painduvast ühendusest (voolikust) Sidurit peab olema võimalik kergelt ja kiirelt lahutada. Käiguvahetamisel tuleb sidur lahutada 0,15... 0,25 sekundiga. Hüdrauliline ajam 1. õlimahuti 2. peasilinder 3. tõukur 4.siduripedaal 5. ühendus toru (voolik). 6.õhutusnippel 7. mansett 8. töösilinder 9.tolmukaitse 10. varras 11. kolb 12.ühendusstutser. Rikked? Peasilinder Peasilindri ülesanne on tekitada vedeliku survet hüdraulilise sidur lülitamisel. Peasilindris 8 on seesmise ja välimise mansetiga kolb 2. Vedru 10 hoiab kolbi 2 kõige tagumises asendis. Silindrit ja anumat ühendab toru. Täiteava 1 ühendab anumat silindri tööosaga. Mansetist 3 ulatub läbi tõukur 5. Tõukuri 5 üks ots asub kolvi 2 õõnes 6, teine on aga siduripedaali hoovaga. Siduripedaal ripub telje küljes ja teda hoiab oma asendis tagastusvedru (servovedru) 10
ristlõikepindalate erinevus, pedaal kui jõuõlg. Näidisarvutus. · Kahekontuurilised lahendused: X-skeem esiveolistel autodel, II- skeem tagaveolistel autodel.. · Piduriõlist: glükooli või silikoonõli baasil, keemistemp. sõltuvus niiskusest, hüdroskoopsus, DOT tähised, sobivus kummimaterjalidega, jälgida tootjapoolseid soovitusi. · Pidurivedeliku anum: kaheosaline ühendatud anum, tasemeanduriga; · Peasilindri ehitus: kahesektsiooniline (kaks mansettidega tihendatud kolbi, kaks toiteava ja kaks kompensatsiooniava, ja kaks vedru); 1 · Kompensatsiooniavad tasandavad temp. muutusest tingitud hüdroõli mahumuutust ja aitavad pidurite vabastusele kaasa; · Peasilindri töö kirjeldus kui üks kontuuridest lekib. · Pidurite vaakumvõimendi: tööpöhimõte, ehitus ja töötamine · Tandemvaakumvõimendi
HÜDROPIDURID Nimi: Riho Rästas Kontrolltöö nr 1 ( AS ) Õppegrupp: AS13 Kuupäev: 15.05.2014 1.Kirjeldage, kuidas töötab klassikalise hüdropiduritega sõiduki pidurisüsteem piduripedaalile vajutamisel ja pedaali vabastamisel! Pedaalile vajutades surutakse pidurivedelik peasilindri abil töösilindrisse,mis suruvad piduriklotsid vastu trummlit. Pedaali vabastades liigub vedelik tagasi ja peasilinderi kolvid vabastavad väljalaske avad (lisakambrisse). 2.Milline otstarve on sõiduki seisupiduril? Takistab auto paigalt liikumist,seistes. 3.Kirjeldage nn. ,,mootorpiduri'' tööpõhimõtet! Gaasipedaali vabastamisel lõpeb silindritesse kütusesegu pritsimine.Väljalaske avad suletakse
HÜDROPIDURID Nimi: Riho Rästas Kontrolltöö nr 1 ( AS ) Õppegrupp: AS13 Kuupäev: 15.05.2014 1.Kirjeldage, kuidas töötab klassikalise hüdropiduritega sõiduki pidurisüsteem piduripedaalile vajutamisel ja pedaali vabastamisel! Pedaalile vajutades surutakse pidurivedelik peasilindri abil töösilindrisse,mis suruvad piduriklotsid vastu trummlit. Pedaali vabastades liigub vedelik tagasi ja peasilinderi kolvid vabastavad väljalaske avad (lisakambrisse). 2.Milline otstarve on sõiduki seisupiduril? Takistab auto paigalt liikumist,seistes. 3.Kirjeldage nn. ,,mootorpiduri'' tööpõhimõtet! Gaasipedaali vabastamisel lõpeb silindritesse kütusesegu pritsimine.Väljalaske avad suletakse
Korras süsteemi puhul süttib ABS-i signaallamp süüte sisselülimisel ja kustub mõne sekundi jooksul (enesediagnoosi lõppemisel). Sõidu ajal rikke avastamisel süttib signaalamp uuesti ja jääbki põlema. Süüte sisselülimisel süttib enesediagnoosi ajaks ka pidurite signaallamp. Pidurite signaalamp süttib ka seisupiduri rakendamisel ja pidurivedeliku tasapinna vähenemisel. Joonis 10. ABS-i ja pidurite signaallambid 1.4.5 Hüdrosõlm Hüdrosõlm on paigutatud piduri peasilindri ja rattasilindrite vahele ja tema ülesanne on juhtida juhtplokilt tulevate käskude põhjal pidurdusrõhku rattasilindrites. Hüdrosõlm koosneb kerest, elektromagnetklappidest, tagastuspumbast ja summutuskambritest. Elektromagnetklappide abil välditakse rataste blokeerumine. Iga piduriharu kohta on kaks klappi: pealevoolu- ja äravooluklapp. Tagastuspumpa käitatakse elektrimootoriga ja tema
K = 1,1 ... 1,3 kui v1 > 3 m/s). Ülekande moodul 2 a 2 113,4 m= = 1,99 mm z2 + q 94 +20 Valin m = 2 mm (reast: m = 2; 2,5; 3,15; 4; 5; 6,3; 8; 10; 12,5; 16; 20). Siis tegelik telgede vahe m(q + z 2) 2(20+94) a = = =114 mm 2 2 Ratta ja korpuse minimaalne vahekaugus a= a +3= 114 +3 13,7 mm Teo ja tiguratta geomeetrilised mõõtmed Teo jaotusläbimõõt d 1=qm=20 2=40 mm , peasilindri läbimõõt d a 1=d 1 +2 m=40+ 2 2=44 mm , jalgadesilindri läbimõõt d f 1 =d 1-2,4 m=40-2,4 2=35,2mm , keermestatud osa pikkus b1 ( 11 +0,06 z 2 ) m= (11 +0,06 94 ) 2 33,3 mm . Lihvitud või freesitud teo puhul keermestatud osa pikkust tuleb suurendada 25 mm kui m < 10 mm, 35 40 mm kui m = 10 ... 16 mm ja 50 mm kui m > 16 mm. Valin b1=60 mm kui z1 = 4, siis b1 (12,5+0,09z2 )m keerme tõstenurk z1 1
5)Survekanal 6)Korpus 7)Tolmukaitse 8)Vedru Töösilindris (6) liigub kolb (2), mida tihendab mansett (1), silindri keresse on keeratud klapiga õhutusnippel (4), et hüdroajamist saaks õhku välja lasta. Kolviõõnde pistetud tõukur (3) on ühenduses siduri lahutushargiga. Vedru hoiab harki, tõukurit (3) ja kolbi (2) äärmises asendis. Kolvile (2) vajutamisel liigub peasilindri kolb (2) edasi, sulgedes ava (1). Vedeliku kasvava rõhu mõjul püsib manseti (9) serv vastu silindri seina, manseti (9) põhi suleb aga kolvis olevad avad. Pedaalile rakendatud jõud kandub tõukuri (5), kolvi (2) ja vedeliku kaudu töösilindri (6) kolvile (2), mis liigutab harki. Seetõttu pöördub hark kuultoel, lükates oma haruga lahutusmuhvi ja lahutades siduri. Siduriketas: 1)Hõõrdkatted
Ratta pöörlemissagedus andur: kõigil ratastel on hammasvöö, pöörleva hammasvöö hammaste möödumisel indutseeritakse selles vahelduvvool, ECU muudab selle digitaalsignaaliks, mille sagedus on võrdeline ratta kiirusega, auto kiirus arvutatakse kui kahe diagonaalse ratta keskmine. Hüdromodulaatori osad: solenoidklappide moodul, elektrimootoriga käitatav hüdropump, tagasivooluklapid, rõhuaku. Hüdromodulaatori ülesanne: ECU juhtimisel sulgeda peasilindri ja töösilindrite vahelised hüdrokanalid ja vajaduse korral vähendada rõhku töösilindrites rataste blokeerumiohu korral, blokeerumiohu puudumisel või süsteemi väljalülitatud asendi korral hoida peasilinder ja töösilindrid hüdrauliliselt ühendatud. Aeglustusandur: määrab piki ja külgsuunas mõjuva aeglustuse, kurvis pidurdamisel suurendatakse välimiste ratastele mõjuvat pidurdusjõudu. ECU saab arvutada auto kiiruse ka siis kui kõik rattad on blokeerunud
Mitteblokeeruvaid pidureid nimetatakse ABS-piduriteks (anti-lock brake system). Eeliseks on, et pidurdatav auto säilitab juhitavuse kõikides olukordades. Autode hüdropidurid 10.1.2 Pidurite hüdraulilise ajami ehitus Auto hüdroajami põhiosad on : · piduripump (peasilinder), · töösilindrid ja torustik. Lisaks võivad ajamisse kuuluda võimendi ja regulaator, mis jaotab rõhku esi- ja tagarattapidurite vahel. Kogu ajam on täidetud pidurivedelikuga. Piduri peasilindri (-pumba) ülesandeks on tekitada ajamis rõhku, kui juht vajutab pedaalile. Põhiosad on: silinder ja mansettidega kolvid. Pidurivedelik asub silindrist kõrgemal olevas anumas. Kolbe hoiavad algasendis vedrud. Peasilindri töötamine. Kui juht vajutab pedaalile, siis sellega ühendatud tõukur lükkab tagumist kolbi silindrisse, pidurivedelik tõrjutakse torustikku ja esirataste pidurid hakkavad tööle. Ühtlasi kandub vedeliku rõhk ka teisele kolvile, mis asub silindri keskosas
8.vedru. 9.võnkesummuti plaat. Hüdroajam (Joonis 26) koosneb siduripedaalist servovedrust 10 peasilindrist (siduripumbast) 7 ja töösilindrist 3 ning neid ühendavast metalltorust 6 ning voolikust 5 Joonis 26:Siduri hüdroajam. 1.siduri koda. 2.lahutus hark. 3. töösilinder. 4. õhutusnippel. 5.voolik. 6.ühendus toru. 7.peasilinder. 8.tõukur. 9.piiraja. 10.servovedru. 21 Peasilinder Peasilindri ülesanne on tekitada vedeliku survet hüdraulilise sidur lülitamisel. Peasilindris 8 on seesmise ja välimise mansetiga kolb 2. Vedru 10 hoiab kolbi 2 kõige tagumises asendis. Silindrit ja anumat ühendab toru. Täiteava 1 ühendab anumat silindri tööosaga. Mansetist 3 ulatub läbi tõukur 5. Tõukuri 5 üks ots asub kolvi 2 õõnes 6, teine on aga siduripedaali hoovaga. Siduripedaal ripub telje küljes ja teda hoiab oma asendis tagastusvedru (servovedru) 10
Hüdrauliline ajam Trummel ehk klotspidurid Ketaspidurid Hüdraulilise ajamiga pidurid Piduripedaal, pidurihoovastik, võimendi, piduri peasilinder (pump), voolikud/torud, õli jõuab edasi ratta pidurimehhanismi. Peasilinder koosneb: õlireservaar, täiteava, kompensatsiooniava (ühendavad õlianumat peasilindriga), Kui pedaalile ei vajutata, tuleb õli hüdrosüsteemist võimendisse, liigub läbi siibri kolvi ette ja läheb äravoolule. Piduri peasilindri kolb jääb liikumatuks. Kompensatsiooniava kaudu on peasilindri eesmine ruum ühenduses õlianumaga. Pedaalile vajutades tõukur liigutab siibrit. Võimendi kolb suleb äravooluava. Võimendi kolvi ees luuakse hüdrosüsteemi poolt rõhk. Hüdrovõimendi kolb paneb liikuma peasilindri kolvi. Peasilindri kolb suleb kompensatsiooniava ja kolvi taga tekitatakse piduriõlile rõhk. Rõhu tulemusel avaneb klapp ja piduriõli liigub ratta piduri silindrisse
St. Et seda klapipilu saab reguleerida nooruri ja klapi vahelt. Nookuri teisesotsus asetseva reguleer kruvi ja mutri abil. 52.pihustite avanemis rõhkude kontroll k-jetronic saab kontrollida vastavas stendis enamasti seda rõhku reguleerida ei saa . kui pihustid avanevad liiga vara ei teki õiget pihustamist ja sellised pihustid tuleb vahetada. 53.sõidupidurite rikked ja th on piduriklotside kulumine , pidurikettste kulumine, pidritöösilindrite kinnijäämine või lekked. Peasilindri mansettide kulumine või purunemine. TH käigus kontrollitakse või vahetatakse piduri klotsid vi kettad.Ketaspidurite puhul määritakse pidurisuporte liugureid. Iga 2 a tagant tuleks ka vahetada pidurivedelik kuna to imeb endasse vett. Pidurivoolikute kontroll 54.kolvirõngaste margid ja kontroll enamasti kompresiooni mõõtmise käigus ilmnenud vähene rõhk silindris on enamasti kas kulunud või purunenud klovi rõngastest. Kolvirõngaid on 2 tüüpi õlirõngad või surverõngad
5)Survekanal 6)Korpus 7)Tolmukaitse 8)Vedru Töösilindris (6) liigub kolb (2), mida tihendab mansett (1), silindri keresse on keeratud klapiga õhutusnippel (4), et hüdroajamist saaks õhku välja lasta. Kolviõõnde pistetud tõukur (3) on ühenduses siduri lahutushargiga. Vedru hoiab harki, tõukurit (3) ja kolbi (2) äärmises asendis. Kolvile (2) vajutamisel liigub peasilindri kolb (2) edasi, sulgedes ava (1). Vedeliku kasvava rõhu mõjul püsib manseti (9) serv vastu silindri seina, manseti (9) põhi suleb aga kolvis olevad avad. Pedaalile rakendatud jõud kandub tõukuri (5), kolvi (2) ja vedeliku kaudu töösilindri (6) kolvile (2), mis liigutab harki. Seetõttu pöördub hark kuultoel, lükates oma haruga lahutusmuhvi ja lahutades siduri. Siduriketas: 1)Hõõrdkatted
.. 1,3 kui /s). vl > 3 m/s. Ülekande moodul 2 a 2 * 124 a = = 3,9 mm. z 2 + q 51 + 12,5 Valime m = 4 mm (reast: m = 2; 2,5; 3,15; 4; 5; 6,3; 8; 10; 12,5; 16; 20). Siis tegelik telgede vahe m( q + z 2 ) 4(12,5 + 51) a = = = 127 mm. 2 2 Ratta ja korpuse minimaalne vahekaugus a = a + 3 = 127 + 3 = 14,3 mm. Teo ja tiguratta geomeetrilised mõõtmed Teo jaotusläbimõõt d1 = qm = 12,5 * 4 = 50 mm, peasilindri läbimõõt d a1 = d 1 + 2m = 50 + 2,4 * 4 = 58 mm, jalgadesilindri läbimõõt d f 1 = d 1 - 2,4m = 50 - 2,4 * 4 = 40,4 mm, keermestatud osa pikkus b1 (11 + 0,06 z 2 ) m = (11 + 0,06 * 51) * 4 56,2 mm. Lihvitud või freesitud teo puhul keermestatud osa pikkust tuleb suurendada 25 mm kui m < 10 mm, 35 40 mm kui m = 10 ... 16 mm ja 50 mm kui m > 16 mm. Valime b1 = 85 mm kui z1 = 4, siis b1 (12,5 + 0,09 z 2 ) m keerme tõstenurk z1 1 tan = = 0,08 4,57
Niisuguse ta ehitas,nimetades seda kondensaatoriks.Ja taoline masin töötas!Watt patenteeris selle leiutise ja aurumasin tänapäeva mõttes oligi leiutatud.Peale selle võttis ta patengi ka aurumasina regulaatorile,mis tagas masina ühtlase töötamiskiiruse.Watti aurumasin oil õnnestunud kui statsionaarne jõuallikas.Kahjuks töötas see võrdlemisi madalal survel ega suutnud panna liikuma auruvedurit.James Watti aurumasinal oli omaette kondensaator auru jahutamiseks pärast peasilindri läbimist.See võimaldas hoida peasilindrit kuumana ning suurendada nii masina efektiivsust.Kogu saladus seisis siin kahepoolse jaotusega siibris. Watti aurumasin kogus populaarsust ning pani aluse paljusele tähtsatele leiutistele,teiste hulgas ka auruvedurile ja laevale ning soojuselektrijaamale.Praegu asendavad aurumasinaid aurutuebiinid ja sisepõlemismootorid. Aurumasin
O1 haagis m 0,75 t O2 haagis 0,75 t < m 3,5 t O3 haagis 3,5 t < m 10 t O4 haagis 10 t m M ja N kategooria sõidukid peavad vastama nõuetele, mis puudutavad · sõidupidureid, · abipidureid, · seisupidureid. 84. Hüdroajamiga pidurisüsteem Pidurite rakendamisel vajutab juht pedaalile. Võimendi võimendab pidurdusjõudu ja kannab jõu edasi peasilindri kolbidele. Kolvid suruvad vedeliku esi- ja tagarataste pidurisilindritesse. Ühe kontuuri rikke korral jääb eine töösse. Aeglustuse kasvamisel pidurdamise kestel jaotub koormus ümber esiratastele. Pidurdusjõu piirik/regulaator piirab pidurdusjõu kasvamist tagaratastel ja ülepidurdamist. NB! Tegemist on pidurdusjõudude tasakaalustamisega, mitte pidurdusjõu reguleerimisega (nagu seda teeb ABS süsteem). 85
annaabi.ee 
