Algselt kandis nime Siimon, aga kui ta vend Andrease mõjul Jeesuse järgijaks sai, pani Jeesus talle nimeks Keefas mis tähendab 'kalju'. Selle hilisema lisanduse järgi pidi Peetrusest saama kalju, millele ehitatakse kristlik kirik. Näib, et apostlite seas oli Peetrus eestkõnelejaks. Ta moodustas koos Jakoobuse ja Johannesega tähtsaima kolmiku evangeeliumi lugudes. Püha Peetrusele pühendatud tähtpäevi on kolm: talvine peetripäev 22. veebruaril, apostel Paulusega ühine peeter-paavlipäev 29. juunil ning sügisene peetripäev ehk Peetri ahelate päev 8. augustil. Peetrusega on seotud lugu, mille kohaselt Jeesus ennustas, et veel enne kukelaulu jõuab Peetrus ta kolm korda ära salata. Kukk kirikutornidel sümboliseerib seda lugu. Peetruse elust pärast Kristuse taevaminekut räägitakse Apostlite tegudes. Peetrus kuulutas jumalasõna Väike-Aasias, tegutsedes põhiliselt Antiookias. Hiljem läks ta Rooma, kus asutas
EMA Kõrgemas Lavakunstikoolis lauluõpetajana; -Toomas Rull-on vabakutseline muusik, kes osaleb paljudes eesti ansamblites löökpillimängijana (Ultima Thule, Eldorado), olles lisaks veel paljude Kiigelaulukuuiku repertuaari kuuluvate laulude arranzeerija; -Olavi Kõrre- kes on samuti vabakutseline pillimees (ansamblid Zorbas, Kukerpillid jt). -Riho Ridbeck- Hortus Musicuse laulja ja Pühavaimu kiriku koori dirigent -Kadi Selde- vabakutseline laulja, kes on teinud edukat koostööd Tiit Paulusega -Elo Toodo- lauluõpetaja Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ning viiuliõpetaja Vanalinna Hariduskolleegiumis, esinenud koos Matis ja Mihkel Metsalaga. Kõiki muusikuid ei ole võimalik kontsertidele kaasa võtta, küll aga on kõigil kontsertidel kaastegev Kuuiku kõige suurem sõber - helilooja-klaverisaatja-konferansjee(teadustaja) Olav Ehala. Ansambel on laulnud Soomes, Saksamaal, Iirimaal, Portugalis, kuid üllatuseks mitte kunagi sattunud Suure-Jaani.
Ta suri märtrisurma ja löödi risti pea alaspidi keiser Nero ajal. Enne hukkamist lõi Peetrus kartma ja tahtis põgeneda. Roomast väljuval teel Via Appial kohtus Peetrus (tõenäoliselt unes) Kristusega. Peetrus küsis: ,,Domine, quo vadis?" (ladina k. Issand, kuhu sa lähed?) Jeesus vastas: ,,Rooma, et mind uuesti risti löödaks." Sellega andis ta mõista, et Peetrus peab talle määratud saatuse vastu võtma. Peetrus tundis häbi ning pöördus Rooma tagasi, et Paulusega hüvasti jätta ja ristisurma minna. Ta hukati Vatikani künkal tolleaegse staadioni kõrval. Kui teda risti lööma hakati, palus ta end naelutada jalad ülespidi, et mitte korrata Jeesuse hukkamispoosi. Tema matmispaiga kohale laskis keiser Constantinus Suur ehitada viielöövilise basiilika, mis õnnistati sisse 326. aastal. Kirik lammutati paavst Julius II käsul 16. sajandi algul, et rajada sinna maailma suurim kristlik pühamu, mis oleks
saab tema kohta lugeda ka. Paulus on esimesel sajandil elanud Jeesuse järgiatest kõige tuntum just tänu Luuka kirjutatud ,,Apostlite tegudele" ja paljudele tema kirjadele Uuse Testamendis. Esimesi viiteid tema kohta leiabki Apostlite tegude raamatust, mis on jätk Luuka evangeeliumile ning kirja pandud umbes 1. sajandi lõpus. Selle kirjatüki eesmärgiks on näidata, kuidas kristlus levib üle maailma. Raamatu seitsmendas peatükis kohtumegi Paulusega, keda siis veel Sauluse nime all tunti. Räägitakse seal aga hoopis esimesest kristlikust märtrist Stefanosest, kes oma usu pärast kividega surnuks loobiti. Saulus, kes sealsamas viibis, oli tema hukkamise poolt. Pauluse vanemad olid diasporaas elavad juudid, siiski hoolitsesid nad selle eest, et nende poeg õpiks teiste keelete kõrval ka heebrea keelt. Iisraeli isa kohus oli õpetada oma poega lugema juba viiendast eluaastast peale. Pauluse suurepärane piiblitundmine pärinebki
2) Paulus: Korralikult haritud, kreeka keelt oskav juut.Pärast Jeesuse surma võitles kristlaste vastu, Kord ilmutas end talle ülestõusnud Jeesus ning Paulus hakkas kristlaseks.Ta rändas mööda Vahemere-äärseid maid, rajas kristlikke kogudusi. Kirjutas hulgaliselt kirju esimestele kristlikele kogudustele, pani kirja kristluse tähtsaimad õpetused. Suur osa Uuest Testamendist Piibli teisest osas, koosnebki tema kirjadest. 3) kristlus Rooma keisririigis: Paulusega hakati Jeesuse õpetust kuulutama kõikidele inimestele, kes elasid Rooma impeeriumis.Esialgu levis Jeesuse õpetus linnades, kõige enam vaeste ja orjade seas, aja jooksul hakkas levima ka kõrgematesse kihtidesse igal pool üle Rooma impeeriumi. Jeesus oli Rooma ametivõimude poolt hukatud, esimesed kristlased tegutsesid seetõttu salajas, põranda all. Mitmed kristlaste põhimõtted ei ühtinud Rooma riigi põhimõtetega
(Issand, kuhu lähed?). Rahvusgalerii. London. Popolo kirik, Rooma. Enne hukkamist lõi Peetrus kartma ja tahtis põgeneda. Roomast väljuval teel Via Appial kohtus Peetrus (tõenäoliselt unes) Kristusega. Peetrus küsis: ,,Domine, quo vadis?" (ladina k. Issand, kuhu sa lähed?) Jeesus vastas: ,,Rooma, et mind uuesti risti löödaks." Sellega andis ta mõista, et Peetrus peab talle määratud saatuse vastu võtma. Peetrus tundis häbi ning pöördus Rooma tagasi, et Paulusega hüvasti jätta ja ristisurma minna. Ta hukati Vatikani künkal tolleaegse staadioni kõrval. Kui teda risti lööma hakati, palus ta end naelutada jalad ülespidi, et mitte korrata Jeesuse hukkamispoosi. Tema matmispaiga kohale laskis keiser Constantinus Suur ehitada viielöövilise basiilika, mis õnnistati sisse 326. a. Kirik lammutati paavst Julius II käsul 16. saj. algul, et rajada siin maailma suurim kristlik
USA ja Suurbritannia Jaapanile sõja. USA-le kuulutasid sõja Saksamaa ja Itaalia. Omavahel ei sõdinud vaid NSVL ja Jaapan, kellel oli neutraaliteedileping. Talingradi lahing 1942. nov-ks oli NSVL koondanud Volga äärde Stalingradi lähedale 2 milj võitlejat. 19.nov 1942 algas Punaarmee pealetung ja nelja päevaga võeti sakslased "kotti" kokku 330 000 meest. Saksa armee katsed sissepiiratuteni jõuda ebaõnnestusid. 2 veebruaril 1943 andsid allesjäänud 90 000 sakslast eesotsas von Paulusega alla, kuigi Hitler oli seda keelanud. (1942 oli NSVLs antud käskkirjad, millega keelati taganeda ja kõuiki sõjavange loeti reeturiteks, kelle pered represseeriti) punaarmeed juhtis G. Zukov. El-Alameini lahing Põhja-Aafrikas tegi sakslaste juht Rommel 1.sept 1942 koos itaallastega katset alustada liikumist Alameinist lõuna poole, kuid ei saavutanud edu. Inglased B. Montgomery juhtimisel alustasid oktoobris koos ameeriklastega rünnakut ja võtsid tungides edasi Markokosse.
võtmehoidjana, kel on õigus otsustada sissepääsu üle. Peetruse hukkamine toimus keiser Nero ajal 64. (67.) aastal. Enne hukkamist lõi Peetrus kartma ja tahtis Roomast põgeneda. Roomast väljuval teel Via Appial kohtus Peetrus Kristusega. Peetrus küsis: "Issand, kuhu lähed?" (Domine, quo vadis?). Jeesus vastas: "Rooma, et mind uuesti risti löödaks." Sellega andis ta mõista, et Peetrus peab talle määratud saatuse vastu võtma. Peetrus tundis häbi ning pöördus Rooma tagasi, et Paulusega hüvasti jätta ja ristisurma minna. Kui Peetrust hakati risti lööma, palus ta end naelutada jalad ülespidi, et mitte korrata Kristuse hukkamispoosi. Peetrusest sai paavstluse, kiriku ja kalurite patroon. Rooma paavstitooli kutsutakse ka Püha Peetruse tooliks. Tema atribuudid on võti või ristatud võtmed, sest Jeesus andis Peetrusele taevariigi võtmed, aga ka kukk, tagurpidi rist, kaluripaat ja võrk. Püha Peetrust peetakse ristiusu kiriku rajajaks. Arvatakse, et ta on maetud Roomas
X LOENG – 13.10.2020 – PAAVSTLUSE TEKE Kui rääkida viiest vanast kirikust: Rooma, Konstantinoopol, Aleksandria, Antiookia ja Jeruusalemma kirik (siia juurde ka Küprose kirik ja 4. saj Armeenia ja Gruusia kirikud), siis nende puhul kõneldakse lugupidamisega nendest, kes olid alusepanijateks, eriti need n.ö apostlikirikud. Idas on selliseid kirikuid rohkem, Läänes on ainult üks – Rooma – see kirik on seotud nii Peetruse kui ka Paulusega, viib suurema autoriteedini. Lisaks Rooma pealinnastaatus, mis viib kõrgendatud eneseteadvuseni. Üheks oluliseks aspektiks on piiskopinimekirjad, millega näidatakse apostelliku järjepidevust. Selle otseseks tagajärjeks see, et Rooma kiriku poole hakatakse juba 2. sajandist pöörduma, et nõu küsida. Eriti tihi oli kontakt Põhja-Aafrika kogudustega. Teine küsimus, mis Rooma tähtsust tõstab on koguduse usuline tegevus, s.h ka karitatiivne tegevus, nn „armastuse töö“
veelgi. Justinianus ei suutnud lõpetada monofüsiitlike rahvuskirikute tegevust Süürias ja Egiptuses. 3. Paavstluse teke ja areng kuni 6. sajandini. Bütsantsi ja Rooma suhted. Kristliku traditsiooni järgi oli esimene piiskop ja paavst Roomas apostel Peetrus. Peetrust peetakse esimese koguduse rajajaks Roomas ning Matteuse evangeeliumi järgi kasutab Jeesus nimeanaloogiat ning peab Peetrust kaljuks, millele rajada oma kogudus. Seotus Peetrusega, aga ka apostel Paulusega oli üks põhjuseid, miks Rooma kogudus end ülejäänud neljast pentarhia liikmest paremaks ja autoriteetsemaks pidas. Rooma oli pealinn ning suurim ja vanim keskus Õhtumaal. Samuti hakati seal koostama esimesi piiskoppide nimekirju, kirjutama üles Rooma pärimust ja piiskoppide tarkust. Roomast käisid teised piiskopid nõu küsimas, eriti tihe oli side Põhja-Aafrika ja Rooma vahel. Nikaia ja apostellik usutunnistus said aluse rooma usutunnistusest ehk Symbolum Romanumist.
Peetrus hukati keiser Nero ajal 64. (67.) aastal. Enne hukkamist lõi Peetrus kartma ja tahtis põgeneda. Roomast väljuval teel Via Appial kohtus Peetrus Kristusega. Peetrus küsis: ”Issand, kuhu lähed?” (Domine, quo vadis?). Jeesus vastas: “Rooma, et mind uuesti risti löödaks.” Sellega andis ta mõista, et Peetrus peab talle määratud saatuse vastu võtma. Peetrus tundis häbi ning pöördus Rooma tagasi, et Paulusega hüvasti jätta ja ristisurma minna. Kui Peetrust hakati risti lööma, palus ta end naelutada jalad ülespidi, et mitte korrata Kristuse hukkamispoosi. Püha Peetruse haud asub Roomas Püha Peetri kiriku kupli ja peaaltari all asuvas maa-aluses krüptis, seal hoitakse ka tema reliikviaid. Püha Peetrust peetakse ristiusu kiriku rajajaks. Peetrusest sai paavstluse, kiriku ja kalurite patroon. Rooma paavstitooli kutsutakse ka Püha Peetruse tooliks.
kresku. Aga mis siis on kelkama? Mitte kelgutama, sest see tähendab just kelguga sõitmist, vaid kelkama. Kas võib öelda, et Paulus ei läinud reisima, vaid kelkama?" Nõudis pikki arutusi, enne kui õpetaja jõudis otsusele, et Pauluse teekonnad polnud kelkamised. Selle leitud tõega tund lõppeski. Ja kui kell helises, tõusis vanamees istmelt, sulges testamendi, pistis ta kaenlasse ja ütles: ,,Tuleval korral lähme siit edasi, ikka ühes püha Paulusega, kelkame temaga kaasa, sest tema on sõnakas mees, teda maksab kuulata... Soo, kahte ma teist juba tunnen -- priimus ja Paas. Mõlemad P-ga, kõvaga, sest eestlasel on ikka kõva ees, eestlane on kõva rahvas." Nõnda lahkus ta klassist ja nimeks pandi talle Kresku. Sellega ta jäigi. Aga järgmises tunnis polnud enam juttu ei kreskust ega kelgust, vaid Jeruusalemmast, Õlimäest, Surnumerest, Egiptusest, püramiididest, pühast härjast ja Niiluse mudast, mille paksuse järele võib arvata
annaabi.ee 
