nõudis oma kirjutistes Balti riikide iseseisvuse taastamist ja nende tunnustamist täieõiguslike Euroopa riikidena. „Maailmalõpp Hiiumaal“ ilmus 1996. aastal „Loomingu raamatukogu“ sarjas. Liina Lukase poolt tõlgitud lühijutud on pärit Edzard Schaperi 1968. aastal ilmunud kogumikust „Schicksale und Abenteuer. Geschichten aus vielen Leben“ („Saatused ja seiklused. Lugusid paljudest eludest“). Kogumikust on välja valitud neli lühijuttu: „Epitaaf patrioodile“, „Maailmalõpp Hiiumaal“, „Vaenulik õnn“ ja „Pagendatu kodu“. Valiku printsiibiks oli Balti- temaatika. Mainitud juttudes tuleb ilmsiks Schaperi mõnus soe huumor, millel ei puudu küll nõrk irooniavarjund ja muie, ent mis pole väga sarkastiline, isegi mitte koomiline. „Maailmalõpp Hiiumaal“ puhul võlub Schaper lugejat esiti oma suurepärase Baltimaade rahvaste tundmise ja tunnetamisega ning olenemata tihedalt lugudesse pikitud kohanimedest
õiglane põhjus (õigusrikkumine) õiglane eesmärk (õiglane rahu) ,,Püha sõja" ja ,,õiglase sõja" erinevused ja sarnasused püha sõda Uskmatute vastu Moraalne hinnang vägivallale tuleneb kavatsusest Võitlus jumala riigi hüvanguks, pattude andeksandmise nimel Kohuseks inimesele kui kristlasele õiglane soda Kristlike naabrite vastu Vägivald on halb, aga teatud tingimustes vajalik Vägivalla positiivseks küljeks on korra taastamine Kohuseks inimesele kui vasallile, alamale, patrioodile pühas sõjas kehtivad Aquino Thomase kriteeriumid paganlus pole piisav põhjus sõjaks, seega kaitse või tagasivallutamissõda 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused neoskolastikud (de Vitoria, Suarez) Keskmes individuaalne patt kuidas sõdida patuta? Sõda on õiglane vaid ühel poolel Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu humanistid kristlik patsifism (Erasmus)
3. Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi · Õige autoriteet: valitseja käsk · Õiglane põhjus: õigusrikkumine · Õiglane eesmärk: (õiglane) rahu 4. ,,Püha sõja" ja ,,õiglase sõja" erinevused ja sarnasused · Õiglane sõda: kristlike naabritega; ideeline alus: vägivald tuleb üldiselt hukka mõista, ent lubatav teatud tingimustes, vägivalla positiivseks küljeks vaid korra taastamine; kohuseks inimesele kui vasallile ja patrioodile · Püha sõda: uskmatutega; vägivald moraalselt neutraalne, moraalne hinnang tuleneb osalejate kavatsustest; võib olla tervikuna positiivne: võitlus Jumala riigi nimel ja hüveks; kaasnes pattude andekssaamine; kohuseks inimesele kui kristlasele; ka pühas sõjas kehtivad Aquino Thomase kriteeriumid 5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglsest sõjast: põhierinevused Neoskolastikud: hispaanlased, enamasti Salamanca ülikooli juures, ka protestandid;
Vägivald halb, ent teatud tingimustes Moraalne hinnang vägivallale tuleneb vajalik kavatsustest. Vägivalla posit. külg: korra taastamine Võitlus Jumala riigi hüveks, pattude andeksandmine 1 Kohus inimesele kui alamale, vasallile, Kohus inimesele kui kristlasele patrioodile 5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused Neoskolastikud toetusid Augustinusele ja Aquino Thomasele. Keskmes on individuaalne patt - Kuidas sõdida patuta? Kuna sõda on vastus õiguserikkumisele, saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu! Humanistid "riigi huvi" teooria (valitseja peab tagama riigi säilimise) Alberico Gentili
Püha sõdaa mahub õiglase sõja piiridesse, kuid on moraalilt erinev. Püha sõda on sõda uskumatutega, õiglane sõda kristlike naabritega. Püha sõja puhul tuleneb moraalne hinnang vägivallale kavatsustest, õiglase sõja puhul on alati halb, kuid teatud tingimustes vajalik(korra taastamine). Püha sõda on kohustuseks inimesele kui kristlasele, õiglane sõda on kohustuseks inimesele kui alamale ja patrioodile. 5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Inimloomuses on kaks põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Õigussüsteem toetub sellele alusele peab tagama inimeste säilitamise ja ühiskonna kestmise. On kasulik, kui on mingid kindlad reeglid, millest me lähtume. Õiguste ja kohustuste korrelatsioon (vastavus). Sõda saab korraga olla objektiivselt õiglane ainult ühelt poolelt. Ennetava
Õige autoriteet - Valitseja käsk. Õiglane põhjus - Õigusrikkumine. Õiglane eesmärk - Eesmärgiks peab olema (õiglane) rahu. 4. ,,Püha sõja" ja ,,õiglase sõja" erinevused ja sarnasused Õiglane sõda kristlike naabritega. Ideeline alus: vägivald tuleb üldiselt hukka mõista, ent lubatav teatud tingimustes. Vägivalla positiivseks küljeks vaid korra taastamine. Kohuseks inimesele kui vasallile ja patrioodile Püha sõda uskmatutega. Vägivald on moraalselt neutraalne, moraalne hinnang tuleneb osalejate kavatsustest. Võib olla tervikuna positiivne: võitlus Jumala riigi nimel ja hüveks. Kaasnes pattude andekssaamine. Kohuseks inimesele kui kristlasele. Siiski: ka Pühas sõjas kehtivad Aquino Thomase piirangud. Paganlus pole piisav sõjapõhjus. Ristisõdu kujutati kui kaitse- või tagasivallutussõdu. 5. 16
1. Õige autoriteet (recta auctoritas). Valitseja käsk 2. Õiglane põhjus (iusta causa). Õigusrikkumine 3. Õiglane eesmärk (recta intentio). Laiemaks eesmärgiks peab olema (õiglane) rahu 4. ,,Püha sõja" ja ,,õiglase sõja" erinevused ja sarnasused Õiglane sõda: Kristlike naabritega Vägivald halb, ent teatud tingimustes vajalik Vägivalla positiivne külg: korra taastamine Kohuseks inimesele kui alamale, vasallile, patrioodile Püha sõda: Uskmatutega Moraalne hinnang vägivallale tuleneb kavatsustest Võitlus Jumala riigi hüveks, pattude andeksandmine Kohuseks inimesele kui kristlasele 5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused 20 Neoskolastikud toetusid Augustinusele ning Aquino Thomasele. Nad väitsid: kuna
3 kriteeriumi: a. Õige autoriteet (recta auctoritas). Valitseja käsk b. Õiglane põhjus (iusta causa). Õigusrikkumine c. Õiglane eesmärk (recta intentio). Laiemaks eesmärgiks peab olema (õiglane) rahu 4. ,,Püha sõja" ja ,,õiglase sõja" erinevused ja sarnasused Õiglane sõda: · Kristlike naabritega · Vägivald halb, ent teatud tingimustes vajalik · Vägivalla pos külg: korra taastamine · Kohuseks inimesele kui alamale, vasallile, patrioodile Püha sõda: 24 · Uskmatutega · Moraalne hinnang vägivallale tuleneb kavatsustest · Võitlus J riigi hüveks, pattude andeksandmine · Kohuseks inimesele kui kristlasele 5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused Varauusaegsed traditsioonid: neoskolastikud: · Hispaanlased, enamasti Salamanca ülikooli juures: dominiiklane Francisco de
Vägivald halb, ent teatud tingimustes vajalik Varauusaegsed traditsioonid III: loomuõigus Vägivalla pos. külg: korra taastamine Riigisisene õigus = positiivne õigus (valitseja tahe) Pattu saab vältida, ent keeruline Mis peaks olema „rahvaste õiguse“ (ius gentium) alus? Kohuseks inimesele kui alamale, vasallile, patrioodile Vastus: loomuõigus Uskmatutega Keskajal loomuõigus = Jumala positiivne õigus. Nüüd eristus: loomuõiguse Moraalne hinnang vägivallale tuleneb kavatsustest lahutamine moraaliteoloogiast
· Püha sõja puhul tuleneb moraalne hinnang vägivallale osaleja kavatsustest (kui kriteeriumitest kinni pidada võis olla positiivne ning saadi patud andeks), õiglase sõja puhul on vägivald alati halb, kuid teatud tingimustes vajalik (korra taastamine). · Püha sõda on kohustuseks inimesele kui kristlasele, õiglane sõda on kohustuseks inimesele kui alamale ja patrioodile. Augustinuse tüüpi sõjas pidi oma ihasid ja tunge kontrollima, et mitte pattu langeda, kuid pühas sõjas osaledes avanes võimalus isegi oma varasemaid patte lunastada. Sarnasus on see, et ka pühas sõjas kehtivad Aquino Thomase õiglase sõja kriteeriumid. 54. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused Neoskolastikud (eelkõige hispaanlased Salamanca ülikooli juures: dominiiklaste või jesuiitide
3. Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi Õiglane autoriteet valitseja peab käskima sõdida Õiglane põhjus õigusrikkumise puhul tohib sõdima hakata Õiglane eesmärk õiglane rahu 4. ,,Püha sõja" ja ,,õiglase sõja" erinevused ja sarnasused Õiglane sõda on kristlaste vahel vägivald kristlaste vahel on halb, kuid vahel vajalik korra taastamiseks. Õiglases sõjas osalemine on kohustuslik inimesele kui alamale, vasallile ja patrioodile. Püha sõda on vägivalla mõistes neutraalne (moraalne hinnang sõdimisele tuleneb kavatsustest). Sõditakse uskmatutega jumala ja tema riigi nimel. Pühas sõjas osalemine on kristlase kohustus, millega saab patud andeks. 5. 16.saj skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused Skolastikud: sõjakeskmes oli individuaalne patt. Kuna sõda saab toimuda vaid läbi õigusrikkumise, saab see olla õiglane vaid ühel poolel.
Võib olla tervikuna positiivne: võitlus Jumala riigi nimel ja hüveks. · Siiski: ka Pühas sõjas kehtivad Aquino Thomase piirangud. · Paganlus pole piisav sõjapõhjus. Ristisõdu kujutati kui kaitse- või tagasivallutussõdu Õiglane sõda · Kristlike naabritega · Vägivald halb, ent teatud tingimustes vajalik · Vägivalla pos külg: korra taastamine · Kohuseks inimesele kui riigi alamale, vasallile, patrioodile Püha sõda (õiglase sõja üks vorme) · Uskmatutega · Moraalne hinnang vägivallale tuleneb kavatsustest · Võitlus Jumala riigi hüveks, pattude andeksandmine · Kohuseks inimesele kui kristlasele Varauusaegsed traditsioonid I: uus-skolastikud Inimesed, kes kommenteerisid Aquino Thomase teoloogias esitatud seisukohti ja püüdsid neid kohandada kaasaegses ühiskonnas · Hispaanlased, enamasti Salamancas: dominiiklane Francisco de Vitoria (14921546),
annaabi.ee 
