Vana-Kreeka jumalad Zeus ( Jupiter ) · Peajumal · Jumalate ja inimeste isa · Taeva-, vihma- ja piksejumal · Kronose ja Rhea poeg · Päästis maailma Kroonose ülemvõimu alt ja kukutas ta troonilt · Abiellus Heraga · Tunnused: piksenooled, egiid, tammepärg Hera ( Juno ) · Zeusi õde ja naine · Taeva-, abielu- ja sünnitusjumalanna · Kandis alati kuldset peaaehet laubal · Kaitses abielu ja naisi · Sümboliteks lehm ja paabulind Ares ( Mars ) · Zeusi ja Hera poeg · Sõjajumal · Ares oli nägus ning hea kehaehitusega · Kandis soomusrüüd · Ta armastas sõda, surma ja hävingut, oli verejanuline ja rumal. · Kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga Hephaistos (Vukanus) · Hera poeg
väljapoole ümber. Peripteer on väljastpoolt rikkalikult kaunistatud marmorskulptuuridega. Parthenoni viiludel seisid skulptuurigrupid. Idaviilul kujutati jumalanna Athena sündimist peajumal Zeusi peast, lääneviilul Athena ja Poseidoni vaidlust Atika valdamise pärast, mis lõppes Athena võiduga. Templi siseruumis seisis kujur Pheidiase valmistatud hiiglasuur jumalanna Athena kuju. Rühikas ja pidulik, rõivastud pikka kitooni ning relvastatud mõõga ja piigiga, rinnal egiid (kitsenahk hirmuäratava gorgo Medusa madudest raamistatud peaga), hoiab jumalanna käes Athena Nike kuju. Kiivrit kaunistavad sfinks (naise pea ja lõvi kehaga tiivuline olend) ning kaks tiivulist hobust; jumalanna jalge ees puhkab suurel kaunistatud alusel Erichthoniose madu. 12 meetri kõrgune kuju seisab suurel kaunistatud alusel ning on valmistatud elevandiluust ja kullast: ainuüksi mantel kaalub terve tonni! Elevandiluust osade säilitamiseks
sünnitaja ja toitja, ürgema. 33. Heureka ! olen leidnud! Nii olevat hüüdnud Arichimedes,kui ta vannis olles avastas hüdrostaatika põhiseaduse. 34. gladiaatorid- kutselised võitlejad, peamiselt orjad ja sõjavangid 35. parnassos apolloni pühamu, muusade asukoht, luulekunsti sümbol, seal austati ka Dionyssost 36. Diogenes kuulus kultuuripõlgur ( elas legendi järgi tünnis ) , kes elas suursugusest päritolust hoolimata kerjusena. 37. egiid,egiidi all olema õudust tekitav kilp, turvis-kaitse,hool, kaitse all olema 38. pygmalion - ..kuulus kujur,kes armus enda loodud elevandiluust tütarlapsekujusse, aphrodite elustas selle kuju ja nii sai võimalikuks abielugi. 39. graffiti- seintele ja kaljudele, anumatele ja savipotikutele kriibitud kirjad või uuristatud tekstid, mis teatavad avalikus ja eraelus toimunud sündmustest 40. hetäär vabade elukommetega vallaline kunstihuviline naine. 41
Ateenat esindava sõdalase, jumalanna ja patrooniga. Alates 566 eKr toimusid mängud iga nelja aasta järelt Panathenaia auks. Vaasid nagu see tavaliselt sisaldavad oliivipuu õli pühendusega jumalannale. Nagu enamikel neist vaasidest Ateena seisab kahe dooria samba vahel, mida kroonivad kuked, mis võivad viidata tema isa Zeusile. Nagu mütoloogia jutustab sündis ta täielikult relvastatuna Zeusi laubale. Saades tema lemmik lapseks ning usaldatud talle egiid ja piksenool. Tema kilp on kaunistatud Gorgoni peaga, antud talle Perseuse poolt, millel on võime muuta kõik, kes seda vaatavad kiviks. Traditsiooniliselt kujutatakse Ateenat ühel küljel ja tagaküljel sündmust, mille eest vaas anti. Ei ole kindel, mis selle vaasi tagaküljel täpselt kujutatakse, pretendeerib rohkem jõhkrale alale poks või maadlus. Vasakul olev figuur on kas treener või kohtunik.
13. Kes oli Sappho? Sappho oli Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog. Tema loomingust on säilinud 2 luuletust ja katkendit. Kirjutas õnnest, armastusest ja südamevalust. Antiik ajal peeti teda 10. muusaks. 14. 12 Olümplast. Valitsusala Nimi Iseloomustus Sümbol Peajumal Zeus Palju armukesi, südamete Egiid e kilp, välk, kotkas ja tamm murdja Allilmajumal/surnute-ja Hades/Pluto Õiglane Nähtamatuks tegev kiiver. jõukusejumal Merede jumal, maa Poseidon/Neptunus Heatahtlik inimese suhtes. 3 hark väristaja Kinkis hobuse. Peajumalanna Hera/Juno Abielude kaitsja, loogiline Paabulind ja lehm
Tunnete ja elamuste võrratus teravuses ja täpsuses ma külastasin uuesti kõiki ammunimetatuid mängumaid, lahingupaiku, inspiratsioonihetki ja armastuse asemeid. Olid pühitud piirid ja ümber asetatud sidemed kujutelma ja tõeluse vahel. Ma põlesin uut korda vanade afektide tules, nautisin oma unijoovastute võite, kannatasin psüühi suurima, füüsilises kajastuva kannatusega ja tegin lõppeks järelduse, et tunnetuse igavene taastulek on sama paratamatu ja murtamatu nagu tunnete egiid maailmade eksistentsi kohal.... .“(Lisa 2, lk 33) Alliksaar oli tundlik ja peen inimene, Tartu ja kogu Eesti oli temasuguse inimese jaoks kitsad ja väiksed, ta oli siin nagu puurilind, keda poesellid keppidega torkisid, temast ei saadud aru ja tema andekust kardeti. Artur oli valesse aega sündinud üliandekas inimene. Vähe oli neid inimesi, kes julgesid olla tema kõrval ja teda toetada. Need inimesed olid Henn-Kaarel Hellat, Paul-Eerik Rummo, Andres Ehin jt.
täidetud kaussi. Kolm äreva näoga last on põgenenud sõjakoleduste eest. Leopard vallatleb nagu suur kass. Rubensil on Parise otsusest kolm erinevat versiooni ,,Parise kohus" (1625/1636/1639). Kunstnik pööras tähelepanu maailma esimesele missivõistlusele, kus kõik kolm kaunist jumalannat ihaldavad võita Parise käes olevat õuna ja kõige kaunima jumalanna tiitlit. Minerva atribuudiks on Medusa peaga egiid, Herat sümboliserib paabulind. Venus vaatab Parisega tõtt ja on vastu võtmas kuldõuna. Puu taga seisab sündmuste tunnistajana jumalate käskjalg Mercurius, peas tiivuline kübar, käes heeroldikepp. Maali värvigamma, huvitav kompositsioon ja antiiktegelaste atribuutide rohkus loovad kauni tervikpildi. 1630ndatel tõmbus Peter Paul Rubens avalikust elus kõrvale. Ta loobus oma töökojast ja lõi ise oma meistritööd
Ta oli Kronose ja Rhea noorim poeg, haaras isalt võimu ja sundis teda allaneelatud lapsi välja oksendama (Kronos neelas alla oma lapsed, et nad tema asemel võimule ei saaks tulla. Zeus kartis, et tema lapsed võtavad talt samuti võimu, nagu oli seda teinud tema oma isaga).Oli taevaaluses ruumis või mäe tipul trooniv ilmajumal, pilvede koguja, kes laskis sadada vihma ning käsutas välku ja kõue. Zeusi rinda kaitses egiid, mida oli õudne vaadata. Zeusi püha puu oli tamm. Zeusi oraakel elas Dodona tammikus. Püha lind kotkas, teda kujutati kotka, valitsuskepi ja välgukimbuga, ka troonil istuvana. Hera(Juno) 4 Hera oli kreeka kõrgeim jumalanna, taevakuninganna, Kronose ja Rhea tütar, Zeusi õde ja abikaasa. Hera kiivus ning raev jälitasid tema võistlejaid ning isegi nende lapsi halastamatult
Ta oli Kronose ja Rhea noorim poeg, haaras isalt võimu ja sundis teda allaneelatud lapsi välja oksendama (Kronos neelas alla oma lapsed, et nad tema asemel võimule ei saaks tulla. Zeus kartis, et tema lapsed võtavad talt samuti võimu, nagu oli seda teinud tema oma isaga).Oli taevaaluses ruumis või mäe tipul trooniv ilmajumal, pilvede koguja, kes laskis sadada vihma ning käsutas välku ja kõue. Zeusi rinda kaitses egiid, mida oli õudne vaadata. Zeusi püha puu oli tamm. Zeusi oraakel elas Dodona tammikus. Püha lind kotkas, teda kujutati kotka, valitsuskepi ja välgukimbuga, ka troonil istuvana. Hera(Juno) Hera oli kreeka kõrgeim jumalanna, taevakuninganna, Kronose ja Rhea tütar, Zeusi õde ja abikaasa. Hera kiivus ning raev jälitasid tema võistlejaid ning isegi nende lapsi halastamatult.
kõiketeadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata. Mõnikord kõneldakse, et ka salapärane jõud, saatus, on temast tugevam.Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas kõikvõimalikke võtteid, et oma truudusetust naise eest varjata. Zeus nõudis inimestelt peale ohvrite ka õigeid tegusid. Kreeka vägedele Trooja all öeldakse, et Zeus ei abista kunagi valelikke, kes tõotust ei pea. Tema rinda kaitses egiid, mida oli õudne vaadata; tema lind oli kotkas, tema puu tamm. Tema oraakel elas Dodona tammikus. Jumala tahet loeti tammelehtede sahinast, mida tõlgendasid preestrid. 2 Hera (Juno) Tema oli Zeusi naine ja õde. Titaanid Okeanos ja Tethys kasvatasid ta üles. Ta oli abielu kaitsja ja abielunaised olid tema erilise hoolitsuse all.
Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellegile pidi kuuluma. Meri langes Poseidonile, allilm Hadesele. Zeusist sai ülemvalitseja. Tema oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Tema oli võimsam kui kõik teised taevalised ühtekokku. Ometi polnud ta kõikvõimas ja kõiketeadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata. Zeus nõudis inimestelt peale ohvrite ka õigeid tegusid. Tema rinda kaitses egiid, mida oli õudne vaadata; tema lind oli kotkas, tema puu tamm. Tema oraakel elas Doonau tammikus. Jumala tahet loeti tammelehtede sahinast, mida tõlgendasid preestrid. 4 Hera ( Juno) Tema oli Zeusi naine ja õde
"Iliases" ütleb ta oma perekonnale: "Olen võimsam ma taevas kõigist. " Ometi polnud ta kõikvõimas ega ka kõige teadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas kõikvõimalikke võtteid, et oma truudusetust naise eest varjata. Hilisematele kreeklastele ei meeldinud need lõputud armuseiklused. Siiski, juba kõige varasemates müütides on Zeus õilis. Zeusi rinda kaitses egiid, mida oli õudne vaadata; tema lind oli kotkas, tema puit- tamm. Zeusi oraakel elas Dodona tammikus. Jumala tahet loeti tammelehtede sahinast, mida tõlgendasid preestrid. Hera (Juno) Tema oli zeusi naine ja õde. Titaanid Okeanos ja Tethys kasvatasid ta üles. Ta oli abiellu kaitsja ja abiellunaised olid tema erilise hoolitsuse all. Poeetide poolt loodud Hera portreel on vähe veetlevust. Ühes varasemas poeemis öeldakse aga tema kohta nõnda:
paljude jumalate kokkuliitmise tulemus. Tema kummardamine jõudis linnadesse kus juba oli oma taevane valitseja, sulasid need jumalad pikkapeale kokku üheks jumalaks. Kunagise jumala naine omistati siis Zeusile. Hilisematele kreeklastele ei meeldinud need armuseiklused, seega oli tulemus ikkagi ebaõnnestunud. Kuid kõige varasemates müütides on Zeus õilis. Ta nõudis peale ohvrite ka õigeid tegusi. Zeus ei abistanud kunagi valelikke, kes tõotust ei pea. Zeusi rinda kaitses egiid. Tema lind oli kotkas, tema puu tamm, Jumala tahet loeti tammelehtede sahinast, mida tõlgendasid preestrid. 4 Hera (Juno) Hera oli Zeusi naine ja samas ka õde. Teda kasvatasid ülesse titaanid Okeanos ja Tethys. Hera oli abielu kaitsja ning abielu naised olid tema erilise hoole all. Teda kummardati sama palju kui Zeusi. Tema peamine tegevus oli paljude naiste karistamine, kellesse Zeus oli armunud, isegi siis
Teda kujutatakse armumas ühte naisesse, teise järel ja kasutamas kõikvõimalikke võitteid, et oma truudusetust naise eest varjata.Zeus on paljude jumalate kokkuiitmise tulemus. Kui tema kummardamine levis kuskile linna, kus juba oli oma taevane valitseja, sulasid nood mõlemad pikapeale kokku üheks jumalaks. Kunagise jumala naine omistati siis Zeusile. Tulemus oli ikkagi ebaõnnestunud ja hilisematele kreeklastele ei meeldinud need lõputud armuseiklused. Tema rinda kaitses egiid, mida oli õudne vaadata; tema lind oli kotkas, tema puu oli tamm. Tema oraakel elas Dodona tammikus. Jumala tahet loeti tammelehtede sahinast, mida tõlgendasid preestrid. Hera (Juno) Tema oli Zeusi naine ja õde. Titaanid Okeanos ja Tethys kasvatasid ta üles. Ta oli abielu kaitsja ja abielunaised olid tema erilise hoolitsuse all. Poeetide poolt loodud Hera portreel on vähe veetlevust. Ühes varasemas poeemis öeldakse aga tema kohta nõnda:
Kui tema kummardamine levis kuskile linna, kus juba oli oma taevane valitseja, sulasid nood mõlemad pikapeale kokku üheks jumalaks. Kunagise jumala naine omistati siis Zeusile. Tulemus oli ikkagi ebaõnnestunud ja hilisematele kreeklastele ei meeldinud nood lõputud armuseiklused. Zeus nõudis inimestelt peale ohvrite ka õigeid tegusid. Kreeka vägedele Trooja all öeldakse, et isa Zeus ei abista kunagi valelikke, kes tõotust ei pea. Zeusi rinda kaitses egiid, mida oli õudne vaadata; tema lind oli kotkas, tema puu- tamm. Tema oraakel elas Dodona tammikus. Jumala tahet loeti tammelehtede sahinast, mida tõlgendasid preestrid.(Hamilton 1975:19) 2.1.Taevane karistus Olid ajad, mil inimesed elasid pingutusteta ja muretult. Kõik õnnetused ja hädad (valu, haigused, väsimus) olid suletud suurde laekasse. Ühel päeval tahtis Zeus inimesi karistada, sest need olid röövinud jumalatelt tule. Ta lõi esimese naise, Pandora. Viimane
EGIIDI ALL - Kaitse all. Tulnud sõnast aigis (kr. kitsenahk; lad. aegis), mis oli Homerose järgi õudusttekitav kilp, mille Hephaistos sepistas Zeusile ning mida kasutas ka Apollon ja eriti Athena. Hiljem kujutati aigist soomusja loomanahana, millel oli madudest ääris. Athena kinnitas oma aigisele apotroopilise (apotropaion - kr. õnnetust tõrjuv; lad. amuletum) tähisena gorgo Medusa pea. Zeus kandis seda turvisena, Athena enamasti rõivana õlgadel ning rinnal. Sellest on tulnud sõna "egiid" (kaitse, hool) ja väljend "egiidi all" (kaitse all). ÖÖKULLI ATEENASSE TOOMA - Kreekas oli öökull (kr. glaux; lad. ulula) öise röövlinnuna pühendatud jumalanna Athenale, kes kandis lisanime Glaukopis (öökullisilmne). Öökulli peeti tema eluviisi tõttu - elutses vaiksetes kohtades ja lendas öösiti ringi - õppimise ja arukuse sümboliks. Ateenas oli öökulle rohkesti. Palju kordi vermiti öökullikujutist müntidele. Rahvasuus nimetati selliseid metallrahasid öökullideks
Merede valitseja, Z järgmine. Naine Amphitrite. Kinkis inimestele esimese hobuse. Sümbolid: kolmhark, hobune, (sõnn) HADES PLUTO Allilma ja surnute valitseja, väärismetallide isand, surmajumal. (Pluton, Dis). Nägematuks tegev kiiver. Naine Persephone. PALLAS ATHENA MINERVA Sündis Z peast täiskasvanuna. Üks neitsijumalannadest. Lahingusõjajumalanna, linna jumalanna, tsivilisatsioon, käsitöö, põlluharijate kaitsja, tarkusejumalanna. Taltsutas esimesena hobuse. Z lemmiklaps (egiid, piksenooled tema käes) Tempel Parthenon (neitsi=Parthenos) Tarkuse, arukuse, puhtuse kehastus. Sümbolid: Ateena, oliivipuu, öökull PHOIBOS APOLLON APOLLO Sündis Delose saarel (Z + Leto). Valguse, muusika, poeetide, tõe, laskurite jumal. Delfis tema oraakel. Phoibos särav, päike. Tervendaja õpetas inimestele ravitsemist. Kastaleia püha allikas, Kephissos tema jõgi. Tappis Pythoni (madu) Sümbolid: loorberipuu, delfiin, ronk ARTEMIS DIANA Apolloni kaksikõde
Merede valitseja, Z järgmine. Naine Amphitrite. Kinkis inimestele esimese hobuse. Sümbolid: kolmhark, hobune, (sõnn) HADES - PLUTO Allilma ja surnute valitseja, väärismetallide isand, surmajumal. (Pluton, Dis). Nägematuks tegev kiiver. Naine Persephone. PALLAS ATHENA - MINERVA Sündis Z peast täiskasvanuna. Üks neitsi-jumalannadest. Lahingu-sõjajumalanna, linna jumalanna, tsivilisatsioon, käsitöö, põlluharijate kaitsja, tarkusejumalanna. Taltsutas esimesena hobuse. Z lemmiklaps (egiid, piksenooled tema käes) Tempel Parthenon (neitsi=Parthenos) Tarkuse, arukuse, puhtuse kehastus. Sümbolid: Ateena, oliivipuu, öökull PHOIBOS APOLLON - APOLLO Sündis Delose saarel (Z + Leto). Valguse, muusika, poeetide, tõe, laskurite jumal. Delfis tema oraakel. Phoibos – särav, päike. Tervendaja – õpetas inimestele ravitsemist. Kastaleia – püha allikas, Kephissos – tema jõgi. Tappis Pythoni (madu) Sümbd: loorberipuu, delfiin, ronk ARTEMIS - DIANA Apolloni kaksikõde