edasi. 1 idee - au (aga peaks olema vähem vägivaldne, sest eesmärk pole mitte ellujäämine, vaid teiste rahvaste valitsemine). 2 idee inimkond ongi loodud kui üks kogukond, ideaalis võiks olla ka tervikuna valitsetud. Kõik rahvad olematult võrdsed. Alistatud rahvastele Rooma kodakonduse andmine. 3s- keiser kui valitseja mitte ainult rahvaste üle, vaid kogu maailma valitseja ka oma riigist väljaspool elavatele rahvastele. Universaalne riik, mis ei tunnistanud partikularismi ehk seda, et kõrvuti eksisteerivad erinevad poliitilised suundumused. Veel Rooma ideoloogiaid: militariseeritus (kodanikud orienteeritud sõjale, kuid samas ei püsi vaid relvade jõul), seadus ehk õigus kui inimmõistuse kõrgem väljendus ,,Corpus Iuris Civilis", tsivilisatsioon ehs kord ja seaduslikkus ja luksus. Roomlaste idee isegi sõda on reguleeritud teatavate kindlate õigusprintsiipidea. Ka sõjal õiguslikud tagajärjed. Rooma riigi probleemid ehk miks Rooma riik lagunes
Kõrge ebamäärasuse vältimine – Jaapan, Korea, Brasiilia, Pakistan Eesti on madala võimudistantsiga, individualistlik, maskuliinne ja ebamäärasusi taluv kultuur. Rahvuskultuuride teljed Universalism vs partikularism – reeglid või suhted? Kumb prevaleerib? Üldine tendents: majanduslikult arenenumates riikides domineerib universalism. Universialismi pooldaja: neid ei saa usaldada, sest nad aitavad alati oma sõpru. Partikularismi esindaja: neid ei saa usaldada, sest nad ei pruugi aidata isegi oma sõpru Avaldub:suhtumises lepingutesse, suhtumises aja kasutamisse (kiirustamist peavad halvaks tooniks partikularismi esindajad), suhtumises juhtkonna heakskiiduotsimisse (Universalismi esindajad hindavad iseseisvust), suhtlemises töö hindamisse (universalistid kirjeldavad töö nõudmised ja otsivad see järel kandidaate vastavalt kvalifikatsioonile)
CCC andis kohtule nendes asjades võimaluse uurida juhtumit omaette tuginedes ainult faktidele ning olles vaba osapoolte mõjutustest. Sarnaselt Euroopale, mõjutas CCC ka Eesti kriminaalõigust. Esmased näited, kus CCC leidis otsest kasutamist kriminaalkuritegude üle kohut mõistmisel on leitavad Tallinna ja Põhja- Eesti piirkonnas. CCC kohaldamise kõrgaeg oli nn Rootsi ajal aastatel 1561 kuni 1710. Rootslased kohaldasid CCC-t et vähendada kehtinud õiguslikku partikularismi ja standardiseerida kohtupraktikat. Kuigi rootslased proovisid igati vähendada Saksamaa mõju oma valdustes, säilis CCC siiski Eestis tugev saksa õigussüsteemi mõju ja kohaldatav Rootsi seadus ei suutnud seda oluliselt nõrgendada. Rootslased muutsid omalt poolt kehtivat seadust, lisades seadustikku oma norme ebamoraalsete kuritegude seadus (18.mai, 1653a.) ja abielurikkumise ja verepilastuse seadus (30.mai, 1698a.) ja sätted lapsetapmise ja kahevõitluste küsimustes (23
ning eeldust, et põhjendid on deskriptiivsed ja võlgnevad oma kunstikriitilise kasulikkuse ja relevantsuse seotusele normiga. 4. Mis on partikularism ja kuidas seda kritiseerida? Tavaliselt kaasneb partikularismiga (nagu ka illusionismiga) usk eetiliste ja esteetiliste hinnangute asümmeetriasse (reeglid on moraalis, aga mitte kunstis) ning eeldus, et printsiipide leidumine teeks kunsti hindamise mehaaniliseks protseduuriks. Partikularismi printsiibieitus esineb kahes vormis, vastavalt sellele, kas eitatakse tugevaid (mingi omadus, mis teeb teose automaatselt heaks või halvaks) või nõrku printsiipe (leidub omadusi, mis on alati positiivsed). Põhjendusena on toodud nelja kaalutlust (mida, tõsi, partikularistid pole sugugi alati suutnud üksteisest eraldiseisvana näha). Kriitika: 1) Erinevuskaalutlus 2) Unikaalsuskaalutlus 3) Erinevate kontekstide kaalutlus 4) Erineva polaarsuse/valentsuse kaalutlus 5
valitsemisviisi põhilisi alustegusid. Konkretiseerib üksikisiku jaoks riiki kui abstraktset moodustist. Kool Õiguspoliitiliselt: vertik võimude lahusus; detsentraliseeriv organisatoore, personaalne ja funktsionaalne võimude lahusus (õiguslik f-n). KOV on avaliku elu ja demok riigikorra üks alusprints, riigi ja ühisk pol-e ja sots-e korralduse prints. Õigusriik vajab KOV materiaalses mõttes (subsidiaarsusprints, tsentralismi ja partikularismi tasakaalustatus ja süntees. Ühiskonnapol: koordinatsiooni- ja integratsioonifaktor (demok ja sots integrats erinevate korralduspm-te ühiskonnaeluks plaanipärase ühendamise, harmoniseerimise ja nüanseerimise mõttes). Platvorm pol jõudude artikulatsiooniks ja diskussiooniks. Halduspol: KOV üksused täidavad mitmesuguseid avalikke ül-d, mille kaudu rahuldatakse maj-likke, sots-d ja kultuurilisi vajadusi
– väärtus-maksimalism 3. Milles seisneb illusionism kunsti hindamises? Illusionismi järgi meile üksnes paistab, et hindav kunstikriitika on loomult põhjendava ja argumenteeriva struktuuriga. Sageli on väidetud, et kuni pole avastatud ühtegi normina toimivat „maitseseadust”, on põhjendatud kriitika võimatu või et normid on kunstiteostele põhimõtteliselt rakendamatud. 4. Mis on partikularism ja kuidas seda kritiseerida? Kuigi partikularismi järgi pole põhjendamine illusoorne, ei saa põhjenditest välja võluda üle kogu kunsti kehtivaid printsiipe – põhjendid on n-ö partikulaarsed, kehtides ainult ühe konkreetse teose puhul. Tavaliselt kaasneb partikularismiga (nagu ka illusionismiga) usk eetiliste ja esteetiliste hinnangute asümmeetriasse (reeglid on moraalis, aga mitte kunstis) ning eeldus, et printsiipide leidumine teeks kunsti hindamise mehaaniliseks protseduuriks. Probleemid:
Idiktus rotari- sellest tekkis lombardia seadus, kasutati juristidele hariduse andmiseks Burgundide õigus Lõuna-germaani õiguse allikas Frangi riigi õiguse allikas lex salika ehk saaliõigus- kadus ära veritasu, kasutati kompensatsiooni süsteemi. Kuritegu võis kompenseerida rahaliselt. 6. Õiguslik omaabi ja maarahud. 10.saj lagunes tsentraliseeritud Frangi riik. Tekkis anarhia. Kaasnes korra ja seaduslikkuse allakäik. Tekkis feodaalne killustatus. Õigusliku partikularismi kõrvale asus ka igaühe omaõigus. Kõik teostasid oma õigust. Tekkis rusikaõigus, igaühe õigus ja vajadus end ise kaitsta- õiguslik omaabi. Riik ei suutnud enam kaitsta inimeste elu ja vara. Rahuinstitutsioon. Kõigepealt hakkas kasutama kirik- jumalarahu. 1123- Euroopas esimesed eeskirjad. Jumalarahu eeskujul hakkasid tegutsema ka ilmalikud valitsejad- keisrid, kuningad, maahärrad. Hakkas välja kujunema maarahude süsteem. Rahuõigus hõlmas kogu seda maa-ala, kus kuningas
Karistusnormid on üksikasjalikud, nimetati seda trahvikataloogiks. Terve peatukk koostatud vargusele. Olid kirjas kõik loomad, mida ei tohtinud varastada ja hinnad olid kõrval, kui palju tuli varastatud looma eest maksta. 6. Õiguslik omaabi ja maarahu. Kui oli vallutatud Lääne- Rooma , kõik väikesed riigid ühendati ja tekkis frankide riik. 10 saj. frankide riik lagunes ja sellega kaasnes seaduslikkuse allakäik ja tekkis feodaalne killustatus. Partikularismi kõrvale tekkis iga mehe oma õigus. Kellel vähegi võimu ja jõudu oli, hakkas oma õigust teostama. Kui riik ei suuda kaitsta inimeste elu ja vara, siis kujuneb välja nn. rusikaõigus s.o tugevama õigus. Võis võtta ja teha, mida soovib. Igaühe õigus end kaitsta. Omavoli ja seadusetuse vastu hakkas võitlema riik ja kirik. Selleks kasutati, mis oli germaani hõimudel kasutusel vaherahu võimalusel lepitada vaenutsejad. Seda hakkas
1649 Charles I hukkamine (regitsiid) Võim on relatiivne (sõltub teiste suurusest) Rahvasuveräänsuse ideoloogia Seega ainus vahend säilimiseks – ekspansioon Kodusõdade alus: rahvasuveräänsuse ideoloogia Mõiste “riik” tekkimine Prantsusmaal: hugenottide vastuhakuteooriad. Võim kuulub rahvale ning see Partikularismi tingimustes 16. sajandil segadus: on valitsejatele ainult delegeeritud. Võib tagasi võtta (kui türannia) monarhiad; Inglismaal: parlament kehastab rahva suveräänsust vabariigid (Veneetsia, Firenze, Madalmaad); “Kontrrevolutsiooniline” suund: igasugune vastuhakk on põhimõtteliselt
tunnusjooni on partikularism – st. õiguslik killustatus väga erineval alusel. Tihe seos kohalikutavaõigusega ja keskajale omane riiklik-poliitiline killustatus viisid territoriaalse partikularismini – erinevatesadministratiiv – territoriaalüksustes kehtis erinev õigus. Samuti põimus administratiivne partikularism läbirahvuslikuga näit. Frangi riigis kehtis mitme rahva tavaõigus (frankidel oma, saksidel oma jne.).Õigusliku partikularismi teine oluline väljendusvorm – seisuslik paljusus – talurahva jaoks ühed ja rüütliteleteised seadused. Seisuste paljususega seondub ka isikuline vahetegemine – erinevused meeste ja naistekaristamisel. Maaomanikud olid võimu ja õiguse allikaks nemad karistasid vasalle ja talupoegi. See oli igasmaakonnas erinev. Seoses kaubanduse ja eelkõige merenduse arenguga tugevnes linnade seisund(Itaalia), midarikkam ja tugevam oli linn seda paremad seadused ja õigus.
suurendamine. Võim ei ole absoluutne suurus, vaid suhteline. Võimas ollakse siis, kui atribuute on rohkem kui teistel. Kui on palju füüsilist jõudu, siis on see võimas ainult siis, kui see jõud teistest üle käib. Kõige kindlam viis ellujäämiseks on kasvada agressiivne välispoliitiline doktriin. · Sveits oli ainuke erand, kes suutis end kaitsta ilma laienemiseta. Mõiste "riik" areng · Partikularismi tingimustes 16. saj. suur segadus, pole ühtset mõistet monarhiad; vabariigid (Veneetsia, Firenze, Madalmaad); lisaks keisririik · Kes neist kvalifitseerub tegutsejaks, "indiviidiks" poliitilisel areenil? · Ühisnimetajaks sai "riik" ning "riikluse" olemasolu hakkas defineerima "suveräänsus" · `State', `etat', `stato', `Staat' moodsas mõistes kasutusele 16.-17. saj. (Eesti `riik',
Kogu toore ja metsiku keskaja kujutus ning rahva raske olukorra nätamine on siin üsikasjalisemgi kui «Tasujas». Jutustusel oli kahtlemata tugev mõu oma südmuste traagika kaudu, millega ta kasvatas käte-maksutahet rõujatele, õetas põgama reetmist, naha-hoidmist ja isikliku vastuseadmist üdisele. «Tasujas» ja «Villu võtlustes» on Bornhöe tõpäaselt nädanud kujutatavale ajastule iseloomulikku talupoeglikku partikularismi ja ütlasi ka selle üetamist. Kangelased astuvad üestõsu teele alles siis, kui nad on isiklikult kannatada saanud väivalla ja omavoli all. Eriti ilmne on see Villu juures: algul enesessetõbunud, üsnes oma isiklike huvide ja heaoluga piirduv, jõab ta südmuste kägus üe sellest piiratusest; ta saab teadlikuks oma veresidemest rahvaga, mõstab, et kätemaks ning vabanemine üekohtust on saavutatav ainult üise võtlusega ja asub selle võtluse esimesse ritta
annaabi.ee 
