diplomaatilised suhted taastati 1991. aastal 24. Oktoobril, taasiseseisvunud Eesti esimene suursaadik Venemaa Föderatsioonis Jüri Kahn andis üle oma volikirja 4.veebruaril 1992. Praegu esindab Eestit Moskvas suursaadik Simmu Tiik, kes andis volikirja üle 16.01.2009. Venemaa esimene suursaadik andis oma volikirja üle taasiseseisvunud Eestis Aleksander Trofimor. Praegune Vene suursaadik Juri Merzljakov andis oma volikirja üle 28.10.2010 Lisaks suursaatkonnale Moskvas on Eestil Venemaal veel peakonsulaat Peterburis ning peakonsulaadi konsulaartalitus Pihkvas. Venemaal on Eestis lisaks suursaatkonnale Tallinnas peakonsulaat Narvas ning suursaatkonna konsulaarosakonna kantselei Tartus. 3. Kaubavahetus Eesti ja Venemaa on läbi ajaloo olnud teineteise jaoks atraktiivsed kaubanduspartnerid. Eesti kaupmeeste jaoks tähendab Vene turg üle 140 miljoni
Eesti Rahvusnõukogu (ERN) Poliitiliste erakondade koostööorgan, mille toetajad moodustasid 1954 a pagulus- ehk eksiilvalitsuse August Rei juhtimisel. EMS Eesti Muinsuskaitse Selts, muinsuskaitseklubisid ühendav selts, 1. demokraatlikele põhimõtetele tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon. ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, 1. Eesti poliitiline erakond, mille juhiks oli teisitimõtleja L. Parek. ESTO Ülemaailmsed eestlaste päevad, EV Peakonsulaat oluline Eesti riikluse kandja välismaal. IL Interliikumine, järgis impeeriumimeelsete suunda, ENSV kui NSVL lahutamatu osa ning perestoika IME Isemajandava Eesti kontseptsioon, ENSV majanduslik eraldumine üleliidulisest majanduskompleksist. Juunikommunistid 1940 juunipöördes aktiivselt osalenud kohalikud kommunistid metsavennad relvastatud vastupanuliikumine, mille moodustas metsadesse jäänud Saksa sõjaväes teeninud mehed, Saksa võimudega koostööd teinud,
Maakohtust. Kohtunikud nimetab ametisse monarh. Ainus kohalik omavalitsus on läbi linna ja maakonna, kelle on rahvas valinud alates 1965. Peamised valitsusametnikud Monarch - King Siaosi Tupou V Peaminister - Feleti Vaka'uta Sevele Välisminister - Sonatane Tu'akinamolahi Taumoepeau-Tupou Suursaadik Ameerika Ühendriigid - Fekitamoeloa "Utoikamanu Tonga säilitab saatkonna 250 East 51. Street, New York, New York 10022 (tel: 917-369-1136, faks: 917-369-1024). Lisaks Tongal on ka peakonsulaat San Franciscos. Majandus Tootmisprotsessi sektor koosneb käsitöö ja mõnest muust väga väikesemahulisest tööstusharust, mis kokku moodustavad vaid umbes 3% SKT-st. Kaubanduslikus äritegevuses suures osas domineerivad suured kaubandusettevõtted kogu Vaikse ookeani lõunaosas. Septembris 1974, avati riigi esimene kaubanduslik äripank Tonga pank. Pärast kaubandusliku keskuse kapitali hävitamist toimusid massirahutused. Tonga maaelu on põhinenud istandustele ja
püüdis juhtida tähelepanu tõsistele sotsiaalsetele probleemidele. Ametlik ajakirjandus kirja ei avaldanud, kuid kopeerituna saavutas päris laia leviku. Ka välismaal korralik reaktsioon. Koostajateks J.Kaplinski, M.Lauristin, R.Ruutsoo, A.Tarand jt Väliseestlased.Kokku jäi II maailmasõja järgselt läände u 65000 inimest, suurimad kogukonnad ning keskused Rootsis (Stockholm), Kanadas(Toronto), USA-s(New York) ja Austraalias(Sydney) Poliitilised organisatsioonid: New Yorgis EW Peakonsulaat, selle toetajad lõid Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu, Rootsis Eesti eksiilvalitsus- Otto Tiefi valitsuse järglane, selle toetajate org. Eesti Rahvusnõukogu. Juriidiliselt oli tema eksistents kahtlane, Saksamaal veel 50-tel alternatiivne eksiilvalitsus Kultuuritegevus: Alates 1972 ESTO päevad, mitmetes riikides Eesti Majad, väliseesti kirjandus pikka aega kodu-eesti omast ees( Karl Ristikivi jt) Kultuurialaseid kontakte välis-eestlastega koordineeris ENSV poolt
Paljud pidid repatrieeruma, kuna NL palus teistel riikidel nad välja anda. Läände jäi ligikaudu 75 000 eestlast. Olulisimad keskused olid Toronto, New York ja Stockholm. Pagulaskonna tegevussuunad Välis-Eesti ühiskonna poliitiline tegevus tugines mitmesugustele pagulasorganisatsioonidele. Rootsis loodi Eesti Komitee, Eesti Rahvusfond ja Eesti Rahvusnõukogu, mille toetajaskond moodustas eksiilvalitsuse, mille etteotsas sai August Rei. USA-s olnud Eesti Vabariigi Peakonsulaat ei tunnistanud Eesti Rahvusnõukogu. Pagulaste sisemine poliitiline organiseerumine tõi kaasa enamiku endiste Eesti erakondade taastamise, juurde loodi ka uusi poliitilisi ühendusi. Oli kaks leeri: need, kes pooldasid väga selget rahvusühtsust, ja need, kes vajasid poliitilist mitmekesisust paguluses. Pagulasühiskonna sisepoliitilise elu tähtsaks koostisosaks olid Välis-Eesti ajalehed. Enamik lääneriike ei tunnustanud Eesti Vabariigi annekteerimist de jure NSVL poolt. 1972
1946. a loodi Eesti Rahvusfond(ühiste välispoliitiliste aktsioonide rahastamiseks). Rootsis loodi esimesed pagulasorg.: E Komitee, E Rahvusfond. Ja siis moodustati E poliitiliste erakondade koostööorg. E Rahvusnõukogu. Selle toetajaskond moodustas 1954 a pagulus- ehk eksiilvalitsus, mille juhiks sai August Rei. siis tuli Tõnis Kink ja siis Heinrich Mark. Seda eksiilvalitsust ei tunnustanud New Y. asuv *E Vab. Peakonsulaat-teine oluline Eesti riikluse kandja välismaal. Eesti Rahvuskomitee, E Kesknõukogu lõid vastukaaluks pagulusvalitsusele(eksiilval.)Ülemaailmse E Kesknõukogu, mille toetajad Rootsis asutasid omakorda Rootsi Eestlaste Esinduse.Juurde loodi uusi pol. Rühm.i 1-pooldasid rahvusühtsust2-vastasid ka jaatavalt pagulusele. Pagulasühisk. sisepoliitilise elu täht. koostisosaks olid Välis-Eesti ajalahed. Saksamaal organiseeriti koos lätlaste ja leedulastele veel Balti Ülikool ja Balti Instituut
ja levitamine. Balti apell nõuti MR pakti lisaprotokolli avalikustamist ja kehtetuks pagulasorganisatsioonidele. Rootsis loodi Eesti Komitee, Eesti Rahvusfond ja Eesti tunnistamist koos kõigi tagajärgedega. Selle koostasid eesti, Läti Leedu vabadusvõitlejad. Rahvusnõukogu, mille toetajaskond moodustas eksiilvalitsuse, mille etteotsas sai August 1983 Euroopa parlament võtab vastu otsuse Balti riikide iseseisvumiseks. Rei. USA-s olnud Eesti Vabariigi Peakonsulaat ei tunnistanud Eesti Rahvusnõukogu. 43. Kultuurielu põhijooned Pagulaste sisemine poliitiline organiseerumine tõi kaasa enamiku endiste Eesti erakondade taastamise, juurde loodi ka uusi poliitilisi ühendusi. Oli kaks leeri: need, kes
pagulaste asukohamaade üldsuse ja poliitikute informeerimine olukorrast okupeeritud Eestis ning lääneriikide avaliku arvamuse mõjutamine. Korraldati ka poliitilisi meeleavaldusi ja osaleti teistel üritustel, kus oli võimalik oma eesmärke ja taotlusi tutvustada. Moodustati Eesti Rahvusnõukogu (1954) , mille toetajaskond moodustus pagulus- ehk eksiilvalitusel. Teine oluline Eesti riikluse kandja välismaal oli New Yorgis asuv Eesti Vabariigi Peakonsulaat, kes ei tunnustanud eelnimetatud eksiilvalitsust. Samamoodi oli vastu ka Põhja-Ameerika ja Kanada eestlaste 10 esindusorgan. Need ringkonnad lõid vastukaaluks pagulusvalitsusele Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu. Pagulasühiskonna sisepoliitilise tähtsaks koostisosaks olid Välis- Eesti ajalehed. Välis-Eesti ühiskonna elu oli aktiivne, mis väljendus skaudiliikumises,
välispoliitiliste aktsioonide elluviimiseks. Pagulaste poliitilise elu keskus oli Rootsis. Moodustati Eesti poliitiliste erakondade koostööorganina eesti Rahvusnõukogu. Selle organisatsiooni toetajaskond moodustas 1954. aastal pagulus- ehk eksiilvalitsuse, mille etteotsa sai August Rei. Peale A. Rei surma sai peaministrike Tõnis Kint ja 1990. aastal tema järglasena Heinrich Mark. Paraku ei tunnustanud seda eksiilvalitsust New Yorgis asuv eesti Vabariigi Peakonsulaat. Kõik ringkonnad, mis olid loodud, moodustasid lõpuks kokku Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu. Pagulasühiskonna sisepoliitilise elu tähtsaks koostisosaks olid Välis-Eesti ajalehed. Välis-Eesti ühiskonna kultuurielu oli aktiivne. Saksamaal organiseeriti koos lätlaste ja leedulastega Balti Ülikool ja Bonnis Balti Instituut. 1972. aastal toimusid esimesed ülemaailmsed eestlaste päevad (ESTO) Torontos. Olulise kultuurikeskusena tegutseb mitmel pool Eesti Maja
tutvustada. Nende rahastamiseks loodi 1946. aastal Eesti Rahvusfond. Tähtsaks pagulaste poliitiliseks keskuseks sai esialgu Rootsi, kuhu jäid enamik Eesti Vabariigi ajal olnud tipp-poliitikuid. Loodi mitmeid pagulasorganisatsioone: Eesti Komitee(1944), Eesti Rahvusfond, Eesti Rahvusnõukogu, eksiilvalitsus eesotsas August Rei, peale teda Tõnis Kint ja tema järglasena Heinrich Mark. Kahjuks ei tunnustanud seda eksiilvalitsust New Yorgis asuv Eesti Vabariigi Peakonsulaat kui teine oluline Eesti riikluse kandja välismaal. Sama meelt olid ka Põhja-Ameerikas asuv Eesti Rahvuskomitee ja Eesti Kesknõukogu Kanadas. Nemad lõid Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu, mille 14 toetajad Rootsis asutasid omakorda Rootsi Eestlaste Esinduse. Vaatamata pagulaste organisatsioonide
Rootsis, Austraalias ja ka Saksa Liitvabariigis. Poliitiliselt oli kaks erinevat suunda nende suhtes: 1. (peamiselt Rootsi) Eesti Rahvusnõukogu toetus Vaikiva ajastu eelsele poliitikale. Eksiilvalitsus eesotsas algselt A. Rei, kõige viimane oli H. Mark. Kui Eesti iseseisvus siis andsid võimu üle. 2. (USAs) Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu Pätsi poliitika pooldajad. Nendel oli Eesti Peakonsulaat New Yorkis, eesotsas oli E. Jaakson. Tööd jätkasid kõik need ühingud, mis Eestis olid keelatud. Anti välja eesti keelseid ajalehti. Nendes rajati omad Eesti majad. Nendes üritati arendada seltsi tegevust. Toimus ka järglaste õpetamine eesti keeles. Hakati pidama ka ülemaailmseid eestlaste päevi ESTO. VEKSA väliseestlastega kultuuri sidemete arendamise komitee. KGB variorganisatsioon
USAs, Kanadas, Austraalias, Suurbritannias, Rootsis ja Saksamaal). *Väliseestlaste olulisimaks väljundiks oli poliitiline tegevus, peamiseks keskuseks sai Rootsi, kus loodi esimesed pagulasorganisatsioonid nagu Eesti Komitee ja Eesti Rahvusfond. Eesti poliitiliste erakondade koostööorganina moodustati Eesti Rahvusnõukogu (ERN), mille toetajaskond moodustas 1954 pagulus- e. eksiilvalitsuse, mille etteotsa sai August Rei. Seda eksiilvalitsust ei tunnustanud NYs asuv EV Peakonsulaat, Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ), Eesti Kesknõukogu (EKN) ega Kanada eestlaste esindusorgan. Nende ringkondade poolt loodi ühine pagulasvalitsuse vastane Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (ÜEKN), mille toetajad Rootsis asutasid omakorda Rootsi Eestlaste Esinduse (REE). *Pagulasühiskonna sisepoliitilise elu tähtsaks osaks olid väliseesti ajalehed, nt. ,,Vaba Eesti Sõna" NYs, ,,Meie elu" Torontos ja ,,Teataja" Stockholmis.
Stockholm. Välis-Eesti ühiskonna poliit. tegevus tugines mitmesugustele pagulasorganisatsioonidele. Eesti poliitiliste erakondade koostööorganina moodustati Eesti Rahvusnõukogu. Selle toetajaskond moodustas 1954. aastal pagulus- ehk eksiilvalitsuse, mille etteotsa sai EV viimase põhiseadusliku valitsuse vanim teovõimeline liige August Rei. Tema järel sai peaministriks Tõnis Klint ja peale teda Heinrich Mark. Paraku ei tunnustanud seda eksiilvalitsust NY-s asuv Eesti Vabariigi Peakonsulaat, kui teine oluline Eesti riikluse kandja välismaal. Sama meelt olid ka teised. Need ringkonnad lõid vastukaaluks pagulasvalitsusele Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu, mille toetajad Rootsis asutasid omakorda Rootsi Eestlaste Esinduse. Pagulasühiskonna sisepoliitilise elu tähtsaks koostisosaks olid Välis-Eesti ajalehed. Välis-Eesti ühiskonna kultuurielu oli aktiivne. 1972. aastal toimusid esimesed ülemaailmsed eestlaste päevad(ESTO) Torontos. Olulise
Kitsamas mõistes saab konsulaarõiguse jagada aktiivseks ja passiivseks konsulaarõiguseks. Kitsamas mõistes tähendab see rahvusvahelist võimet lähetada konsuleid (aktiivne õigus) ja neid vastu võtta (passiivne õigus). Konsulaarasutus on konsulaarfunktsioone täitev asutus, mille rajamiseks vastuvõtjariigi territooriumil on vajalik viimase nõusolek. Kahe riigi vahel lepitakse kokku nende asukoht, klassifikatsioon ja konsulaarpiirkond. Konsulaarasutusteks on peakonsulaat, konsulaat, asekonsulaat ja konsulaaragentuur. Konsulaarasutuse funktsioonid on mitmekesisemad kui diplomaatilistel esindustel. Mõned funktsioonid samas kattuvad, näiteks lähetajariigi ja tema kodanike huvide kaitsmine, vastuvõtjariigi tingimuste ja arengu jälgimine ning nendest aruandmine ning sõbralike suhete edendamine ning majandus-, kultuuri- ja teadussuhete arendamine. Näidetena võib veel tuua:
annaabi.ee 
