• Roll: oksüdatiivset stressi ja DNA mutatsioonide põhjustavate ROS ja RNS inaktiveerimine • Antioksüdantide taseme langus on iseloomulik tunnus periodontiidi tekkeks • TAC (e. total antioxydant capacity of saliva) taseme tõus esineb mittestimuleeritud sülje korral ning ka lastel, kellel on diagnoositud kaaries. Puhverdusvõime Puhverdusvõime • Eristatakse kolm puhversüsteemi: valk, fosfaat, ja bikarbonaat puhver. • Ensüüm karboanhüdraas VI(gl. parotis ja gl. submandibularis) katalüüsib keemilise reaktsiooni hapetest pärinevate vesinikioonide ja bikarbonaadi ioonide vahel. • Mida rohkem vesinikioone läheb keemilise reaktsiooni bikarbonaatioonidega, seda kiiremini suuõõne pH hakab tõusma ja jõuab normaalse tasemeni(pH=6,3). Antud keemiline reaktsioon kaitseb hambaemaili demineralisatsiooni eest. • Suuõõne pH liigne kõikumine võib tekitada erosiooni. pH<5,5 põhjustab demineralisatsiooni.
Suulaemandlid - tonsillae Suupõhi - fundus oris Keelekida - frenulum linguae Hambad - dentes Hammas - dens Lõikehammas - dens incisivus Silmahammas - dens caninus Purihambad - dentes molares Hambaõõs - cavum Hambasäsi - pulpa Süljenäärmed - glandulae salivales Kõrvalsüljenääre - glandula parotis Alalõuaalune nääre - glandula submandibularis Keelealune nääre - glandula sublingualis Neel - pharynx Kurgumandel - tonsilla palatina Keelemandel - tonsilla lingualis Tõrvemandel - tonsilla tubarina Neelumandel - tonsilla pharyngea Söögitoru - oesophagus Kõhuõõs - cavum abdominis Ülakõht - epigastrium Keskkõht - mesogastrium
5) Maitsmisfunktsioon keelel maitsmisensorid, mis esmalt puutuvad kokku maitseomadustega 6) Suu limaskesta niisutamine kuiva suuga rääkida ei saa Need protsessid kindlustatakse hammaste ja sülje osavõtul. Sülge produtseerivad süljenäärmed: suured ja väiksed süljenäärmed. Suured süljenäärmed - paarisnäärmed 1) Kõrva süljenäärmed (glandula parotis) parotiit (põletik) [Riniit nohu] 2) Keelealused näärmed kummalgi pool üks (glandula sublingualis) 3) Alalõua süljenääre (glandula submandibularis) mandibula-alalõualuu Väiksed süljenäärmed paiknevad suu limaskestal nii suulaes kui põskede sisepinnal ja ka keele keskmise ja tagumise kolmandiku piiril.
Seedeelundite haigused Sirje Tarraste 2013 5 a. Tüdruk veriistega, koloskoopia 17.09. DR. MARI-LIIS KUMM Seedeelundkonna ehitus Seedeelundkond Ehitus: • Suuõõs (keel, kõrvasüljenääre-glandula parotis, submandibulaarne ja sublinguaalne süljenäärme ) • Neel • Söögitoru • Magu • 12- sõrmiksool (maks ja sapiteed/-põis, kõhunääre e. pankreas ) • Peensool e. iileum • Jämesool e. kolon (pimesool (apendiks), astsendeeruv, transversne, destsendeeruv), sigmasool, pärasool Funktsionaalne kõhuvalu • Kõhuvalu on sagedaseim seedetrakti poolne kaebus • 90% laste kõhuvaludest on nn. funktsionaalsed
geniculi ja 2 vegetatiivset ganglioni – gangl. pterygopalatinum et submandibulare c) Lõppharud nimetused ja funktsioon. Komponendid 1. n.auricularis posterior (somatosensoorne) - innerveerib: m. auricularis posterior, m. occipitalis, välise kuulmekäigu, kõrvalesta ja kõrvataguse naha 2. r. digastricus (branhiomotoorne) - innerveerib: m. digastricus’e tagumist kõht, m. stylohyoideus 3. näoharud - (somatosensoorne) - innerveerivad: gl. parotis, m. frontalis, kõrva ja silmaümbruse, ülahuule, põsepiirkonna, alahuulelihaseid ja lõuatsi lihaseid, platysma ! 4. N. Trigeminus ! a) valu ja temperatuuri tundlikkuse tuum – nucl. spinalis n. trigemini b) tundeganglion - ganglion trigeminale b) n. mandibularise koostises kiud (komponendid) eesmine tüvi – motoorsed kiud: n. massetericus, nn. temporales profundi, n. pterygoideus med. et lat., tagumine – sensoorsed kuid: n. alveolaris inferior, n. auricotemporalis, n
seedenõrede sekretsiooniga, mis lõhustavad hüdrolüütiliselt valgud, rasvad ja süsivesikud imendatavateks fragmentideks (seedimine). Vesi, vitamiinid ja mineraalained võetakse soolevalendikust läbi soolelimaskesra verre (resoptsioon). Seedimine algab suus, kus hammastega mäludes toit mehhaaniliselt purustatakse ning süljega segatakse (lisaks limaskestasisestele süljenäärmerakkudele suubuvad suhu gl. sublingualis'e, gl. submandibularis'e ja gl. parotis'e juhad). Neelamisega transporditakse toit söögitorru (oesophagus) ja makku. Maos (gaster s. ventriculus) seguneb toit maonõrega ja transporditakse maoliigutustega distaalsesse mao-ossa. Sülje ja maonõrega segunenud toidumassi nimetatakse küümuseks, mis transporditakse läbi maolukuti (pylorus) duodenum'isse. Duodeenumisse sekreteerub soolenäärmete sekreet ning siia suubuvad ka pankrease ja sapijuhad (ühissapijuha tuleb duodenumi pars descendens'isse ja
Suuõõne osad: · Suuesik- vestibulum oris · Pärissuuõõs- cavum oris proprium Nende vahel on piiriks .............................. Hambad-dentes. Jäävhambaid 32, piimahambaid 20. · Lõikehammas- dens incisivus · Silmahammas- dens caninus · Eespurihammas- dentes praemolares · Purihammas dentes molares Keel-lingua- funktsioonid: Kõne, imemine, toidu segmaine, mäluminem neelamine. Süljenäärmed: · Kõrvasüljenäärmed- glandula parotis avaneb suhu suuesikusse · Lõualuualune nääre- glandula submandibularis- avaneb suupõhjas keelealusel lihakesel · Keelealune nääre- galndula sublingualis- suupõhja keelealusel kurrul Sülge toodetakse 1-1.5L ja tema toimel hakatakse lõhustama toidutärklist (SV) Neel- pharynx Olemas on ninamine osa, suumine osa ja kõrimine osa. Asend püsine, 12cm pikk õõneselund. Lümfoidne neelurõngas koosneb kurgumandlitest, keelemandlist, tõrvemandlist ja neelumandlist
keelemandel. Keele funktsioonid: 1. kõne 2. imemine 3. toidu segamine 4. mälumine 5. neelamine 6. maitsetundlikkus SÜLJENÄÄRMED glandulae salivales Väikesed süljenäärmed paiknevad keele-, huulte piirkonnas ja põseseina siseselt. Nimetatakse vastavalt asukoha järgi, suuruses nööpnõelapeast herneterani, võimalik kombelda ka läbi limaskesta. Suured süljenäärmed. Seinavälised, 3 paari. a. Kõrvasüljenääre (glandula parotis) kaalub u.30 grammi, asub mõlemal pool nägu, välisest kuulmekäigust eespool ja all. Juha avaneb suhu teise ülemise molaari (purihamba) piirkonnas suuesikusse. Olemuselt seroosnääre s.t. näärme sekreet on vedel, sisaldab rohkelt vett, elektrolüüte. b. (Ala)lõuaalune nääre (glandula submandibularis) kaal u.15g., asub mõlemal pool nägu alalõualuu nurga all, suupõhjalihastest allpool. Juha avaneb suupõhjas keelealusel lihakesel
MILLEGA VARUSTATAKSE KOPSUKUDE HAPNIKU JA TOITAINETEGA. BRONHIAALVEENID KANNAVAD VENOOSSE VEREGA KOPSUDEST VÄLJA AINEVAHETUSE JÄÄKPRODUKTID. TUNNITEST- SEEDEELUNDITE SÜSTEEM: 1. NIMETAGE SUURED SEEDENÄÄRMED (eesti ja lad. k.), MIDA NAD TOODAVAD JA KUS AVANEVAD NENDE JUHAD? SÜLJENÄÄRMED: 18 1) KÕRVASÜLJENÄÄRE (GLANDULA PAROTIS). ASUB MÕLEMAL POOL NÄGU, VÄLIMISEST KUULMEKÄIGUST EESPOOL JA ALL. JUHA AVANEB SUHU TEISE ÜLEMISE MOLAARI (PURIHAMBA) PIIRKONNAS SUUESIKUSSE. 2) ALALÕUAALUNE NÄÄRE (GLANDULA SUBMANDIBULARIS). ASUB MÕLEMAL POOL NÄGU, ALALÕUALUU NURGA ALL. AVANEB SUUPÕHJAS. 3) KEELEALUNE NÄÄRE (GLANDULA SUBLINGUALIS). ASUB SUUPÕHJAS LIMASKESTA ALL, JUHAD AVANEVAD SUUPÕHJA KEELEALUSEL KURRUL. SEGANÄÄRE. 2. NIMETAGE SEEDEKANALI OSAD JÄRGNEVUSES (eesti ja lad. k.)-
6. Hammaste tüübid 2 lõikehammast DENS INCISIVUS toidu läbilõikamiseks 1 silmahammas DENS CANINUS toidu murdmiseks 2 eespurihammast DENTES PRAEMOLARES tükeldamiseks 3 purihammast DENTES MOLARES mälumiseks 7. Keele funktsioonid LINGUA Kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus 8. Süljenäärmed ja avanemiskohad GLANDULAE SALVIALES Kõrvasüljenääre GLANDULA PAROTIS Asub mõlemal pool nägu, välisest kuulmekäigust eespool ja all. Juha avaneb suhu teise ülemise purihamba piirkonnas suuesikusse. Alalõuaalune nääre GLANDULA SUBMANDIBULARIS Asub mõlemal pool nägu alalõualuu nurga all, suupõhjalihastest allpool. Juha avaneb suupõhjas keelealusel lihakesel. Keelealune nääre GLANDULA SUBLINGUALIS Asub suupõhjas limaskesta all, palju väikeseid juhasid, mis avanevad suupõhja keelealusel kurrul.
Suuõõnes toimub toidu peenestamine mälumise teel ning niisutamine süljega Toit stimuleerib keele puute- ja maitseretseptoreid ning ninaõõne haisteretseptoreid, stimuleerides seedenõre vabanemist seedekulgla alumistes struktuurides Mälumisel rakendatav jõud on max 50-80 kg 2 paari süljenäärmeid (keelealused ja kõrvasüljenäärmed) toodavad päevas 1,5 L sülge Sülg: 3 paari süljenäärmeid: – Glandula parotis (kõrvasn) – Glandula submandibularis (lõuaalune sn) – Glandula sublingualis (keelealune sn) Päevas 1,5 L sülge Koostis: – 99% H2O – Elektrolüüdid: Na+, K+, Cl- ja HCO3 – Orgaanilised ained: lüsosüüm, laktoferriin, sialoperoksüdaas, IgA, aminohapped, urea, glükoos, mukoproteiinid – α-amülaas, keelenäärmete lipaas
1. VÄIKESED SÜLJENÄÄRMED ● suuõõne limaskestas või vahetult selle all - suuesiku-, suulae- ja keelenäärmed ● nõristavad sülge pidevalt - suuõõnt puhastav, neutraliseeriv, mikroobidevastane ● suurus nööpnõelapeast herneterani (kombeldavad läbi limaskesta) 2. SUURED SÜLJENÄÄRMED ● paiknevad seinaväliselt, 3 paari 1) KÕRVASÜLJENÄÄRE GLANDULA PAROTIS suurim, u 30g - mõlemal pool nägu, välimisest kuulmekäigust ees ja allpool - juha avanebsuuesikus ülemise teise molaari kohal - seroosnääre:sekreet on vedel (vesi, elektrolüüdid) 2) (ALA)LÕUAALULNE SÜLJENÄÄRE GLANDULA SUBMANDIBULARIS u 15g - mõlemal pool nägu alalõualuunurga all, allpool suupõhjalihaseid - juha avaneb suupõhjas (päris-suuõõnes) keelealusel lihakesel
põhjustades multituumseid hiidrakke. Levik respiratoorsete piisakestega, algatavad hingamisteede infektsioni. Paljusid sümptomeid põhjustab rakuline immuunsus, mis on ka infektsiooni kontrollis määrava tähtsusega. Mumpsiviirus põhjustab ägedat healoomulist parotiiti. Esineb riikides, kus elusvaktsiini kasutatakse (koos leetrite ja punetistega), harva. Virulentsus. Põhjustab rakkude lüütilist infektsiooni. Algab ülemiste hingamisteede epiteeli infektsiooniga, parotis infitseerub vireemia või Stenseni juha kaudu. Viirus levib testistesse, munasarjadesse, kilpnäärmesse ja teistesse organitesse vere kaudu. KNS-i (eriti ajukelmete) infektsioon esineb 50% infitseeritutest. Sümptomeid põhjustab peamiselt põletikuvastus. Immuunsus on eluaegne. Virioni inaktiveerib kuivus, hape. On ainult üks serotüüp. Epidemioloogia. Levik toimub suurte piiskade sissehingamisel, otsesel inimene-inimene kontaktil. Riskigruppi kuuluvad vaktsineerimata
– sigmasool (colon sigmoideum) Pärasool (rectum) koos pärakuga Seedimises osalevaid ensüüme tootvad elundid on: süljenäärmed (glandulae salivarae), kõhunääre (pancreas), maks (hepar), sapipõis (vesica fellea). 76 Ensüümid viiakse juhade kaudu seedetrakti. Suuõõs Suuõõne sisepind on kaetud limaskestaga, suus on hambad (täiskasvanud inimesel 32 hammast), keel ja süljenäärmed – kõrvasüljenääre (glandula parotis), alalõuasüljenääre (glandula submandibularis) ja keelealune süljenääre (glandula sublingualis), mis toodavad kokku umbes 1– 2 liitrit kergelt leeliselist sülge ööpäevas. Neel Neel kujutab endast limakestaga vooderdatud lihaselist toru, mis on seotud ninaõõne, suuõõne, kõri ja söögitoruga. Neelus ristuvad hingamisteed ja seedetrakti ülaosa. Söögitoru (oesophagus) Söögitoru on neelu kõrimise osa jätkuks. Söögitoru algab umbes kuuenda kaelalüli kõrguselt ja
annaabi.ee 
