leiduva negatiivse kehastus. Tema sisemine uss, mis närib hinge, tekitab kadedust, ei luba millegagi rahul olla, paneb end saamatuna tundma. Just see väike paharet ajendab E. Tode (T. Õnnepalu) romaani "Piiririik" minategelast sooritama mõrva. Franzi luksuslik ja mugav elu tekitab peategelases viha ja tahtmist see kõik hävitada, rikkuda, ära määrida. Sellise soovi põhjuseks on alaväärsuskompleks. Häbi oma vaese kodumaa pärast ja kadedust Lääne luksuse suhtes on raske taluda. Olukorda raskendab veelgi teadmine, et tema, Ida- Euroopa mats, ei saa kunagi lääneeurooplaseks, vaid jääb alati äratuntavalt iseenda nägu, oma vaese kodumaa lapseks. Alaväärsustunne, kadedus ja häbi toidavad peategelase sisemist Saatanat, mis ajendabki teda oma armukest tapma. 20
Aga nii see läks. Kui Douglase isa Wilde´i avalikult homoseksuaaliks nimetas, andis kirjanik armastatu survel sisse kaebuse auhaavamise pärast. Wilde kaotas protsessi, kuna nõndanimetatud solvaja suutis oma süüdistust tõestada. Seepeale kaevati omakorda Wilde kohtusse ja mõisteti süüdi kõlvatuses. Tema seltskondlik positsioon oli seega hävitatud. Wilde ütles kord, et ta tunneb end ära romaani kõigis kolmes peategelases. Tegelikkuses oli ta nagu Basil loov kunstnik. Muu maailm tajus teda nagu Henry Wottonit, mängurit ja pilkajat, kes ei võta midagi tõsiselt. Ja Doriani-sugune oleks ta meeleldi tahtnud olla. Aga see jäigi ainult sooviks. Wilde polnud mingi iludus. Aga ilu kirgliku imetleja ja kirjeldajana on ta läinud kirjanduslukku. Ja "Dorian Gray portrees" manas ta eelaimusena esile oma suure armastuse, noore Alfred Douglase, nagu oleks romaan ergutanud tegelikkust ennast matkima.
Rolandi ja tema sõbra Oliveriga. Ganelon teatab Marsiliusele järelväest, mis teda ründama tuleb. Roland on liiga uhke, et suurt väge appi kutsuda ja otsustab üksi võidelda. Roland ja Oliver surevad, lõpuks tuleb siiski Karl Suur neile appi ja tapab emiiri väe ja emiiri enda ka. Marsilius kaotab. Lõpus peetakse Ganeloni üle reetmise pärast kohut, ta mõistetakse süüdi. HISPAANIA: Ajalooline faktitäpsus Üleloomulikkust pole Peategelases rohkem inimlikkust kui kangelaslikkust Vähem lahinguid, sõda, rohkem eraelu „Laul minu Cidist”- pagendusse saadetud Cid koondab endale väge ja soetab varustust ja raha. Algul jätab oma naise ja lapsed kloostrisse varjule, annab kloostriülemale raha, et see neid seal üleval peaks. Kui ta vallutab Valencia, ei rõõmusta teda võit paganate üle, vaid saadud rikkused, mis lubaavad Alfonsole kinke teha ja meestele palka maksta.
Nõmm-liivatee plussiks on selle taime kerge äratundmine, kusjuures tuvastamisel on abi nii nägemis- kui ka lõhnameelest. Firmatunnus: erinevad eeterlikud õlid Just eeterlike õlide kogum annabki nõmm-liivateele erilise lõhna, vaatamata sellele, et neid on oluliselt vähem kui nõmm-liivatee kuulsas kultuuristatud sugulases tüümianis. Kuumal suvepäeval võib lenduvate eeterlike õlide aroome nautida isegi otse taime läheduses. Eeterlike õlide bukett on loo peategelases päris mitmekülgne, nendest on esindatud tümool ja karvakrool, kuid leidub veel ka borneooli, geraniooli, kariofülleni ja teisigi ühendeid. Loomulikult on ürtides teisigi bioaktiivse toimega ühendeid (parkaineid, flavonoide, vaike, mõruaineid, orgaanilisi happeid, mikroelemente jne), kuid taime nii-öelda firmamärgiks on ikkagi eeterlikud õlid. Just viimastest lähtuvad ka nõmm-liivatee kasutusviisid nii toiduainete maitsestamisel, parfümeerias kui ka meditsiinis.
distants sündmuse ja käsitluse vahel on väikse. Sellest tuleb, et antakse realistlikult edasi ja midagi fantastilist eriti ei ole. cid isand araabia keeles. Hüüdnimi hispaanlaste kangelasele. Gastiilia kuninga teenistuses. 11. saj-l ei olnud rahvustunnet veel arenenud. Cid oli ka erinevate valitsejate teenistuses. Teoses siiski vaid hispaanlaste kangelane. Võrreldes prantsalste lauluga, ei ole usuline fanaatilisus üldsegi tähtis, tuleb sisse hoopis perekondlik motiiv. Peategelases ei ole vastuolusid ja pingeid ei tule sisse. Positiivne kangelane algusest lõpuni. Teos toob esile rahvast, kollektiivi. Cidi armastatakse, suhtub perekonda ja tütardesse väga eeskujulikult. Tütarde ümber tekibki konflikt. Kaplinski on eesti keelde tõlkinud osa, väiksem osa Kaalep. Kaplinski annab assonantsriimi ka eesti keeles edasi, erinevalt Semperist rolandi laulu puhul. Nibelungide laul rein sepp tõlkinud eesti keelde. 13. sajandi algusest pärit.
Ta viib kõik, mis tal viia on pandimajja. Seda peab vanamutt. Ta tahab vanamutti maha tappa. Kuna sellel palju pappi. Teine pool raamastust on karistus. Sonja ja R. Kohtuvad ja Sonja armub R. Lõpp on see, et mõrvar avastatakse. R. Läheb sunni tööle. Pilet nr 9 ,,Idioodi" analüüs ,,Idioot" 1868 Peategelane vürst Lev Mõskin. Hüüd nimi ,,Vürst kristus," ,,Idioot." Peategelases on palju biograafiat. Haigus. Raamat algab siis kui Mõskin tuleb Sveitsist. Ta oli seal ravil. Arvatakse et ta on parenenud. Seda ta kindlasti oli aga tugevatele erutustele ta ei suuda ikka vasti pidada. Venemaale tulles tutvub M. Kaugete sugulastega kindral Jepantsini perekonnaga. Aglaja jätab vürstile erilise mulje, aga samal päeval kuuleb ta veel ühe teise naise Nastasja Filippova lugu. Tema iluga kaubeldakse. Mõskin saab suure päranduse ja peale seda palub ta N. Kätt. N
möödus Saksamaal. Täpsete ja keeruliste astronoomiliste seadmete valmistamisel sai Schmidt kasutada ainult vasakut kätt - parema oli ta kaotanud noorukieas. 1930. a leiutas ta uut tüüpi teleskoobi, mis tõi talle maailmakuulsuse. Romaan "Wikmani poisid" (1988) on Krossi kõige autobiograafilisem romaan. Wikmani gümnaasium on tegelikult Westholmi gümnaasium, kus ta ise õppis. Peategelases Jaak Sirkelis on märgata Krossi ennast. Tegevus toimub Eestis aastail 1937-1944. See on kooliromaan, mis kirjeldab klassitäie poiste keskkooliaastaid, tempe ja suhteid tüdrukutega. Koos on hulk isiksusi, kes vaatamata karmile distsipliinile toovad õppetöösse vaheldust lõbusate sekeldustega. Eriti silmapaistavalt on kujutatud õpetajate karaktereid ja kõnepruuki. 1944. aastal peetakse klassi kokkutulekut, kus tuleb arutusele poiste saatus.
Vene rahvus on noor ja see peaks looma kultuuridreühtsust. 1867. abiellub D teist korda, tema abikaasaks saab stenografist, sekretär Anna Snitkina. Nad reisivad Euroopasse, Genfis alustab D ,,Idioodi" loomist. Idioodi tegelased on ka Sveitsis. Ta tahab kujutada positiivset, kaunist inimest vastukaaluks nihilistidele (Raskolnikov oli pm nihilist). Positiivset tegelast luua on mitu korda raskem kui negatiivset, sest headus on midagi hajuvat, selles ei ole konkreetsust. Oma romaani peategelases tahab ta näha Kristust, kes kohtub kaasaegsete inimestega ja on ka ise normaalne kaasaegne inimene, uus Kristuse kehastus. Kavandites nimetabki D teda vürst Kristuseks, hiljem raamatus on ta nimi vürst Mõskin. Tähtsamaks alltekstiks saab Johannese evangeelium. Kristuse kuju selles evangeeliumis vastab tema nägemusele Kristusest. Johannese evangeeliumis oli rõhutatud armastust inimese vastu. Ta loeb ka neid teoseid, kus Kristust ei ole kujutatud Jumala pojana, vaid lihtsalt isiksusena
annaabi.ee 
