Seega on see massidele peale surutud ja ei kajasta masside enda eelistusi. L. Althusser arendas edasi marksistlikut ideoloogia teooriat, et vabastada marksismi majanduslikust tinglikkusest. Ühiskonna uurimisel on tema arvates tehtud olulisi vigu: pole arvestatud selle keerukust ja on taandatud kõik (Marxist rääkides) majanduslikule determinatsioonile. Ühiskond ei koosne lihtsalt majanduslikust baasist ja pealisehitusest, vaid et need on omavahel keeruliste struktuursete seostega ühendatud. ideoloogilised riigiaparaadid pealisehitus tagab ühiskondlike suhete taastootmise. See tagamine toimub ideoloogilistes riigiaparaatides, mis toimivad valdavalt valitseva klassi ideoloogia kaudu kool, perekond, meedia, religioon jne. Ideoloogia pole mitte ainult mõtteline, vaid tegevuslik kuidas inimrühmad oma igapäevaelu korraldavad
Surma said sajad inimesed, hävisid paljud majad ja ka Niguliste kiriku kunstivarasid, mida ei oldud jõutud ära peita. Pärast sõda Niguliste kirik taastati, aga 1982. aastal puhkes äsja restaureeritud kirikus tulekahju. Õnneks jõuti Niguliste tähtsaimad kunstiteosed enne sõja puhkemist varjule viia. Tänu sellele on alles jäänud ka Niguliste kiriku endine peaaltar. Altarid jumalateenistuse pidamiseks. Enamik altareid koosneb altarilauast ja pealisehitusest altarimaalist ja kujudest. Jumalateenistuse pidamiseks piisaks ka ainult altarilauast, millele võib asetada küünlad, karika pühitsetud veiniga või ka Piibli. Aga ilusam ja meeleolukam on muidugi rohkete piltide ja kujudega ehitatud altar. Altarite pealisehitus meenutab sageli natuke kappi. Ainult et altari ,,uksi´´ nimetatakse tiibadeks. Suurematel altaritel, nagu ka Niguliste peaaltaril, on isegi kahekordsed tiivad sisemised tiivad ja välimised tiivad
põhinev solidaarsus (arvestamine teistega) ning orgaaniline solidaarsus on tööjaotusel tuginev solidaarsus. 6. Mida tähendab anoomia? Leidke näiteid juurde, millised on need olukorrad, kus on tegemist anoomiaga. Normide puudumine. Olukord, kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad. Olukord, kus normide süsteem on kaotanud oma selguse ja jõu. 7. Baas ja pealisehitus- inimühiskond koosneb kahest osast: baasist ehk alusest ja baasile toetuvast pealisehitusest. Baas hõlmab tootmissuhteid ja pealisehitus tähendab poliitilisi, õiguslikke, filosoofilisi, eetilisi, kunstilisi ja religioosseid vaateid ning vastavaid ühiskondlikke institutsioone. Ühiskonna baasiks on majandus, kui baas muutub, muutub ka pealisehitus. 8. Mõistmine- võime kujutleda maailma sellisena, nagu seda võiksid näha teised inimesed ning mõista protsesse, mille kaudu inimesed mõistavad seda, mis nendega juhtub
majandusliku baasi kaudu. > eelduseks on maksimaalne kasum: kommertsmeedia peab lähtuma reklaamitellijate vajadusest ja tootma tooteid, mis garanteerivad maksimaalse auditooriumi. meediainstitutsioonid, mida rahastavad poliitilised institutsioonid (st laiemalt riik), on ,,kaldu" domineeriva avaliku arvamuse või hoiaku poole, seega on need ideoloogiliselt mitte- neutraalsed. ideoloogia on üks osa superstruktuurist ehk pealisehitusest, ühiskonnas domineerib valitseva klassi ideoloogia. Ideoloogia on valeteadvus, massimeedia aga domineeriva ideoloogia levitaja. (NB! vt neomarksistide ideoloogiakäsitlust!!) Marksistliku lähenemise tugevused ja nõrkused + ei ürita näida väärtustevaba + tõstatab küsimuse poliitilistest ja majandushuvidest massimeedias (kelle reaalsust meedia pakub?) ning sotsiaalsest ebavõrdsusest meediarepresentatsioonides (milliseid gruppe meedias kajastatakse?).
Aura muutub ajajooksul täpselt nii nagu inimesed seda mõtestavad. Aura ei ole igavene, see muutub ajas. Midagi unikaalset luuakse ümber et seda saaks taas toota. Benjamin ütleb- kunstiteos vabastaub rituaalist. Demüstifikatsioon- kunstnikult võetakse müstiline rituaal. Aura kui midagi autoriteetset. Ideoloogia- Althusser- ta katsus marxismi käsitleda kui teadust. Strukturalism... individuaalsus on tema jaoks kahtlane. Foucault. Ideoloogia on osa pealisehitusest. Ideoloogia peab legitimeerima kõike seda mis toimub baasis. Majandus suhted on fundamentaalsed, aga selleks et see saaks toimida on vaja midagi veel ehk midagi mis toimub seal pealisehituses. Ideoloogia on teatav praktika mis aitab inimestel elada nendes realsetes tingimustes milles nad elavad- õppetus elamiseks. Lecture symptomale ehk sümptomaatiline lugemine- kuidas analüüsida seda mida tekst just otseselt ei ütle.
saab ühiskondlike protsesside määramisel otsustavaks. Aga vaatame seda siis lähemalt. Ühiskonna uurimisel on tema arvates tehtud olulisi vigu: pole arvestatud selle keerukust ja on taandatud kõik (Marxist rääkides) majanduslikule determinatsioonile. Frankfurdi koolkonnale võib ette heita vastupidist-uuriti pigem pealisehituse kultuuritööstust. Althusseri nägemus ühiskonnast ja seal valitsevatest suhetest: · Ühiskond ei koosne lihtsalt majanduslikust baasist ja pealisehitusest, vaid et need on omavahel keeruliste struktuursete seostega ühendatud. · Need pealisehitusse kuuluvad poliitilised, juriidilised ja ideoloogilised struktuurid on omavahel suhteliselt iseseisvad ja sõltumatu ning mõjutavad üksteist. Ilma, et alati oleks see tingitud majanduslikust baasist. Nt. Valimisvõitlustel tänapäeval ei vaidlusta keegi kapitalistlikke tootmissuhteid,
Püsimärkide puhul on navigatsiooniline tähtsus vaid topimärgi kujul. Tuletornid on tugeva ehitusega tornikujulised ehitused harilikult silindri, koonuse või prismakujulised, mille tipus asub valgustusseade. Tule nähtavuskaugus üle 10 meremiili. Tulepaagid on kergema ehitusega, nende alumine osa on sõrestikuline.Tule nähtavus alla 10 meremiili. Päevamärk Ilma tuleta. Ujuvmärgid kinnitatakse oma kohale ankrute abil. Poi koosneb ujukist, vastukaalust ja pealisehitusest. Poid jagunevad: tulega ja tuleta poid Tooder koosneb vardast, ujukist ja topimärgist Lateraalsed märgid tähistavad faarvaatrite ja kanalite asetuse: vasakus servas punase tulega punane poi või tooder topimärgiga tüvikoonus, paaris järjekorranumbritega; paremas servas rohelise tulega roheline poi või tooder topimärgiga koonus, paaritute järjekorranumbritega. (A süsteem vaadatuna merelt maale)
Püsimärkide puhul on navigatsiooniline tähtsus vaid topimärgi kujul. Tuletornid on tugeva ehitusega tornikujulised ehitused harilikult silindri, koonuse või prismakujulised, mille tipus asub valgustusseade. Tule nähtavuskaugus üle 10 meremiili. Tulepaagid on kergema ehitusega, nende alumine osa on sõrestikuline.Tule nähtavus alla 10 meremiili. Päevamärk Ilma tuleta. Ujuvmärgid kinnitatakse oma kohale ankrute abil. Poi koosneb ujukist, vastukaalust ja pealisehitusest. Poid jagunevad: tulega ja tuleta poid Tooder koosneb vardast, ujukist ja topimärgist Lateraalsed märgid tähistavad faarvaatrite ja kanalite asetuse: vasakus servas punase tulega punane poi või tooder topimärgiga tüvikoonus, paaris järjekorranumbritega; paremas servas rohelise tulega roheline poi või tooder topimärgiga koonus, paaritute järjekorranumbritega. (A süsteem vaadatuna merelt maale)
Esmaseks on muidugi tarbeeseme kui sotsiaalse staatuse näitaja funktsioon. Kuid enamgi veel väidab ta, et enamus märke on tühjad. Nad ei tähenda mitte midagi muud kui ainult ,,spektaaklit". Nad ei viita enam millelegi muule kui ainult iseendale. Selles peegeldub Frankfurti koolkonna nägemus domineerimisest - märkide domineerimisest. Sellena lahendab Baurdillard kohe probleemi tõelisest ja mittetõelisest ideoloogiast, baasist ja pealisehitusest. Samal ajal muidugi jätab Baudrillard välja sotsiaalse struktuuri ja praktika. Vajadused, eesmärgid, funktsioonid on muutunud n.ö alibideks ja on osa kõikehõlmavast ideoloogiast, mille moodustavad märgid. Poststrukturalism - tähendussüsteem on sotsiaalne fakt. Igasugune tekst: film, jutustus puhkusest, reklmaa, telekas jne - on vastuolulised ja mitmetitõlgendatavad, mitte mingid objektiivsed ja koherentsed lood. Diskursused
arendamisele suunatud kultuurirevolutsioon, mille üks vahend on sürrealistlike kunstiteoste loomine. Antonio Gramsci :Võib pidada kõige mõjukamaks marxistlikuks poliitiliseks mõtlejaks 20.saj.Osales Itaalia Kommunistliku Partei asutamises ning juhtis seda kahe aasta vältel.1926.a ta vangistati. Kogu oma järgneva elu veetiski ta vanglas.Tema kirjutadud „Vanglavihikud“ pakuvad rikkalikke ja äärmiselt originaalseid arutlusi vabaduse ja paratamatuse suhtes, pealisehitusest, intellektuaalide seosest töölisklassiga jpm.Tema mõtlemise keskmeks saab hegemoonia, mõiste mis viitab valitsevate klasside domineerimisele mitte ainult poliitiliselt ja majanduslikult, vaid ka ideede vallas. Hegemoonia on võimul oleva või võimule püüdleva sotsiaalse rühma vaimne ja moraalne juhtpositsioon. Selle tõttu inimesed alluvad vabatahtlikult võimule. Nad usuvad, et juhtiva rühma huvid on kogu ühiskonna huvid. Gramsci väitel püsib hegemoonia siis, kui enamus
haakristi, aga valesti : vaevalt et joseph goebbelsile oleks meeldinud, kuidas punkarid haakristi kandsid. või selline mõttekäik : tuleb kuri tööstus ja võtab ära kõik, mis on sõbralik ja loomulik. eestis prooviti punkareid inkorporeerida vabadusvõitluse diskursusesse. mis oli muidugi jamps. aga mõlema terminiga liialdatakse. (võib öelda, et enamasti lähevad bändid paremaks kui neid kommertsialiseeritakse) strukturalism jutt on teatavast baasist ja pealisehitusest (analoogia, aga marx pole tähtis). pealispindsete nähtuste all varjus on teatavad struktuurid. need on kombineeritud. me saame neid struktuure vaadelda kõrvalt, justkui nad ei puutuks meisse. analüütiline, mitte väärtustav meetod. struktuur ei ava väärtust. saussure 1857...1913 ka hilisemaest strukturalistedes on emamik prantsuskeelsed saussure tekstid koguti kokku tema loengute konspektidest. diakrooniline ja sünkroonne meetod.
Nad ei tähenda mitte midagi muud kui ainult ,,spektaaklit". Nad ei viita enam millelegi muule kui ainult iseendale. Selles peegeldub Frankfurti koolkonna nägemus domineerimisest - märkide domineerimisest. See on universe of discourse. Kontrollimine ei tulene ratsionaalsuse või tehnoloogilisuse loogikast nagu Frankfurtidel, vaid kodeeritud sõnumite loogikast. Sellena lahendab Baurdillard kohe probleemi tõelisest ja mittetõelisest ideoloogiast, baasist ja pealisehitusest. Samal ajal muidugi jätab Baudrillard välja sotsiaalse struktuuri ja praktika. Vajadused, eesmärgid, funktsioonid on muutunud n.ö alibideks ja on osa kõikehõlmavast ideoloogiast, mille moodustavad märgid. Samas on Baudrillard kriitiline sellise ,,tegelikult eksisteeriva" postmodernismi suhtes, erinevalt Jamesonist. Märkide tähendus devalveerub, märgid ei tähendagi suurt midagi enam. Haug (1986, 1987) arvab, et kui Baurdillard eristab kolme väästust: vahetus, kasutus ja
Andreas Ventsel 18 saab ühiskondlike protsesside määramisel otsustavaks. Aga vaatame seda siis lähemalt. Ühiskonna uurimisel on tema arvates tehtud olulisi vigu: pole arvestatud selle keerukust ja on taandatud kõik (Marxist rääkides) majanduslikule determinatsioonile. Frankfurdi koolkonnale võib ette heita vastupidist-uuriti pigem pealisehituse kultuuritööstust. Althusseri nägemus ühiskonnast ja seal valitsevatest suhetest: · Ühiskond ei koosne lihtsalt majanduslikust baasist ja pealisehitusest, vaid et need on omavahel keeruliste struktuursete seostega ühendatud. · Need pealisehitusse kuuluvad poliitilised, juriidilised ja ideoloogilised struktuurid on omavahel suhteliselt iseseisvad ja sõltumatu ning mõjutavad üksteist. Ilma, et alati oleks see tingitud majanduslikust baasist. Nt. Valimisvõitlustel tänapäeval ei vaidlusta keegi kapitalistlikke tootmissuhteid, küll aga ei tähenda et ei võidelda juriidiliste ja poliitiliste küsimuste üle (nt.
annaabi.ee 
