kuid ajaloolasena ei lubatud tal töötada. Ta leidis tööd "Vanemuises" dramaturgina ning seejärel Eesti Raadioskuuldemängude toimetajana. Enne seda oli ta lühikest aega ajalooõpetaja. Aastal 1990 sai Lennart Merist Edgar Savisaare valitsuses välisminister. Ta taastas kontaktid Läänega ning kohtus mitmel korral sealsete kõrgete riigitegelaste, sealhulgas kaUSA presidendi George H. W. Bushiga. Ta suutis saavutada Eesti Vabariigi peakonsuli Ernst Jaaksoni heakskiidu Eesti valitsuse tegevusele. Ta oli ka Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige. Aastal 1992 lahkus Lennart Meri välisministri ametikohalt ja sai lühikeseks ajaks Eesti Vabariigi suursaadikuks Soomes. Sama aasta sügisel kandideeris ta Eesti presidendiks. Ta kaotas esimeses voorus suurelt Arnold Rüütlile, ent pääses teise vooru ning osutus seal valituks. Aastal 1996 valiti ta teiseks ametiajaks tagasi. Presidendina tegi ta väga palju ära Eesti
reisist KeskAasiasse 1958. aastal. Aastal 1963 võeti Lennart Meri Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Film "Linnutee tuuled" (koostöös Soome ja Ungariga) sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali. Aastal 1990 sai Lennart Merist Edgar Savisaare valitsuses välisminister. Ta taastas kontaktid Läänega ning kohtus mitmel korral sealsete kõrgete riigitegelaste, sealhulgas ka USA presidendi George H. W. Bushiga[viide?]. Ta suutis saavutada Eesti Vabariigi peakonsuli Ernst Jaaksoni heakskiidu Eesti valitsuse tegevusele. Augustiputsi ajal oli Lennart Meri Soomes ning tegutses seal Eesti Vabariigi taastunnustamise nimel. Aastal 1992 lahkus Lennart Meri välisministri ametikohalt ja sai lühikeseks ajaks Eesti Vabariigi suursaadikuks Soomes. Sama aasta sügisel kandideeris ta Eesti presidendiks. Ta kaotas esimeses voorus suurelt Arnold Rüütlile, ent pääses teise vooru ning osutus seal valituks. Temast sai esimene demokraatlikult valitud Eesti
Meri kõigepealt looma välisministeeriumi, tööle kutsuma õppimisvõimelisi noori, kujundama kindla suhtluskanali välisriikidesse ja samas esindama Eestit olulisematel rahvusvahelistel konverentsidel. Ta võttis osa konverentsidest üle maailma, Läänemere maade Nõukogu asutamiskonverentsist Kopenhaagenis, kohtus korduvalt USA ja Euroopa riigipeade ja välisministritega ning esines esimese Ida-Euroopa külalisena NATO peakorteris Brüsselis. Ta suutis saavutada Eesti Vabariigi peakonsuli Ernst Jaaksoni heakskiidu Eesti valitsuse tegevusele. Aastal 1992 lahkus Lennart Meri välisministri ametikohalt ja sai lühikeseks ajaks Eesti Vabariigi suursaadikuks Soomes. Sama aasta sügisel kandideeris ta Eesti presidendiks. Ta kaotas esimeses voorus suurelt Arnold Rüütlile, ent pääses teise vooru ning osutus seal valituks. Temast sai esimene demokraatlikult valitud Eesti president. Aastal 1996 valiti ta teiseks ametiajaks tagasi. Presidendina
Aastal 1990 sai Lennart Merist Edgar Savisaare valitsuses välisminister. Välisministrina pidi Lennart Meri kõigepealt looma välisministeeriumi, tööle kutsuma õppimisvõimelisi noori, kujundama kindla suhtluskanali välisriikidesse ja samas esindama Eestit olulisematel rahvusvahelistel konverentsidel. Ta taastas kontaktid Läänega ning kohtus mitmel korral sealsete kõrgete riigitegelaste, sealhulgas ka USA presidendi George H. W Bushiga. Ta suutis saavutada Eesti Vabariigi peakonsuli Ernst Jaaksoni heakskiidu Eesti valitsuse tegevusele. Aastal 1992 lahkus Lennart Meri välisministri ametikohalt ja sai lühikeseks ajaks Eesti Vabariigi suursaadikuks Soomes. Sama aasta sügisel kandideeris ta Eesti presidendiks. Ta kaotas esimeses voorus suurelt Arnold Rüütlile, ent pääses teise vooru ning osutus seal valituks. 6. oktoobril 1992 astus Lennart Meri Vabariigi Presidendi ametisse. Valituna tagasi ka 1996. aasta sügisel, pühendas ta oma üheksa aasta pikkuse
kuuldemängude toimetajana. Lennart Meri esimene raamat oli "Kobrade ja karakurtide jälgedes", mis jutustas tema reisist Kesk-Aasiasse 1958. aastal. Aastal 1963 võeti Lennart Meri Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Aastal 1990 sai Lennart Merist Edgar Savisaare valitsuses välisminister. Ta taastas kontaktid Läänega ning kohtus mitmel korral sealsete kõrgete riigitegelaste, sealhulgas ka USA presidendi George H. W. Bushiga. Ta suutis saavutada Eesti Vabariigi peakonsuli Ernst Jaaksoni heakskiidu Eesti valitsuse tegevusele. Augustiputši ajal oli Lennart Meri Soomes ning tegutses seal Eesti Vabariigi taastunnustamise nimel. 1992. aastal lahkus Lennart Meri välisministri ametikohalt ja sai lühikeseks ajaks Eesti Vabariigi suursaadikuks Soomes. 1992. aasta sügisel kandideeris ta Eesti presidendiks. Ta kaotas esimeses voorus suurelt Arnold Rüütlile, ent pääses teise vooru ning osutus seal valituks.
allkirjad ning kiri: «Siia astus 1969. aastal esimest korda inimene planeedilt Maa! Me tõime kaasa rahusoovid kogu inimkonnalt.» Kuule jäid ka medalid kahe hukkunud kosmonaudi ja kolme Apollo 1 astronaudi nimega ning mündisuurune ränist ketas, millele oli graveeritud mikroskoopiline tekst nelja Ameerika Ühendriikide presidendi pöördumisega ning hea tahte avaldustega 73 riigi esindajatelt (valdavalt riigipeadelt). Nende hulgas oli ka Eesti Vabariigi peakonsuli Ernst Jaaksoni avaldus: ,,The people of Estonia join those who hope and work for freedom and a better world. -- Ernst Jaakson Peakonsul Jaaksoni läkituse tõlge Ameerika Häälelt 6. augustil 1969: "Eesti rahvas ühineb nendega, kelle lootus ja töö on suunatud vabaduse ja parema maailma saavutamisele."" {{{2}}} Kuule jäetud ränist ketas kõrvuti USA 50-sendisega.
Tallinna Draamateatris näitlejanana, neil on tütar Tuule Meri (sünd 1985). 2 President 1990. aastal sai Lennart Merist Edgar Savisaare valitsuse välisminister. Ta andis Eestile palju ja taastas kontaktid Läänega ning kohtus mitmel korral sealsete kõrgete riigitegelaste, sealhulgas ka USA presidendi George H. W. Bushiga. Ta suutis saavutada Eesti Vabariigi järjepidevust hoidnud peakonsuli Ernst Jaaksoni heakskiidu Eesti valitsuse tegevusele. Augustiputsi ajal oli Lennart Meri Soomes ning tegutses seal Eesti Vabariigi taastunnustamise nimel. Aastal 1992 lahkus Lennart Meri välisministri ametikohalt ja sai lühikeseks ajaks Eesti Vabariigi suursaadikuks Soomes. Sama aasta sügisel kandideeris ta Eesti presidendiks. Ta kaotas esimeses voorus suurelt Arnold Rüütlile, ent pääses teise vooru ning osutus seal valituks. Temast sai esimene demokraatlikult valitud Eesti president
aastal 1958. 1963. Aastal võeti Lennart Meri Eesti kirjanike liidu liikmeks. Lennart Meri film ,,Linnutee tuuled" sai New Yorki filmifestivalil Hõbemedali. Aastal 1990 läks Lennart Meri Edgar Savisaare valitsusse tööle välisministrina. Ta taastas Eesti kontaktid Läänega ning kohtus mitmel korral sealsete kõrgete riigitegelastega, sealhulgas ka USA presidendi George H. W. Bushiga. Ta suutis saavutada Eesti Vabariigi peakonsuli Ernst Jaaksoni heakskiidu Eesti valitsuse tegevusele. Augustiputsi ajal oli Lennart Meri Soomes ning tegutses seal Eesti Vabariigi taastunnustamise nimel. Aastal 1992 lahkus Lennart Meri välisministri ametikohalt ja sai lühikeseks ajaks Eesti Vabariigi suursaadikuks Soomes. Sama aasta sügisel kandideeris ta Eesti presidendiks. Ta kaotas esimeses voorus suurelt Arnold Rüütlile, aga ta pääses teise vooru ning osutus seal valituks. Temast sai esimene
liikmeks. Kaheksakümnendatel aastatel valis Soome Kirjanike Liit ta oma auliikmeks. Peale Eesti Vaberiigi taastamist hakkas Lennart Meri aktiivselt osalema Eesti poliitikas. Aastal 1990 sai Lennart Merist Edgar Savisaare Rahvarinde valitsuses välisminister. Ta taastas kontaktid Läänega ning kohtus mitmel korral ka sealsete kõrgete riigitegelaste, sealhulgas ka USA presidendi George H. W. Bushiga. Samuti suutis ta saavutada Eesti Vabariigi järjepidevust hoidnud peakonsuli Ernst Jaaksoni heakskiidu oma valitsuse tegevusele. Ka poliitikuna paistis Lennart Meri silma oma laheda ettearvamatu käitumisega. (anekdoot : Kohtumisel Ameerika presidendi George H. W. Bushiga teeb Lennart Valge Maja gloobusele Kamtsatka kohale pastakaga risti. ,, Siin on väga hea kalajõgi," seletab Lennart. Nõutu Bush kaebab aasta hiljem Clintonile : ,,Näete, mis mister Meri minu gloobusega tegi!") Pärast lühikest teenistust suursaadikuna Soomes (23.04.199210.10
Tallinna Draamateatris näitlejana. Neil on tütar Tuule Meri (1985). Hindrek-Peeter Meri on Lennart Meri noorem vend (sündinud 21. märtsil 1934 Berliinis). Poliitika Aastal 1990 sai Lennart Merist Edgar Savisaare valitsuses välisminister. Ta taastas kontaktid Läänega ning kohtus mitmel korral sealsete kõrgete riigitegelaste, sealhulgas ka USA presidendi George H. W. Bushiga. Ta suutis saavutada Eesti Vabariigi peakonsuli Ernst Jaaksoni heakskiidu Eesti valitsuse tegevusele. Aastal 1992 lahkus Lennart Meri välisministri ametikohalt ja sai lühikeseks ajaks Eesti Vabariigi suursaadikuks Soomes. Sama aasta sügisel kandideeris ta Eesti presidendiks. Ta kaotas esimeses voorus suurelt Arnold Rüütlile, ent pääses teise vooru ning osutus seal valituks. Temast sai esimene demokraatlikult valitud Eesti president. Aastal 1996 valiti ta teiseks ametiajaks tagasi. Presidendina tegi ta
esimene Saksa suursaadik pärast iseseisvumist. * Esimene Saksa Suursaadik pärast Eesti riiklikku iseseisvumist 20. augustil 1991. * 2 septembril 1991 esitas Tallinnas oma volikirja * Oli sellel ametikohal kuni aastani 1995. * Ta on pärit baltisaksa perekonnast, kelle kodumaaks oli 300 aastat Eesti. * Põhitöö kõrvalt on ta koostanud ja avaldanud uurimusi Eesti ajaloost * Ta on kirjutanud raamatu " Vabas Eestis ". Oma mälestustes, mis hõlmavad nii Leningradi Saksa peakonsuli aega kui ka Tallinna-aastaid, vaatleb Wistinghausen Eesti kui endise Nõukogude liiduvabariigi nüüdisaegseks demokraatlikuks turumajanduslikuks õigusriigiks muutumise protsessi ja Eesti naasmist maailma riikide ühendusse. * Selles seoses räägib ta ka Saksa-Eesti suhete taastamisest ja inimestest, kes nendel aastatel selles tegevuses osalesid. Dr. Martin Hanz * Sündinud 30.04.1955 Montabaur'is * abielus * 3 last * Alates septembrist 2009 Saksa suursaadik Eestis.
"Kobrade ja karakurtide jälgedes", mille lugejad soojalt vastu võtsid. Aastal 1963 võeti Lennart Meri Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Film "Linnutee tuuled" (koostöös Soome ja Ungariga) sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali. Aastal 1990 sai Lennart Merist Edgar Savisaare valitsuses välisminister. Ta taastas kontaktid Läänega ning kohtus mitmel korral sealsete kõrgete riigitegelaste, sealhulgas ka USA presidendi George H. W. Bushiga. Ta suutis saavutada Eesti Vabariigi peakonsuli Ernst Jaaksoni heakskiidu Eesti valitsuse tegevusele. Augustiputsi ajal oli Lennart Meri Soomes ning tegutses seal Eesti Vabariigi taastunnustamise nimel. Aastal 1992 lahkus Lennart Meri välisministri ametikohalt ja sai lühikeseks ajaks Eesti Vabariigi suursaadikuks Soomes. Sama aasta sügisel kandideeris ta Eesti presidendiks. Ta kaotas esimeses voorus suurelt Arnold Rüütlile, ent pääses teise vooru ning osutus seal valituks. Temast sai esimene demokraatlikult valitud Eesti president
avaldada dokumentide kogumiku 1940 Eestis. Dokumente ja materjale. Selle teosega püüdis ta avaldada, et Eesti okupeerimine oli Hitleri ja Stalini vahelise kuritegeliku pakti tulemus, millega jagati Euroopa ka totalitaarse reziimi vahel. Molotov Ripentropi salaprotokolli alusel. Välisministrina tuli luua Meril kõigepealtvälisministeerium. Esimeseks ülesandeks oli Meril vallandada kõik KGB mehed ning nende sekretärid. Lennart suutis saavutada tolleaegse Eesti peakonsuli Eernst Jaaksoni heakskiidu Eesti valitsuse tegevuseleTa teadis, et peab kõik alates vundamendist uuesti üles ehitama, nii hakkas ta kutsuma tööle noori, kes pidid hakkama Eestit välismaailmas vääriliselt esindama. Tänu Eesti instituudile oli uue välisministri töö kergem. Lennart võttis osa konverentsidest Kopenhaagenis, New Yorgis, Pariisis, Berliinis, Helsingis ja Moskvas. Kopenhaagenis kohtus ta korduvalt USA ja Euroopa riigipeade ning välisministritega. Ta esitles
Kesk-Aasiasse 1958. aastal. Aastal 1963 võeti Lennart Meri Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Film "Linnutee tuuled" (koostöös Soome ja Ungariga) sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali. Aastal 1990 sai Lennart Merist Edgar Savisaare valitsuses välisminister. Ta taastas kontaktid Läänega ning kohtus mitmel korral sealsete kõrgete riigitegelaste, sealhulgas ka USA presidendi George H. W. Bushiga. Ta suutis saavutada Eesti Vabariigi peakonsuli Ernst Jaaksoni heakskiidu Eesti valitsuse tegevusele. Oli Eesti Kongressi liige. Augustiputsi ajal oli Lennart Meri Soomes ning tegutses seal Eesti Vabariigi taastunnustamise nimel. Aastal 1992 lahkus Lennart Meri välisministri ametikohalt ja sai lühikeseks ajaks Eesti Vabariigi suursaadikuks Soomes. Sama aasta sügisel kandideeris ta Eesti presidendiks. Ta kaotas esimeses voorus suurelt Arnold Rüütlile, ent pääses teise vooru ning osutus seal valituks
6 2. LENNART MERI SIIRDUMINE POLIITIKASSE Peale Eesti Vaberiigi taastamist hakkas Lennart Meri aktiivselt osalema Eesti poliitikas. Aastal 1990 sai Lennart Merist Edgar Savisaare Rahvarinde valitsuses välisminister. Ta taastas kontaktid Läänega ning kohtus mitmel korral ka sealsete kõrgete riigitegelaste, sealhulgas ka USA presidendi George H. W. Bushiga. Samuti suutis ta saavutada Eesti Vabariigi järjepidevust hoidnud peakonsuli Ernst Jaaksoni heakskiidu oma valitsuse tegevusele. Ka poliitikuna paistis Lennart Meri silma oma laheda ettearvamatu käitumisega. 7 (anekdoot : Kohtumisel Ameerika presidendi George H. W. Bushiga teeb Lennart Valge Maja gloobusele Kamtsatka kohale pastakaga risti. ,, Siin on väga hea kalajõgi," seletab
Kaheksakümnendatel aastatel valis Soome Kirjanike Liit ta oma auliikmeks. Peale Eesti Vaberiigi taastamist hakkas Lennart Meri aktiivselt osalema Eesti poliitikas. Aastal 1990 sai Lennart Merist Edgar Savisaare Rahvarinde valitsuses välisminister. Ta taastas kontaktid Läänega ning kohtus mitmel korral ka sealsete kõrgete riigitegelaste, sealhulgas ka USA presidendi George H. W. Bushiga. Samuti suutis ta saavutada Eesti Vabariigi järjepidevust hoidnud peakonsuli Ernst Jaaksoni heakskiidu oma valitsuse tegevusele. Aastal 1992 lahkus Lennart Meri välisministri ametikohalt ja sai lühikeseks ajaks Eesti Vabariigi suursaadikuks Soomes. Sama aasta sügisel kandideeris ta Eesti presidendiks. Ta kaotas esimeses voorus suurelt Arnold Rüütlile, ent pääses teise vooru ning osutus seal valituks. Temast sai esimene demokraatlikult valitud Eesti president. Aastal 1996 valiti ta teiseks ametiajaks tagasi
annaabi.ee 
