1. Esimesed bioloogilised rakendused inimkonna ajaloos *maaviljeluse ja loomakasvatuse käigus aja jooksul aretatud kodustatud liikide sorte ja tõuge. Nt kodustatud koerad (12-15 tuhat aastat tagasi) *Vanaaja meditsiin (ravimtaimedega) *leiva tegemine (7000-8000a tagasi) 2. Biotehnoloogia valdkonnad, millega tavainimene võib kokku puutuda *pärmi kasutamine taignas * toiduainete töötlemine (kapsa hapendamine) *koduõlu valmistamine 3. Louis Pasteuri olulisim avastus *1860. aastatel avastas Pasteur, et elusolendid tekivad ainult teistest olemasolevatest elusolenditest. Nt olemasolevad mikroobid põhjustavad käärimist, hapendumist ja roiskumist ning neis protsessides elusolendeid ei teki 4. Alexander Flemingu hoiatus, mida on arstipraktikas sageli eiratud ja mis on selle tulemuseks? Fleming rõhutas, et antibiootikume tohibkasutada ainult kindlalt diagnoositud haigusjuhul ning et mitte kunagi liiga väi...
Pärmi tootmine Getter Marii Kalvik & Fred-Georg Pääro 2015 Pagaripärm Kottseente hulka kuuluv tuntuim pärmseeneliik Kasutatakse käärimises, küpsetamises ja veinitööstuses Kasutatakse ka eukarüootide mudelorganismina molekulaar- ja rakubioloogias Pagaripärmi rakud on ümmargused, diameetriga 5-10 mikromeetrit Paljunemise viisiks on pungumine Paljud inimese bioloogias olulised valgud avastati nende pärmides asuvate homoloogide uurimisel Saccharomyces cerevisiae Saccharomyces tähendab kreeka keeles „suhkruseeni“ Saccharo- suhkur Myces- seen Cerevisiae tähendab ladina keeles „õllest tulenev“ Haploidse raku elutsükkel Pagaripärmid saavad elada ja kasvada olles kahes vormis: haploidne ja diploidne Haploidsed rakud teevad läbi lihtsama elutsükli, mis koosneb mitoosist ja kasvamisest Stressi tingimustes nad tavaliselt surevad Diploidse raku elutsükkel Diploidsed rakud (pärmseente eelisvorm) teevad läbi...
Õlu Ajalugu · Õlu on olnud läbi aegade armastatud jook paljude rahvaste seas. Põlised sumerid, babüloonlased ja assüürlased tundsid õlle valmistamist juba 6000 aastat tagasi. · Eestis on õlut pruulitud ammustest aegadest peale. Arheoloogiliste leidude põhjal on kindlaks tehtud, et umbes 1000 aastat eKr kasvatati Eestis otra, tõenäoliselt on koos viljakasvatamisega õpitud Eesti aladel ka teradest kääritatud joogi valmistamist. · Ammustest aegadest kasutasid eestlased õlletegemisel põhilise toorainena otra. Lisaks on kasutatud ka nisu, rukist ja kaera. Õlletegemisel vajalike linnaste saamiseks pandi odraterad kottides jõkke või tünni 2 3 päevaks ligunema. Leotati, kuni terad muutusid pehmeks, peale nõrgumist laotati need rehetoa põrandale 6 8 päevaks idusid ajama. · Seejärel kuivatati linnased parsil ja jahvatati jämedaks jahuks. Veel 19. sajandil oli üldine õlletegemise viis h...
1 PIIRITUSE TOOTMINE Etüülpiirituse valem on C2H5 OH Tihedus 20° C juures on 789,27 kg/m³ Keemistemperatuur atmosfäärirõhul on 78,35°C. Etüülpiiritus on hügroskoopne. Ta imab niiskust õhust, taimsetest ja loomsetest kudedest. Ta on hea lahusti. Seguneb igas vahekorras vee, eetri, glütseriini, bensiini ja paljude teiste orgaaniliste lahustitega. Piiritus ja tema kanged vesilahused põlevad helesinaka leegiga, mis ei tahma. Piiritusaurud segunenuna õhuga on plahvatusohtlikud, kui kontsentratsioon on 2,8-13,7%. Piiritus saadakse kahel meetodil: 1. Fermentatiivse või biokeemilisega 2. Keemilise või sünteetilisega Esimesel juhul toimub suhkru käärimine pärmi fermentide toimel, teisel juhul toimub etüleeni ühinemine veega katalüsaatori juuresolekul. Käärinud meskist saadakse piiritus destilleerimisega. Meski destilleerimisel saadakse toorpiiritus,...
Erinevate suhkrute kasutamine kulinaarias • Peensuhkur – mida suurem ja kollasem on suhkru kristall, seda magusam suhkur. Kirjeldus • Moosisuhkur – keedistesuhkur. Lisatud on sidrunhapet, pektiini ja kaaliumsorbaati. • Vaniliinisuhkur – magustoitude maitsestamiseks. • Fariinsuhkur – suhkrukristallide pinnal tume siirupi kiht, kasutatakse küpsetamiseks. • Demerara suhkur – kohvi ja tee maitsestamiseks • Suhkrusiirup – värvuselt kas tume või hele, kasutatakse küpsetistes. Glükoos ehk viinamarjasuhkur – suhkrust vähem magusam Fruktoos ehk puuviljasuhkur – suhkrust 1,7 korda magusam. Soodustab aju tegevust. Soovitatakse tarbida väsimuse või stressi korral. Laktoos ehk piimasuhkur Maltoos ehk linnasesuhkur – kasutatakse õlu valmistamisel. Suhkru kvaliteeti hinnatakse maitse, lõhna ja värvuse järgi. Mida valgem on suhkur, seda puhtam ta on. Suhkrut säilitatakse kuivas, mitte väga niiskes õhutatavas ru...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jakob Link T21K SUHKUR referaat Tallinn 2011 SISUKORD 1. SUHKUR 3 2. MAGUSUS 4 3. MAHT 4 4. SUHKRU LEVIK EUROOPASSE 5 5. TEKSTUUR 7 6. SÄILIVUS 7 7. KÄÄRIMINE 8 8. VÄRVUS 8 9. NIISKUS SIDUVUS 9 10. SUHKRUPEADEST SUHKRU TÜKKIDENI 9 11. ENERGIA 10 12. RETSEPTID 11 1. SUHKUR Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass. Need on looduslikud ühendi...
SISUKORD 1. SUHKUR 3 2. MAGUSUS 4 3. MAHT 4 4. SUHKRU LEVIK EUROOPASSE 5 5. TEKSTUUR 7 6. SÄILIVUS 7 7. KÄÄRIMINE 8 8. VÄRVUS 8 9. NIISKUS SIDUVUS 9 10. SUHKRUPEADEST SUHKRU TÜKKIDENI 9 11. ENERGIA 10 12. RETSEPTID 1. SUHKUR Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass. Need on looduslikud ühendid, mis struktuurilt on polühüdroksüaldehüüdid või polühüdroksüketoonid. Kõik suhkrud on süsivesikud (monosahhariidid, oligosahhariidid, polüsahhariidid). Euroopa Liidu toiduainete märgistamise direktiivi 90/496/EMÜ järgi on suhkrud "kõik toidus sisalduvad monosahhariidid ja disahhariidid, välja arvatud polüoolid". Enamasti koosnevad suhku...
Iseseisev töö nr.1 Orgaanilises keemias ,,Alkoholid" 1. Mis on puupiiritus, millest seda saadakse ning milleks kasutatakse? 2. Milles seisneb metanooli ohtlikkus? 3. Milline kogus metanooli teeb pimedaks? Milline kogus tapab? 4. Millest on võimalik toota etanooli? Nimetage vähemalt 5 erinevat toorainet. 5. Miks õlle ja naturaalveini alkoholisisaldus on suhteliselt madal? 6. Kuidas saadakse kangeid alkohoolseid jooke?Mille poolest erineb konjaki ja viina tootmine? 7. Millest tekivad puskariõlid?Millised alkohoolsed joogid sisaldavad puskariõlisid ja milliseid vaevusi need põhjustavad? 8. Milles seisneb etanooli kahjulikkus inimorganismile? 9. Alkohoolse joogi kangus kraadides näitab, mitu cm3 etanooli sisaldub 100 cm3 joogis. Alkoholi sisaldust jooja veres mõõdetakse promillides (promill = tuhandik osa). Ühe väga jämeda reegli järgi hinnatakse alkoholi võimalikku sis...
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 1.Alkohol........................................................................................................................ 2 2.Rumm...........................................................................................................................3 2.1 Rummi ajalugu......................................................................................................3 2.2 Valmistamine........................................................................................................ 4 2.3 Erinevused.............................................................................................................5 2.3.1 Rummid on võimalik jaotada esmalt kaheks: ................................................5 2.3.2 Järgmise jaotuse kohal jagunevad rummid nelja...
Rumm Ajalugu … Rumm on kange, kuni 96% alkoholisisaldusega destilleeritud jook. Sissejuhatuse tegi suhkrurootaim, mida hellitavalt mesiseks päikesepoisiks kutsutakse, läbi tõelise ümbermaailmareisi, levides 2000 aastaga Indoneesiast Hiinasse, Indiasse ja teistesse Aasia piirkondadesse, sealt Aafrikasse ning edasi mauride abil ka Portugali ning Hispaaniasse. Alguses söödeti suhkruroo töötlemisjäägid loomadele või visati minema, kuid üsna varsti avastati, et kääritamisega võib magusast pudrutaolisest massist veel midagi joodavat välja pressida. Peatselt õpiti veidrat jooki ka destilleerima ning saadud põletavalt kange ja teravalõhnaline suhkruroopuskar, mis säilis sealsetel laiuskraadidel tunduvalt paremini kui vesi või õlu, muutus kiiresti hädavajalikuks joogivarude desinfitseerimisvahendiks ning üleüldiseks tujutõstjaks nii maadeavastajatele kui mereröövlitele. Rummi tootmine ...
Turismi õppetool Referaat Saku Õlletehas 2010 Sisukord...........................................................................2 Ettevõtte ajalugu ..............................................................................3 1. Saku mõisa õlleköök...................................................................................3 2. Saku Õlletehase aktsiaselts...............................................................4 3. Uue ajastu algus............................................................................5 4. Saku maailma õlletootjate kõrgliigas.................................................7 Saku tootevalik.................................................................................7 Mis on õlu?................................................................................................................8 Millest õlut tehakse?..............................................................
Jookide tehnoloogia Mahl- Vedel ( peamiselt puuviljadest ja marjadest ning köögiviljadest saadud) toiduaine, milles tooraine toiteväärtus on suures ulatuses säilinud Naturaalsed mahlad - Ühest või mitmest liigist. Suhkrust ja teistest ainetest puhas, värsketest või külmutatud viljadest. Naturaalne toormahl- kuumtöötlemata.Toormahl on naturaalse mahla erivorm, see ei ole kuumtöödeldud ning sellele pole lisatud teisi toiduaineid. Toormahlal peab olema viljale iseloomulik lõhn, värv ja maitse. Naturaalsetes mahlades on hapete ja suhkrute vahekord sageli maitsmismeelele harjumatu, seetõttu juuakse neid paljalt suhteliselt vähe. Joogimahlad- mahlale on lisatud vett või suhkrut, suhkrutooteid, orgaanilisi happeid Mehud- viljalihaga mahlad, sisaldaad lahustumatuid aineid. nt: pektoosi, tselluloosi jms. Toorainest tehakse püree, see homogeniseeritakse, pastöriseeritakse ja villitakse Pakendid- Levinuim tetrapakk. Pakend ...
Kordamisküsimused Mikroobide elutegevust mõjutavad: füüsikokeemilised,keemilised,bioloogilised füüsikalised tegurid. 1. Keskkonna füüsikokeemilised tegurid, mis mõjutavad mikroorganismide elutegevust. Keskkonna veesisaldus: M.võivad arendeda ainult seal kus vaba vesi. Mikroobid ise sisaldavad kuni 85% vett, võtavad toitaineid ja väljutavad jääkaineid. Kasvuks vajava vee järgi jagunevad: hüdrofüüdid(armastavad vett), mesofüüdid(keskpärane veevajadus), kserofüüdid( taluvad ka kuivust). Paljud bakterid kuuluvad hüdrofüütide hulka. Vee kätte saadav osa, vee aktiivus: aw = n1 / n1 n2. N-lahutusunud aine ja lahusti moolide arv. Vee aktiivus on 0-1.0- veevaba, 1-dest.vesi.(mikr.kasv).Opt-0,99-0,98(kiirestiriknevadtoiduained). 0,94-ei kasva, pärmidel pöördeline0,88- 0,85.hallitustel 0,80. Veeaktiivsuse alandamine vettsiduvate ainetega, on säilitamiseks. Kuivtooted sis.m.Kuivtoodete säilitamisel on tähtis õhu suhtleine niiskus ja temp....
JUUKSED Juuste väljalangemine tähendab seda, et teisele väga lähedal ja see muudab juuk- hõbedaseks märksa varasemas eas kui Aasia juuksed surevad enne oma kasvutsükli sed läikivaks. Õige juuksehoolduse ees- rahvustel. Tumedapäised hallinevad kiire- lõppu ning langevad välja. Uued juukse- märk on säilitada võimalikult kaua juukse- mini kui blondid. karvad hakkavad kasvama, aga alles uue karva tervist ja ilu. Kui juuksenääpsus asuvad melanotsüüt- kasvutsükli algusest. See vahepealne aeg Juukse elutsükkel. rakud mingil põhjusel lakkavad pigment jätab ...
Põllumajandus 1. Mis on põllumajandus? Põllumajandus on majandusharu, mis hõlmab kõiki põllumajandussaadusi tootvaid majandusüksused ja need ettevõtted, mis aitavad saadusi esmalt töödelda (talud, farmid, põllumajandusühistud). 2. Agrokliimavöötmed. Iseloomustus. 1. Polaarkliima. Põllumajandusega tegeleda on võimatu 2. Lähispolaarkliima. Lühike vegetatsiooniperiood võimaldab viljeleda ainult kiirelt kasvavaid ja lühiajalist öökülma taluvaid taimi. 3. Parasvööde. Piirkonnas saab kasvatatada selliseid teravilju nagu order, rukis ja kaer. Samuti saab kasvatada kartulit, köögivilja, lina jm. 4. Lähistroopiline vööde. Aktiivsete temperatuuride summa võimaldab põldu harida pea aasta ringi ja saada kohati kaks saaki aastas. Merest kaugemal on sageli kõrbed ja poolkõrbed, kus taimekasvatus on võimalik oaasides või kunstliku niisutuse abil. 5. Troopiline vööde. Aktii...
Kordamisküsimused: Sissejuhatus, tärklis tootmise tehnoloogia 1. Toiduainete üldine liigitus koostise, happesuse, aine oleku, kasutatava toorme ja kasutusviisi järgi. 1. Happesuse järgi (kõrghappelised, madalhappelised toiduained). 2. Keemilise koostise järgi (rasvarikkad, valgu-rikkad, süsivesikuterikkad jms). 3. Aine oleku (konsistentsi) järgi (tahked, vede-lad, viskoossed jne). 4. Kasutusviisi järgi ( pooltooted, supid, pastad, kastmed, valmistoidud jt). 5. Kasutatava toorme järgi (piima-, liha-, pagari-, tomati-, puuvilja-, loodus- jne. tooted). Sõltuvalt keemilisest koostisest saab toitained jagada orgaanilisteks ja anorgaanilisteks (mineraaltoiteained). Orgaanilised on näiteks valgud, süsivesikud, vitamiinid, anorgaanilised aga näiteks vesi, ammoniaak. Tinglikult saab toitained jagada ka makro- ja mikrotoit-aineteks; esimesel puhul vajab organism neid suhteliselt suuremates kogustes võrreldes t...
Toiduainete mikrobioloogia Referaatide põhjal esitatud küsimused ja vastused 1. Mis on raskemad haigused, mida Salmonella esindajad tekitavad? Tüfoidne palavik ehk kõhutüüfus ja paratüüfus 2. Miks peavad Salmonella esindajad olema vastupidavad madalale pH-le? Nakatumine toimub fekaal-oraalset teed pidi ja bakterid peavad läbima mao 3. Millisel temperatuuril on Listeria monocytogenes võimeline kasvama ja miks see ohtlik on? Võimeline kasvama temperatuuridel -4- 50 kraadi. Ohtlik, kuna ta on vastupidav nii külmutamisele (ka külmas hoidmisele ei sure -20 kraadises keskkonnas), soojendamisele kui kuivatamisele. 4. Millised on L. monocytogenese 2 tähtsamat virulentsusfaktorit ja mis on nende ülesanded? 1. Fosfolipaas C- Lõhustab rakumembraani fosfolipiide. Tekivad diatsüülglütserool ja tsütosoolis lahustuv fosfaatrühma sisaldav molekul. Vajalik bakteri ...
1.VEE TÖÖTLEMISE MEETODID TEHNOLOOGILISE VEE VALMISTAMISEKS Karastusjookide valmistamisega tegelevates ettevõtetes on vee vajadus 0,166 kuni 0,2 m³/dal joogi kohta. Siirupite valmistamisel on veekulu 0,056 m³/dal kohta. Karastusjookide valmistamiseks kasutatavast veest tuleb eelkõige eemaldada Ca ja magneesiumi ioonid ning hüdrokarbonaadid. Soovitatavad vee töötlemise meetodid on järgmised: · ioonvahetus; · elektrodialüüs; · pöördosmoos; · hapetega neutraliseerimine; · reagentidega konditsioneerimine. Hüdrokarbonaatide neutraliseerimine väävel-, sool-, fosfor- ja piimhapetega on lihtsam võimalus vee aluselisuse kõrvaldamiseks. Väävel- ja soolhappe kasutamine on võimalik kui vees on olemas teatav tähtsusetu kogus sulfaate ja kloriide, aga piimhappe kasutamine kui vees sisaldub teatud kogus naatriumhüdrokarbonaate. Selle meetodi puuduseks on vee neutraliseerimine hapetega, mis moodustavad vaba süsinikdioksiidi, mis...
Keemia Alkoholid R-OH (-ool) 1. CH3 CH CH3 propaan 2 ool OH 2. CH3 CH2 CH2 OH Propaan 1 ool 3. CH2 CH2 CH2 PROPAAN 1,3 - diool OH OH Aatomite arv Struktuuri valem Lihtsustatud strukt Molekuli valem N=1 H CH3OH metanool e metaan H-C-H-O CH3 CH2 CH2 OH H N=2 HH C2H5 etanool e piiritus H-C-C-O-H CH3CH2OH HH N=3 HHH CH3CH2CH2OH Propaan-1-ool H-C-C-C-OH OHCH2CH2CH3 HHH Alkoholide omadused etanooli näite põhjal CH3CH2OH ja OHCH2CH3 Füüsikalised omadused · On värvuseta iseloomuli...
Variant 1 Puidu termolüüs? Termolüüs–temperatuuri toimel aset leidev keemiline lagunemine. Endotermilise reaktsiooni käigus lõhutakse keemilised sidemed. Pürolüüs on enimkasutatav termolüüsi alaliik, mille korral kõrgendatud temperatuuridel ja hapnikupuuduses lagundatakse orgaanilist materjali. Pürolüüsil laguneb aine keemiliselt. Pürolüüsi käigus lagundatakse aine lihtsateks, põlemiskõlblikeks osadeks. Puidu pürolüüs algab 105 °C juures. Umbes 400 °C juures on juba 75% puidust pürolüseerunud. Puidust eraldub u. 400 erinevat keemilist ühendit, mis kõik lagunevad erinevatel temperatuuridel. Nimetage puidu hüdrolüüsi võimalused ja kirjeldage neid? Puidu hüdrolüüsiks (hydor – vesi, lysis – lahustamine) nimetatakse tselluloosi lahustamist väävelhappe ja vee lahuses glükoosi molekulideks. Kasutatakse kahte puidu hüdrolüüsi meetodit: a) puidu hüdrolüüs lahjendatud väävelhappega (kuni 0,7%) kõrgel temperatuuril (160...180 ºC) ja rõhul (10…15...
29.09. 30.09.2011 MJ109, 209 Toiduseadus Alkoholiseadus Tubakaseadus Kaubandustegevuse seadus Turismiseadus Tarbijakaitseseadus Majandustegevuse registri seadus Toiduseaduse eesmärk on tagada tarbijale ohutu toit ning tema õiguste ja huvide igakülgne kaitse. Seaduses sätestatakse toidu käitlemise alused, käitleja enesekontroll ning riiklikjärelevalve toidu ohutuse ja muudele nõuetele vastavuse tagamiseks. toit käesoleva seaduse tähenduses on aine või toode. käitlemine sisaldab kõiki tegevusi toidutoorme tootmisest kuni toidu tarbijale kas tasu eest või tasuta üleandmiseni. Toiduseadus reguleerib kogu toiduahelat esmasest tootmisest jaemüügi ja toitlustamiseni. Seadus reguleerib ka toidutoorme tootmist ja esmast töötlemist ning sisaldab erinorme loomse päritoluga toidule. Seadus ei reguleeri vaid isiklikuks tarbeks valmistatavat toitu. Seaduses on sõnastatud käit...
Piima koostis Vesi- 87,3 % (85,5- 88,7%) Rasv- 3,9 % (2,4-5,5%) Rasvata kuivaine 8,8% (7,9%- 10,0%): *Valk- 3,25% *Laktoos- 4,6% *Mineraalained- 0,65 % (Ca, P, Mg, K, Na, Zn, Cl, Fe, Cu) *Vitamiinid (A, C, D jne), ensüümid (peroksidaas, katalaas, fosfataas, lipaas) Piimarasv piima kõige kõikuvam koostisosa. Et rasv piima veefaasis ei lahustu, võtavad rasvaosakesed juba epiteelirakkudes keraja kuju (rasvakuulike). Lüpsisoojas piimas on rasv emulsioonina. Piimarasva sünteesil on olulisteks lähteaineteks vatsast pärinevad lenduvad rasvhapped. Glütseriin kui rasva lähteaine pärineb osaliselt verest, osalt moodustub glükoosist. Piimavalkudest sünteesitakse piimanäärmeis kaseiin, albumiin ja globuliin. Nende sünteesi lähteaineteks on vere aminohapped. Otseselt kanduvad verest piima immunglobuliinid ning vereseerumi albumiin. Pimasuhkur e laktoos on piima spetsiifiline ja stabiilne süsivesikuline komponent. Laktoosi lähteaineks on vere lakto...
ALKOHOOLSED JOOGID Mis on brändi ja konjak? Võib öelda, et kõik konjakid on brändid, kuid kaugeltki iga brändi pole konjak. Laiemas mõttes nimetatakse brändiks mitmeid puuviljadest (viinamari, õun, aprikoos, pirn jt) valmistatud ning tammevaadis laagerdatud destillaate. Kitsamas tähenduses, mis on kooskõlas Euroopa Liidu seadusega aastast 1989, võib brändiks nimetada üksnes viinamarjaveini destilleerimisel saadud kuni 94,8% alkoholisisaldusega jooki, mis on vähemalt aasta suures või pool aastat väikses tammevaadis laagerdunud. Tootenimesid cognac, armagnac ning brandy de Jerez võib kasutada vaid apellatsioonireeglitega fikseeritud piirkonnas, kindlaksmääratud toorainest traditsioonilisel menetlusel valminud brändide puhul. Ajalugu Nimetus brandy, mis on hollandlastelt laenatud sõna brandewijn mugandus ning pärineb märksa hilisemast ajast kui jook ise, tähistas algselt liigsest veest vabastatud veini kontsentraati. Laevaomanike me...
Tsemendi tootmine ja selle toorained. Boorbetoon. Betoonilisandid. Soojaisolatsioonimaterjal Sisukord: Sissejuhatus.....................................................................................................................................................2 1. Tsement.......................................................................................................................................................3 1.1 Tsemendi toorained...................................................................................................................................3 1.2 Tsemendi tootmine...................................................................................................................................4 1.3 Tsemendi tähtsamad omadused..........................................................................................................
Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused 1.Toidukaupade keemiline koostis, vitamiinid rasvas ja vees lahustuvad. Keemiline koostis 1. anorgaanilised ained: vesi, mineraalained; 2. orgaanilised ained: süsivesikud, rasvad, valgud, fermendid, vitamiinid, värvained, happed, parkained jne. Vesi · vaba (piimas, mahlas, õlles, lihas jne) · seotud (katsudes kuivad toiduained) Süsivesikud · suhkrud · kestained ehk tselluloos süsivesikud jagunevad kolme rühma: monosahhariidid glükoos, fruktoos oligosahhariidid sahharoos, laktoos, maltoos polüsahhariidid taimedes leiduv tärklis, loomne tärklis glükogeen Rasvad ehk lipiidid · taimsed · loomsed Valgud ehk proteiinid · täisväärtuslikud · mittetäisväärtuslikud Vitamiinid · vees lahustuvad · rasvas lahustuvad Mineraalained · makroelemendid - naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium...
Muda käitlemine Ladestamiseks tahke aine sisaldus vähemalt 35%, toormudas=1-5%. Muda liigitadakse: - toormuda: käitlemata muda; - mehaaniline muda: eelsetitamisel tekkiv muda; - bioloogiline muda: biopuhastusprotsessis tekkiv muda; - segamuda: mehaaniline ja/või bioloogilis-keemilise muda segu; - settekaevu (septiku) muda: settekaevudes tekkiv muda, käsitletakse tavaliselt koos muu mudaga. Liigmuda võib anaeroobselt kääritada (maht väh. 30-50 %) võrra, tekib lõhnavaba ning termofiilse töötlemisel ka patogeenidevaba muda ning kõrvalproduktina metaan) mida võib põletada Toitainesisalduse kas.põllumajanduses ja haljastuses väetisena, takistab muda raskmetallisisaldus. * tihendamine- väh.veesisaldust tahke aine 2-3 kordse mahuni. Ümmargused settebasseinid, aeglaselt pöörlev segamisseadmega. Flotatsiooni kasutatakse harva * stabiliseerimine -orgaanilise aine lagunemisprotsessi peatamine või lõpuleviimine, et hõlbustada järgnevat muda käitlu...
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus 1. Inimese iseloomulikud tunnused 2. Inimese kui imetaja tunnused 3. KOED 4. Epiteel e. kattekude 5. Lihaskude 6. Lihaskoe liigid: 7. Sidekude 8. Närvikude 2. Elundid ja elundkonnad 1. Harjutus 2. Energiabilanss 3. Hingamiselundkond 1. Funktsioonid 2. Hingamiselundkonna regulatsioon 4. Vereringe elundkond ringelundkond 1. Funktsioonid 2. Südame töö regulatsioon 3. Veresuhkru sisalduse kontroll 4. Maks ja selle ül 3. Kordamine 4. Seedeelundkond 1. Seedeelundkonna funktsioonid 2. Erituselundkond ja veebilanss 1. Neerude töö 2. Esmasuriin 3. Vere mahu reguleerimine 4. Inimese keha veesisaldus 5. Vee saamine 5. Meeleelundid 1. Funktsioon 1. Silmad 2. Kõrvad 3. Nina 4. Keel 5. Nahk 6. Sigimiselundid 1. Katteelundkond 1. ...
Toiduainete taimne toore Kordamisküsimused IV 1. Marjakultuuride eelised võrreldes viljapuudega. Marjakultuuride eelised võrreldes viljapuudega : - hakkavad vara saaki andma - viljakandvus püsiv - saagid ühtlased - kerge paljundada - leplikumad kasvutingimuste suhtes - suurema kohanemisvõimega - kannatavad vähem ilmakahjustuste all - lihtsam hooldada - ebaõnnestumise korral kahju väiksem - marjakasvatus võimalik taastada lühikese ajaga 2. Tähtsaimad marjakultuurid Euroopas ja Eestis. Eestis ning mujal Euroopas tähtsaimad marjakultuurid on: - punane - must - valge sõstar 3. Sõstarde majanduslikult tasuv kandeiga. Majanduslikult tasuv kandeiga: - mustal sõstral kuni 12 aastat ...
BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID Gümnaasiumi bioloogia riigieksamite 2000-2007 ülesannete koostamisel osalesid: Sirje Aher, Margus Harak, Helle Järvalt, Urmas Kokassaar, Lea Koppel, Saima Laos, Ene Lehtmets, Edith Maasik, Rutt Nurk, Anu Parts, Margus Pedaste, Siret Pung, Ana Valdmann, Liia Varend, Mart Viikmaa Käesolevas kogumikus kasutatud riigieksamite ülesannete autoriõigused kuuluvad Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele ja nende paljundamine mistahes kujul on keelatud. Koostaja: Liia Varend 2 SISUKORD 1. BIOLOOGIA UURIB ELU........................................................................................................ 4 2. ORGANISMIDE KOOSTIS ...................................................................................................... 7 3. RAKU EHITUS JA TALITL...
BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID SISUKORD 1. BIOLOOGIA UURIB ELU........................................................................................................ 4 2. ORGANISMIDE KOOSTIS...................................................................................................... 7 3. RAKU EHITUS JA TALITLUS.............................................................................................. 11 4. AINE- JA ENERGIAVAHETUS............................................................................................ 19 5. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG.................................................................... 23 6. PÄRILIKKUS ........................................................................................................................... 31 7. RAKENDUSBIOLOOGIA..................................................................................................... 41 8. INIMENE.......................
I osa Taimerakkude kuju ja suurus, taimeraku omapära, taimeraku organellid, Taimerakk rakutuum, plastiidid, vakuool. Rakukest, sellel kujunemine ja modifitseerumise võimalused. Tselluloos, hemitselluloos ja pektiinaine. Poorid, perforatsioonid ja palasmodesmid. Pigmendid, alkaloidid, glükosiidid ja parkained. Jääkained taimerakus kristallid. Taimeraku keemiline koostis ja selle dünaamika veg. perioodi vältel (vesi, TP, TK, TT, NEA jt.) Taimerakkude kuju ja suurus: · Kõrgemate taimede rakke kuju järgi saab jaotada kaheks parenhüümsed ja prosenhüümsed · Rakkude läbimõõt enamasti 10...100 mikromeetrit, samas kiutaimedel rakkude pikkus võib ulatud 0.5 meetrini · Rakkude suurus on koetüübile iseloomulik tunnus ja ei sõltu taime suurusest Taimeraku omapära: 1. Kestad tselluloos, hemitselluloos, pektiin 2. Vakuoolid(sinna kogunevad jääkained, varuained ning seal kontrollitakse rakusiserõhku...
Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri ,,Logistika ja tarneahela juhtimine". Logistika olemus Logistika eesmärgiks on..... töötab kui sild..... Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Töötab kui sild nõudluse ja pakkumise vahel Kolm voogu materjalivoog, infovoog ja ajaline mõõde Ärilogistika eesmärk on tagada katkematu, nõudluse ja pakkumisega sünkroniseeritud voog. Mida parem on voog, seda vähem on seisakuid ning seda vähem on varude kuhjumist. Materjalid ja valmistooted jõuavad kohale õigel ajal ja järjestuses just sinna kus neid vajatakse. Hea infovoo tagajärjeks on läbipa...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool K14KÕ Jana Annuk TOIDUKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik. MA Mõdriku 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. KAUBAMÄRGI MÕISTE, AJALUGU JA KAITSE................................................5 1.1Kaubamärgi mõiste................................................................................................5 1.2 Kaubamärgi ajalugu..............................................................................................5 1.3Kuidas kaubamärki kaitsta?...................................................................................6 2SALVEST...........................................................................
Alkoholiseadus Vastu võetud 19.12.2001 jõustumine 01.09.2002 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab erinõuded alkoholi käitlemisele, piirangud alkohoolse joogi tarbimisele, erinõuete ja piirangute järgimise üle teostatava järelevalve korralduse ning vastutuse seaduse rikkumise eest. § 2. Alkohol (1) Alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid. (2) Piiritus on põllumajandusliku päritoluga toorainest kääritamisel ja sellele järgneval töötlemisel saadud vedelik etanoolisisaldusega alates 96 mahuprotsendist. (3) Alkohoolne jook on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi. (4) Õlu on linnastest või linnastest ja linnastamata materjalist, humalatest ja veest pärmi abil kääritamise teel valmistatud jook, mis võib olla pastöriseeritud. (5) Kange alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisa...
KÖÖGILEKSIKON Sisukord 1Sissejuhatav tund..................................................................................................... 6 1.1Piprad (must, roheline, valge)............................................................................ 6 1.2Rosé pipar.......................................................................................................... 8 1.3Safran................................................................................................................. 8 1.4Vanilliin............................................................................................................... 9 1.5Vanill................................................................................................................... 9 1.6Basiilik.............................................................................................................. 10 1.7Rosmariin...............................
TERAVILI Kõige vanem ja kuulsam teravili on kindlasti oder: Sotimaal kasutatakse idandatud otra, Iirimaal idandatud ja tavalise odra segu. Otra on hinnatud juba vanadest aegadest peale ja ta on tihti sattunud ka vermitud müntide peale. Võimalik, et vanad egiptlased tegid oma esimesed õlled juba ammu enne Kristuse sündi. Ju see on odra võime kasvada suhteliselt vaesel, vähese lämmastikusisaldusega pinnasel, mis teeb ta nii sobilikuks alkoholi kääritamisel. Isegi enamikule rukkiviskidest lisatakse pisut otra. Ka odrasorte on erisuguseid: kui sotlased eelistavad kaherealist, siis rukki- ja Bourboni viski valmistamisel lisatakse kuuerealist otra. Aretatud on ka odrasorte, mille saagikus on suurem, samas ei sobi need nii hästi viskitootmiseks, sest nad sisaldavad palju lämmastikku, mis mõjutab omakorda viski maitset. Rukist hakkasid viskivalmistamisel suuremal määral kasutama iirlastest väljarändurid Ameerikas, seda nii idandatud kui ka idan...
VESI Pakutakse mineraal, allika ja lauavett. Puhas kraani vesigi võib osutuda õigel serveerimisel väga tulusaks müügi artikliks (sidrunivesi). Euroopa standardite kohaselt peab mineraalne naturaalne vesi olema püsiva mineraalide koostisega, pumbatud looduslikult kaitstud maa-alusest allikas, mille juures toimub ka villimine. Villitud vett, mis ei vasta nendele nõuetele, kuid peab samuti olema puhas ja bakterioloogiliselt ohutu, tuleb Euroopa standardite kohaselt nimetada allikaveeks (springwater) või laua veeks (table water). Naturaalse mineraalvee koostis sõltub pinnasest, läbi mille vesi filtreeritakse. Soola sisalduse järgi jaotatakse mineraalveed kolme rühma: 1. väga madala mineraalide sisaldusega (mineraal soolade sisaldus alla 50 mg 1 liitri kohta. 2. madala mineraalide sisaldusega (oligo mineral) (mineraal soolade sisaldus alla 500 m...
KEEMIATEHNIKA ALUSED 1. SISSEJUHATUS Keemiatehnika aine sisu: - Keemilis-tehnoloogiliste protsesside ja seadmete väljatöötamine, uurimine, kasutamine ja täiustamine - Tehnoloogilise protsessi läbiviimine selliselt, et oleksid tagatud ohutus, ökonoomsus ja kvaliteetne toodang Keemiatehnika (alused) on aluseks igale tehnoloogilisele protsesile, mis omab keemiaga seost. Neid on aga väga palju, alustades igapäevaste asjadega nt. joogivee ja heitvee puhastamine, elektri- ja soojusenergia tootmine lõpetades suurte tööstuslike rakendustega, nagu nafta- jm. kemikaalide tehastega, kuni kosmosetehnoloogiateni välja. Samuti kõiksugused biotehnoloogilised protsessid on ilma keemiatehnikaga mõeldamatud. Igat tervikuna suurt ja keerulist tootmisprotsessi saab jagada kompaktseteks osadeks, milleks on mingid väga konkreetsed protsessid ehk põhioperatsioonid. Põhimõisted: Põhioperatsioon...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K12KÕ Karina Tjusina TOIDUKAUBAD Õpimapp Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 05.06.13 SISUKORD SISSEJUHATUS Tooted ja nende sisu. Kirjeldab ettevalmistamiseks ja hoidmiseks. Tootjad ja uusi funktsioone tootmises. Huvitav artikkel umbes tootmist ja tootjaid. Ülaltoodud näited kuumtöödeldud tooted erinevates riikides. Ajalugu tooted, kuidas luua ja kus kasutada. Väljenda oma arvamust mõned faktid ja järeldused. 1 TOIDUKAUBAD 1.1 Sool Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Soola lei...
ÕPIMAPP SISUKORD Eritoit.......................................................................................................................................... 5 Eritoidu all mõistetakse sellist toitu, mis on mõeldud tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis. Eritoidud on näiteks imiku- ja väikelapsetoit, gluteenivaba toit, laktoosivaba toit, sportlaste toidud, kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega toit, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit. . 5 Eritoit on spetsiaalselt valmistatud inimestele, kes on haiguse tõttu piiratud, halvenenud või häiritud tavatoidust saadavate toitainete või nendest moodustunud ainevahetusproduktide saadavus, seedimine, imendumine, metabolism või eritumine ja kui tavalist toiduvalikut m...
I.1.Elu omadused Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse ja koosesinemise kaudu. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil.Molekul on aine väikseim osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised omadused. Biomolekulide esinemist võib lugeda elu üheks tunnuseks.Kõik organismid on rakulise ehitusega.Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel.Imetajad ja linnud ongi ainukesed püsisoojased organismid.Kalad, kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased, sest nende ainevahetuse iseärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida.Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus.Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt (pooldumine)Ka paljud hulkraksed organismid paljunevad vegetatiivselt või eostega. (seene- ja taimeriik)Suguline paljunemine on ...
1 MOLEKULAARBIOLOOGIA. 1. Kui aatom loovutab elektroni täielikult teisele aatomile, missugused keemilise sidemega on tegemist? Ioonside, sellised ained lahustuvad hästi, kuna ioonide hüdratatsioonienergia on suurem kui kristalli võreenergia 2. Miks vesi on hea lahusti (solvent)? Vesi on hea lahusti, sest ta lahustab nii tahkeid, vedelaid kui ka gaasilisi aineid. Vee molekul moodustab dipooli ning aatomid omandavad osalise laengu. Polaarsete ühenditega moodustab vesiniksidemeid, mis tagavad stabiilsust. 3. Termodünaamika II seadus. Kõik protsessid kulgevad tasakaalu e. minimaalse potentsiaalse energia poole e. entroopia kasvu suunas. Entroopia (S) on korrastamatuse mõõt [J/mol*K], korrastatud madal entroopia. Isoleeritud süsteemid püüavad korrastatud olekust korrastamata poole. Tasakaal on siis, kui entroopia on maksimaalne.E...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJANDUSARVESTUS Kätlin Muru Internetikohvik Äriplaan Juhendaja: Ille Kukk Pärnu 2009 Sisukord Lk. 1. Noorte internetikohviku äriplaan 3 2.1 Turg 4 2.2 SWOT analüüs 5 2.3 Tulevikuplaanid 6 2.4 Majanduskeskkond 7 2.5 Tootmisprotsess 8 2.6 Tootmistegevus 8 2.7 Internetikohviku sisseseade 9 2.8 Projekti maksumus ja finantseerimise allikad 12 2.9 Teenuse kvaliteet ...
Toiduainete taimne toore Kordamisküsimused III 1. Puuviljanduskultuuride liigitus (kasvukoht jne alusel). Puuviljakultuurid jaotatakse kasvukõrguse ja agrotehnika alusel: - viljapuudeks, - marjakultuurideks. Kasvukoha kliima põhjal jagunevad puuviljakultuurid: - arktilised, - mõõduka parasvöötme kultuurid, - subtroopilised, - troopilised Eluvormide põhjal neli erinevat tootmistehnoloogiaga kultuuride rühma: - puud ja põõsaspuud (puuviljakultuurid), - põõsad ja poolpõõsad (enamik marjakultuure), - puhmikud (maasikad), - liaanid (viinapuu) Vilja ehituse põhjal liigitatakse kultuurid nende kasutuslikku külge arvestades: - seemneviljalised (õunviljalised õunapu...
1. Kirjelda paari sõnaga, mis asi oli (on) loomulik teoloogia (Natural theology). Keskaja Euroopa kristliku maailmakäsitluse kujunemisel oli Aristotelesel suur roll. Tema kirjutistel oli isegi liiga suur mõju need pärssisid edasist uurimist, sest kõik oli "valmis". A. Toomas leidis, et Aristotelese kirjeldatud loomade imekspandavad kohastumused on parim tõestus Jumala olemasolu kohta. Ainult suur Jumal võib olla nii ettenägelik ja tark, et kõik elusoleva nii täiuslikult vormida. "Natural Theology"püsis valdava maailmakäsitlusena Darwinini välja. Loodust uuriti, et paremini mõista Jumala loomisimet. 2. Kirjelda kahte 18. sajandi valgustusajastu mõtlejat ja nende ideid liikide muutumisest Maupertuis arutleb ähmaselt millegi üle, mis meenutab LV-d. Tegeles pärilikkusega näitas, et vanemad (emane/isane mõlemad) pärandavad järglastele tunnuseid ja uuris statistiliselt varieeruvust. Arutles selle üle, miks troopikas on inimeste...
Kordamisküsimused, Genoomi Struktuur ja Funktsioon 2014/2015. NB! Need ei ole eksamiküsimused. Need on märksõnad, mille tausta teada. Eksamiküsimused (3 suuremat, 3 väiksemat) on pigem laiemat tüüpi ja integreeritud teadmistele suunatud. Põhinevad loengumaterjalidel ja üldisemas kontekstis seminarides käsitletud teemadel. Seminariartiklite üksikuid detaile eksamil ei küsita. Genoomi arhitektuur: • Liigispetsiifilised kromosoomid ja nende evolutsioon, homoloogia (sünteensuse) kaardid. Kromosoomistik on liigispetsiifiline, igal liigil on kindel arv, kindla kujuga kromosoome. Näiteks inimestel on 46 kromosoomi, koertel 78, kassidel 38, tubakal ja kartulil 48 jne. • Mõisted Eu- ja heterokromatiin: omadused, funktsioon. Kromatiin jaguneb eu- ja heterokromatiiniks. Eukromatiin on valdavalt dekondenseerunud olekus ning seal toimub geenide transkriptsioon ehk on transkriptsiooniliselt aktiivne interfaasis. On geeni...
1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. Kohtumeditsiinis kasutatakse (molekulaar)geneetikat isikute tuvastamisel - inimpopulatsioon on geneetiliselt heterogeenne, mis tähendab seda, et DNA nukleotiidses järjestuses on indiviiditi erinevusi. Neid erinevusi on võimalik tuvastada molekulaarsete meetoditega. Meditsiinis on geneetikal palju rakendusi, kuna paljusid haigusi tekitavad geenimutatsioonid. Nt on geenis nukleotiidide järjestus ,,normaalsest erinev" mis pärsib/üliaktiveerib geeni avaldumist või mille tõttu geen kodeerib muutunud omadustega valku. Nt Huntington, fragiilne X jne. Geneetiliste haiguste raviks saab kasutada geeniteraapiat - geenidefekti kompenseeritakse normaalse, funktsionaalse geeni viimisega haige indiviidi rakkudesse. Selleks kasutatakse nt modifitseeritud viiruseid. Näiteks on seda üritatud rakendada tsüstilise fibroosi puhul. Molekulaarne diagnostika aitab organismist tuvastada haig...
1 Teemad kordamiseks 2012 dotsent Tiina Alamäe Mikroorganismide toitumine. Mikroobide eripind ja kuju, nende seos toitumisega. Toitumisprobleemid väga suurtel bakteritel. Võimalused eripinna suurendamiseks. Pelagibacter ubique. Mikroorganismid toituvad osmootselt kasutavad lahustunud aineid, mis jõuavad nende rakku läbi pinna, läbides kapsli, kesta ja membraani. Peamiseks takistuseks on rakumembraan, mida ained läbivad kas difusiooniga või kanaleid ja valgulisi transportereid kasutades. GN bakteritel tuleb täiendava barjäärina juurde rakukesta välismembraan. Seetõttu on GN bakterid vähem tundlikud mürgistele ainetele. Sh aintibiotsidele. Mida väiksemate mõõtmetega bakter, seda suurem eripind. Väikeste mõõtmete tõttu on palju toitumispinda (suur eripind). Ülilihtsad organismid ei saakski olla väga suured, sest suurena nad ei toimiks: nad ei suudaks r...
BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed bakter, kingloom või ka hulkraksed imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õpp...
1. Eesti järvede üldiseloomustus Eestis on ligikaudu 2800 järve, neist pindalaga üle hektari umbes 2300. Enamiku sellest moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Järvedest on looduslikke umbes tuhande ringis ning nad asetsevad Eesti territooriumil võrdlemisi ebaühtlaselt. Morfomeetria ja hüdroloogia. Eesti järved on väikesed. Pooled neist on pisemad kui kolm hektarit. Eesti järved on madalad, vaid 46 on neist sügavamad kui 15 meetrit. Sügavaim on Rõuge Suurjärv - 38 meetrit. Järvede väikesele pindalale vastavalt on väiksed ka valgalad ning veevahetus. Valgala ulatus on enamasti 1-25 km 2, kuid erandjuhtudel kuni 100-500 km2. Vesi vahetub enamasti 2-4 korda aastas. Umbjärvedes ja allikalistes lähtejärvedes võib veevahetuseks aga kuluda isegi 3-5 aastat. Ranna- ja orujärvedes vahetub vesi tunduvalt kiiremini, kuni paarkümmend korda aastas. Kõige kiirem veevahetus on registreeritud Porijärves, kus vesi vahetub 170 korda aastas. Te...
annaabi.ee 
