makseinfo süsteemi ja kliendile antakse identifikatsiooni tunnus, mille klient salvestab oma arvutisse “cookie” (krüpteeritud kood). Server suudab kliendi tuvastada läbi “cookie” ja tuua ette müügiesindaja arvutisüsteemis olevat ostuteavet selle kliendi kohta. Seega saab klient sooritada ostu ühe klõpsuga - tellimus tehakse ilma vajaduseta kontrollida või sisestada täiendavat infot. Amazon lootis patenteerida viisi, kuidas kliendid maksavad toodete eest ühe veebilehe nupu vajutamisega. Ettevõte sai varem USA-s maksesüsteemi patendiõigust. EPO apellatsiooninõukogu otsustas, et “ühe-klõpsuga” meetod oli liiga ilmselge, kuna see tugines patendiõiguses olemasolevatele „prior art“ile. Patendikaitse saamiseks peavad leiutised olema uued, teha leiutustaset, mis pole ilmne ja olla tööstusele kasulik. Otsus toetas varasemad EPO järeldused Amazoni taotluse suhtes
p�hitoodetele/teenustele pakutavad lisanduvad tooted/teenused (hooldus, remont). ----------------------------------------------------------------------------------- ------------------------------------------------------ tootearendus-kas,kuidas ja millal on plaanis toote sortimenti arendada ja laiendada? kirjeldage l�hidalt planeeritavaid tegevusi. kui suur on t�en�osus, et teie toodet/teenust hakatakse kopeerima; kas on vaja patenteerida? kas toode teenus vajab litsenseerimist? millistel tingimustel ja kui kauaks litsentsi antakse? kas ja kuidas on tagatud toote kvaliteet? hinna m��ramise alused, v�rdlus konkureerivate toodetega. ----------------------------------------------------------------------------------- ---------------------------------------------- tootmiskulud konkureerivate toodete hind; majanduse �ldseis firma maine jaotuskanalite juurdehindlus
need asfaldi, lavendliõli ja petrooleumi seguga ja säritades ühte pilti terve päeva. Omal moel eksitab huvilisi muidugi ka Wiki, väites, justkui peaks võtteid kummagi silma kohalt sooritama üheaegselt. Sellega mõista andes, et tarvis läheb spetsiaalset tehnikat. Olles stereopaaride reklaami ja kasutuselevõtu suhtes tulutult suhelnud mitme reisi- ja teadusajakirja toimetustega, mõistan insener Walter Zappi, kel ei õnnestunud oma spioonikaamerat Eestis patenteerida ega toota. Ühest küljest on muidugi tore, kui keegi eestlastest osales lõpuks ka 3D-kaamerate loomises, teisest küljest üsna nutune, et ülejäänud pole suutnud tehnika võidukäigust hoolimata endale mõnd fotot teha. Ma küsin, miks ei näe me fotomehi meie ajakirjades ruumilisi, stereofotosid avaldamas? Küllap peletab tänapäeva fotohuvilisi laialt levinud arvamus, et vaja on kahte fotokat või kahe objektiiviga riista
juhul kui valmistootes ei ole GMO sisaldust võiomalik enam tuvastada, seetõttu peavad kõik tootjad ja turustajad omama täielikku ülevaadet tootmisahelast ja vajadusel informeerima tarbijaid kui GMOsid on kasutatud. USA puhul ei ole ka vajalik GMOsid sisaldavate toodete kohustuslik märgistamine · USA on maailmas juhtiv GM taimede kasvataja, Euroopa osakaal on marginaalne · Euroopa seadusandlus on tunduvalt rangem Patendid ja nende tähtsus. Mida ja kuidas patenteerida ja litsenseerida teadlase pilguga" Milliseid teenuseid pakub Patendiraamatukogu: · mikrofisi andmebaasid; · klassikaustad; · patendiametite bülletäänid; · referaatajakirjad; · Patendiraamatukogu poolt koostatud andmebaasid; · CD-ROM/DVD-ROM andmebaasid; · tasulised sidusandmebaasid; · informatsioon Internetis Mis on patent? · 1. Kindla kestvusega - tavaliselt 20 aastat - ravimite puhul võib taotleda lisakaitset · 2. Nn
teadusega eesti majanduse arendamiseks inimesi koolitama, peab konkureerima teadusraha pärast akadeemilise ülikooliga, lugema samadel alustel avaldatud publikatsioone ja tsiteeritavust rahvusvahelistes teadusajakirjades. Tule taevas appi, hüüaks ehk siinkohal kadunud president Meri. Tehnikaülikooli spetsiifika on tegelda eeskätt uudsete tehnoloogiliste lahenduste otsingutega, see töö on suunatud patenteerimisele, et meie innovaatilist ettevõtlust õiguslikult kaitsta. Patenteerida aga ei saa avalikku teavet, mis teadusajakirjanduses igaühele kättesaadav. Publitseerimine ja patenteerimine välistavad teineteist põhimõtteliselt. Aga nagu sellest oleks vähe, sunnitakse meid ka oma häid mõtteid ja tulevikuplaane üksikasjalikult kirja panema, jagatakse need siis rahvusvahelistele ekspertidele laiali hindamiseks ilma vähimagi garantiita, et keegi neid ideid oma paremate rahaliste võimaluste juures ammu enne meid ära ei kasuta või maha ei müü.
jaotuse põhimõte. Rubiinlaserit kasutati esimest korda 1964 silma võrkkesta ravimisel. Mitmete allikate põhjal peetakse seda esimeseks optiliseks- ehk valguslaseriks. Samas peavad paljud tehnikaajaloolased esimeseks hoopis Gordon Gouldi valguslaserit. Igal juhul on kindel, et sõna ,,laser" kasutas esimest korda just see teadlane. Oma laseri ehitamist alustas ta juba 1958. aastal ent alles 1977. aastal õnnestus tal see lõpuks ka patenteerida. Esimene gaasilaser (põhineb püsival valgusel) leiutati 1960. aastal Ali Javani poolt. Robert Halli leiutatud revolutsiooniline pooljuhtlaser on ka tänapäeval kasutatav paljudes igapäevastes elektroonikaseadeldistes. Süsinikdioksiidlaser leiutati 1964. aastal. Sellest ajast alates on palju laseritüüpe leidnud kasutamist nii meditsiinis, tööstuses ja sidetehnoloogias. 4 Laserite tüübid
tuberkuloosiga. Nende ravi oli sel ajal ebaefektiivne, pikaajaline ja raskesti talutav. Nende raviks konstrueeris Seppo oma kuulsa puur-nõela, millega ta suutis ka oma viieaastase haigestunud poja ruttu terveks ravida. Dr Seppo meetod oli väga edukas. Kuuldused sellest levisid Eesti piiridest väljagi. 1966. aasta suveks olid Seppo tööd sealmaal, et ta võis oma luumurdusid paigaldavad ja fikseerivad aparaadid ehk nn Seppo reponaator-fiksaatorid kõige kõrgemal tasemel patenteerida. Ta sai ka autoritunnistused selle kohta. Nende alusel võis juba hakata tõsiselt taotlema meetodi laialdasemat rakendamist ning teadusasutuse loomist Tõnismäe linnahaigla baasil. 1977. aastal 17. Novembril avati Tallinnas Tõnismäe haigla traumaosakonna baasil Metallosteosünteesi Teadusliku Uurimise Laboratoorium ja Kliinik (MTULK). Pärast Seppo surma sai sellest aastal 1992 A. Seppo Traumatoloogia ja Ortopeedia Keskus, mis aga äkitselt suleti 1994 aastal
milles esimest korda realiseeriti pööratud jaotuse põhimõtet. Rubiinlaserit kasutati esimest korda 1964 silma võrkkesta ravimisel. Mitmete allikate põhjal peetakse seda esimeseks optiliseks- ehk valguslaseriks, samas peavad paljud tehnikaajaloolased esimeseks hoopis Gordon Gouldi valguslaserit, kes oli ühtlasi esimene mees, et võttis kasutusele sõna ,,laser". Oma laseri ehitamist alustas ta juba 1958 aastal ent alles 1977 aastal õnnestus tal see lõpuks ka patenteerida. Selle patendi saamine oli üks väga pikk ja keeruline protsess, kus nii mõneligi korral tehti talle suurt ülekohut. Esimene gaasilaser (põhineb püsival valgusel) leiutati 1960 aastal Ali Javani poolt. Robert Halli leiutatud revolutsiooniline pooljuhtlaser on ka tänapäeval kasutatav paljudes igapäevastes elektroonikaseadeldistes. Süsinikdioksiidlaser leiutati 1964 aastal, sellest ajast alates on palju laseritüüpe leidnud kasutamist nii
Samuti on ka tõenäoline olukord, kus nanotehnoloogiline manipulatsioon leiab aset ilma, et valmistaja seda teab. Sellisel juhul, kui eseme olemus väljendab mingisuguseid omadusi, mis hiljem tuvastatakse olevat nanomanipulatsiooni tulemus ning eseme valmistaja teab, kuidas samale tulemusele jõuda ka hiljem, siis on nanotasandi eripärast tulenevad omadused üks osa avalikkusele teadaolevast ja neid ei ole võimalik hiljem taas patenteerida. Selleks sobib damaskuse terase näide, mida kasutati mõõga valmistamiseks kesk-idas. Damaskuse metalli töötlemise tulemusel on võimalik saavutada eriti tugev teras ja seda eriti tera säilimisel. Viimased uuringud näitasid aga, et see eriline omadus on nanotehnoloogia tulem, siinjuures aga ei saa tunnistada damaskuse terast taas uudseks asjaolul, et me nüüd teame, miks ta nii tugev on ja meil on teisi viise sama tulemuse saavutamiseks. 43
60%). 8. TEENUSE INNOVATSIOON Tööstusettevõttes pannakse alus tooteinnovatsioonile projekteerimis- ja uurimistöös. Teenindusettevõttes, kus tarbijad vahetult osalevad teenindusprotsessis ja mõjutavad seda, tuleneb teenuse innovatsioon tarbijate vajadustest. Tootmises arendatakse toodet laboratoorsete katsetuste põhjal ja seejärel alustatakse tootmist. Teenust ei saa testida väljaspool turgu. Testitakse teenuse ideed. Uusi teenuseid ei saa patenteerida. Uue teenuse kõlblikkuse hindamiseks kasutatakse simulatsioonimeetodeid. Teenuse prototüüpide hindamise raskus seisneb selles, et teenuste osutamise protsessi on integreeritud teenuse osutamise tehnoloogia, teenuse pakkuja ja teenuse tarbija. Teenuseid pakkuvatel ettevõtetel on sageli raskusi toote identifitseerimisega, sest koos immateriaalsete teenustega pakutakse tarbijatele ka materiaalseid tooteid, mis koos moodustavad kaupade ja teenuste paketi ning on innovatsiooni objektiks.
rõiva poole hinnaga. Rõiva stiil võib olla väga erinev. Täpselt selline nagu klient soovib. Selle eest, et see hästi välja tuleks on meie stilistid ja disainerid kõrgtasemelt koolitatud. Materjali rõivaste jaoks ostame kokku firmast, kes on nõus tegema meiega koostööd. Sarnaselt on turul juba mitu ettevõtet, kuid täpselt sellist, vähemalt Tartu piirkonnas, veel ei ole. Samuti on suur tõenäosus, et hakatakse looma mitmeid meietaolisi firmasid, kuid kui selline idee patenteerida, siis me võime olla peaaegu kindlad, et me saavutame edu. Samuti on meie firmas võimalus tuua rõivaid parandamiseks, kui midagi on rebenenud, küljest tulnud vms. ja soovitakse rõivast ka edaspidi kanda. Rõivas ei pea olema valminud meie firmas, aga meie firmas valminud rõivaste parandus on kliendile odavam, kui mujal firmas valminud rõivad. 5 Meie tooted on kõrge kvaliteediga ja kooskõlas klientide soovidega
isikutele, kes saavad teadlikuks vastavast teabest. Selle tarvis võiks sõlmitavates lepingutes olla näiteks ärisaladust ja selle hoidmise kohustust reguleeriv säte. Samuti oleks mõistlik töötajatest lähtuva riski maandamiseks kehtestada näiteks vastavad sisekorra eeskirjad ärisaladuse määratlemise ja sellega ümberkäimise kohta. Kui on võimalik, siis tuleks asi patenteerida või registreerida kasuliku mudelina või kaitsta muu sellise registreeringuga. Kindlasti on kasu sellest, kui teabele omab juurdepääsu piiratud hulk inimesi ja teavet ei avaldataks isikutele, kellel seda tegelikult praktiliselt vaja pole. Kui ilmneb, et ärisaladuse hoidmise kohustust on rikutud, siis tuleks kindlasti põhjalikult läbi mõelda edasine tegevus. Soovituslik oleks arutada olukorda juriidilise nõustajaga (õiguslik analüüs ja ettevalmistus) ja püüda koguda
aastal meditsiini ja tervishoidu valatakse, on inimesed viimase 100 a jooksul aina haigemaks ja põduramaks jäänud ning lisaks vanadele "mõrvaritele" on esile kerkinud uhiuued ja senitundmatud tõved. Tavameditsiini jaoks on vähk, AIDS, südamehaigused siiani ravimatud, kuigi läbimurret on lubatud "kohe, kohe" juba vähemalt 50 aastat. (Holistiliste ravivõtete puhas toit, õige dieet, ravimtaimed, jne rakendamisest pole tavameditsiin huvitatud, sest neid ei saa patenteerida, seega ka selle pealt teenida.) Ja nii põduraid lapsi kui praegu pole maailma ajaloos enne nähtud. üles 11. VAKTSIINID ON POLIITIKA JA ÄRI. Kui nüüd peale kõige eelneva lugemist tekib teil küsimus, kuidas ometi on selline asi võimalik, et siiani jätkatakse vaktsineerimist ja nii paljude faktide juures jätkatakse avalikkusele lausvaletamist siis võib õelda vaid üht. Vaktsiinid on äri
· kui ei, siis kuidas seda puudust korvata? · millist kasu saab klient vaadeldava toote omandamisest? Eelised, mis teevad teie toote eriliseks ja konkurentide omast erinevaks? Põhitoodetele/teenustele pakutavad lisanduvad tooted/teenused (hooldus, remont). Tootearendus: kas teil on plaanis toote sortimenti laiendada (kui, siis mida ja millal)? Kui suur on tõenäosus, et teie toodet hakatakse kopeerima; kas on vaja patenteerida; toodet teenust puudutavad seadused ja määrused. Kuidas on tagatud toote kvaliteet? Hinna määramise alused, võrdlus konkureerivate toodetega. Tootmiskulud: · konkureerivate toodete hind; · majanduse üldseis; · firma maine; · jaotuskanalite juurdehindlus; · tootmismaht. Maksetingimused. Garantiitingimused. Pakend. 8. Tootmine või teenindamine Tootmise/teenindamise protsessi kirjeldamisel ei tohi laskuda liialt detailidesse,
Arvutil põhinevad leiutised on patenditavad, kui nad kujutavad endast uut ja leiutustaset omavat tehnikaalast panust tehnika tasemesse. Arvutil põhinevad leiutised ei ole patenditavad, kui leiutis ei kujuta tehnikaalast panust või see panus on endastmõistetav (ala asjatundja jaoks patenditaotluse esitamise ajal). “Patendiseaduse” §6 lg 2 p 5 järgi ei loeta leiutise objektiks muu hulgas arvutialgoritme ja -programme ning seega ei saa ka neid otseselt patenteerida, kuid seda on võimalik teha, kui programm on seotud mingi leiutise objektiga. Kuigi tarkvarale patendi taotlemine võib võtta rohkem aega, kui on toote enda eluiga ning lisaks sellele on protsess ka kulukas, seda vahelduva eduga ikkagi kasutatakse (eriti USA-s). Patendiõiguse rakendamise kasuks räägib asjaolu, et võrreldes autoriõigusega antakse pantendi omajale laiemad õigused: kui autorikaitse rikkumiseks ei loeta identse teose loomist iseseisvalt, siis sama lahenduse
kui ei, siis kuidas seda puudust korvata? millist kasu saab klient vaadeldava toote omandamisest? 7. Eelised, mis teevad teie toote eriliseks ja konkurentide omast erinevaks? 8. Põhitoodetele/teenustele pakutavad lisanduvad tooted/teenused (hooldus, remont). 9. Tootearendus: kas teil on plaanis toote sortimenti laiendada (kui, siis mida ja millal)? 10. Kui suur on tõenäosus, et teie toodet hakatakse kopeerima; kas on vaja patenteerida; toodet teenust puudutavad seadused ja määrused. 11. Kuidas on tagatud toote kvaliteet? 12. Hinna määramise alused, võrdlus konkureerivate toodetega. 13. Tootmiskulud: konkureerivate toodete hind; majanduse üldseis; firma maine; jaotuskanalite juurdehindlus; tootmismaht. 14. Maksetingimused. 15. Garantiitingimused. 16. Pakend. 8. TOOTMINE/TEENINDAMINE
samuti hiire esmane kasutuselevõtt). Apple'i, Motorola ja IBM-i ühistöös valmis eriti suure jõudlusega nn. RISC-protsessorite sari PowerPC, mida kasutatakse muuhulgas ka uutes Macintosh-arvutites. Pentium -oli uus protsessorite perekond, mis sai patendikaalutlustel 586 asemel nimeks Pentium (Kui Intel kaebas AMD kohtusse "586" nime kasutamise pärast, leidis kohus et number ei saa olla nimi ja 586-te ei saa patenteerida. Nii ostiski Intel nime, mis vihjaks 586- le aga ei oleks nii üldkasutatav. Kreeka keelest number viis ja ladina keelne lõpp sellele tundus olevat sobilik). Esialgu toodeti 60, 66, 75, 90, 100 MHz sagedusel töötavaid kiipe. Pentiumi omapäraks oli see, et mälu siin töötas 60-66 sagedusel, protsessori sagedus määrati kordajaga, mis alguses oli 1-1,5. PCI töötas aga endiselt 33 MHz sagedusel. Varsti ilmusid turule 120 ja 133 MHz kiibid
annaabi.ee 
