Revolutsiooni algusest peale koos istunud parlament oli esilekutsund rahva kihtide rahulolematuse polnud kaotatud kirikukümnist, talupoegadele ei jagatud maid , polnud rakendatud ususallivust, puritaanlike kitsenduste kaotamist igapäeva elus ega pühapäeva pühitsemistel (keelatud oli laulmine , tantsimine ja muud lõbustused) parlament võttis vastu seadise mille kohaselt Pika Parlamendi liikmed pidid kuuluma automaatselt järgmistesse parlamentidesse 1653. aastal ajad Cromwell musketäride saatel parlamendi laiali sama juhtus ka Riiginõukoguga võim riigis läks Cromwelli kätte sisuliselt kehtestati sõjaline diktatuur mida kaunistati nn väikese parlamendiga Parlamentlik võitlus Stuartite restauratsiooni ajal. Poliitiliste parteide tekkimine. 1660. kokkulepe Bredas (madalmaades) Stuartite monarhia taastamine , parlamendi vaba kogunemine Inglise parlament oli taastatud
eesotsas oli indepentide liider Oliver Cormwell. ,, Ettepanekute peatükkide." Nime alla avaldatud indp programmist ei viidud ellu parlamendi laialisaatmist ja uute valimiste korraldamist. See oli tuntud nime all kui päraparlament ja see oli esilekutsunud rahva mitmesuguste kihtide rahulolematuse. Lubadused ei olnud täidetud! Nad võitsid hoopsi vastu uue valmissedaduse, selle kohaselt pikaparlamendi liikmed pidid kuuluma automaatselt kõikidesse järgmistesse parlamentidesse. Tekkis uus konflikt 1653 ilmus cormwell musketäride saatel parlamenti ja ajas saadikud laiali ja ka riigikogu. Pmst kehestati sõjaline diktuur nn kaunistati seda väikese parlamendiga.( uued saadikud valitud puritaanlike koguduste poolt indep vaimulike juhtimisel). Parlamentlik võitlus Sturartite restauratsiooni ajal. Poliitiliste parteide tekkimine. - 1660.a sõlmti Bredas kokkulepe Stuartide monarhia taastamiseks. Nähti teiste olulite punktide seas ette ka parlamendi vaba kogunemise
tegevusse, hukati kuninga abiline Strafford. Parlamenti võis laiali saata ainult tema enda nõusolekul. Parlament kunnist sõltumatuks. 1641 tegelik võim parlamendi kätte. Ainult parlament võib makse koguda. Ministrid vastutavad parlamendi eest. 4jan 1642 parlament laiali. Saba parlament koos alates revolutsiooni algusest. Rahvale ei meeldinud. Kirikukümnis alles, talunikele polnud maad antud, ususallivuse rakendumist polnud. Pika parlamendi liikmed kuulusid automaatselt järgmistesse parlamentidesse. 1653 läbi tänu Cromwellile. Väike parlament Cromwelli parlament. Kõrvaldas need kes talle ei meeldinud. Liikmed olid valitud puritaanide koguduste poolt. Uusaadlik Tarastamine protsess, mille käigus suur hulk põllumaad muudeti lambakarjamaadeks. Puritanism inglismaa kalvinistide liikumine. Kirik tuleb puhastada igast saastast. Tuleb olla tagasihoidlik ja tööd teha. Predestinatsioon ettemääratus. Kõik on ette määratud jumala poole ja inimene ei saa ise midagi teha
mitte professionaalsed nõustajad, vaid praktiliselt igaüks. Kord saientoloogide võrku jäänutest suudavad sealt välja rabeleda vähesed, kellel jätkub jõudu ülitugevale kollektiivsele survele, ajupesule ja ähvardustele vastu seista. Ja ka siis on nad väljamurdmise ajaks kulutanud kogudusele hiiglaslikke rahasummasid. Üha jõukust koguv organisatsioon on nii tugev, et võtab sihikule juba riikide õigussüsteemid, katsudes imbuda parlamentidesse. Ulmeline religioon Mis imeloom see saientoloogia küll on? Religioon, sekt või lihtlabane kommerts? Kui kuulata neid endid, siis kahtlemata esimene – saientoloogia kirik, nagu nad end kutsuvad. Paraku leiavad nad vähe riike, mis on nõus saientoloogide põhimõtteid religioonina tunnistama – ühe erandina seejuures USA.Liikumise asutas 1953. aastal ulmekirjanik L. Ron Hubbard, kes ehitas selle üles oma paar aastat varasemale raamatule “Dianeetika”.
Riiginõukogu eesotsas seisis independentide liider Oliver Cromwell. Revolutsiooni algusest peale koos istunud parlament oli kutsunud esile rahva mitmete kihtide rahulolematuse. Ei olnud kaotatud kirikukümnist, talupoegadele polnud maad jagatud, lubatud ususallivust polnud rakendatud ja puritaanlikke kitsendusi igapäevaelu osas polnud kaotatud. Parlament võttis aga vastu uue valimisseaduse, mille kohaselt pika parlamendi liikmed pidid automaatselt kuuluma kõigisse järgmiseisse parlamentidesse uus konflikt. 1653. ajas Cromwell parlamendi ja Riiginõukogu laiali. Kehtestati sisuliselt sõjaline diktatuur, võim vabariigis läks Cromwelli kui lordprotektori kätte. 1660. sõlmiti Bredas kokkulepe Stuartite monarhia taastamiseks Inglismaal. Kokkuleppes nähti muuhulgas ette parlamendi vaba kogunemine. Inglise parlament oli taastatud, kuid tekkisid selle õigustega seotud probleemid. Uus kuninags Charles II ei pidanud aga kokkuleppest kinni. Kuninga omavoli vastu koostas parlament 1679
Pymiga kaebas kunni omavoli parlamentide suhtes jms; P võttis vastu õigusakti, millega parlamenti võis laiali saata vaid ta enda nõusolekul. võim läks sellega P kätte(pikka parlament); Alamkoda moodustas Kõrge Kohtu->hukati Charles I; kaotati Lordide koda, kunni amet, kuulutati välja vabariik; täidesaatvaks võimus Riiginõukogu, mis tegelikult juhtis P tegevust. Reaalne võim kuulus O. Cromwell'ile; P võttis vastu seaduse, mille kohaselt pika P liikmed kuulusid ka järgmistesse parlamentidesse. rahvas polnud ka 4 muude olukordadega rahul-> Cromwell ajas Riiginõukogu ja p laiali(tekkis väike parlament, tegelikult aga diktatuur); Madalmaades sõlmitud lepe Stuartite monarhia taastamiseks taastas parlamendi; uus kunn Charles II; P koostas isikuvabaduste Akti(vahistada võis vaid kohtu alusel); CharlesII järglaseks määrati tema vend James II;
10 )kõigi võrdsus seaduse ees ( Demokraatia jaguneb veel otseseks ja esindusdemokraatiaks: 11 otsene demokraatia see kehtis Vana-Kreeka linnriikides, kus kõik kodanikud rahvakoosolekul üheskoos otsustasid riigiasju. Otsene demokraatia on võimalik vaid väga väikeses riigis, seepärast otsest demokraatiat tänapäeva maailmas ei esine. 12 esindusdemokraatia (ehk vahendatud demokraatia) sel puhul vahendavad kodanike huve rahva poolt parlamentidesse valitud esindajad. Kõik tänapäeva demokraatiad on esindusdemokraatiad. Diktatuurid jagunevad kaheks: 13 autoritaarne diktatuur leebem, vähese vägivallaga 14 totalitaarne diktatuur karmim, vägivaldsem Totalitaarne riik on ebademokraatlik riik, kus võim on koondunud väikese kildkonna kätte, kus rikutakse inimõigusi ja on kehtestatud kontroll inimeste mõtteavalduste üle. Totalitaarses riigis: 15 ei toimi võimude lahususe põhimõte 16 valitseb juhikultus
Üritasid võidelda monopolidega. Sekkuti välispoliitikasse. Charles I ajal: parlament kaitses isikuvabadusi ja omandiõigusi. 1629 saatis Charles I parlamendi laiali. Puhkes kodusõda, lasti hukata Charles I. Kaotati Lordide koda ja kuninga ametikoht. 19 mail 1649 kuulutati välja vabariik. Vabariigi ajal: parlamendi poolt loodi täidesaatva võimuorganina Riiginõukogu. Võeti vastu valimisseadus, mille alusel pika parlamendi liikmed kuulusid automaatselt ka järgmistesse parlamentidesse. Cromwelli võimuletulekuga kaotati ka parlament. Stuartite restauratsiooni ajal: taastati parlament. Kuninga omavoli piiramiseks võeti vastu Isikuvabaduse akt. 18.sajandil: võimule sai see partei, kellel oli parlamendis enamus. Uus valitsemise tava parlamendi enamuse toetuse kaotanud valitsus lahkub täies koosseisus. Üldiselt parlament tugevnes, kuningavõim nõrgenes. Tähtsaimad aastad: 1640 pikk parlament 1642 revolutsiooni algus 1649 30.jaanuar hukati Charles I
võttis vastu õigusakti, millega parlamenti võis laiali saata vaid ta enda nõusolekul. võim läks sellega Parlamendi kätte(pikka parlament); Alamkoda moodustas Kõrge Kohtu-> hukati Charles I; kaotati Lordide koda, kuninga amet, kuulutati välja vabariik; täidesaatvaks võimus Riiginõukogu, mis tegelikult juhtis Parlamendi tegevust. Reaalne võim kuulus O. Cromwell'ile; Parlament võttis vastu seaduse, mille kohaselt pika Parlamendi liikmed kuulusid ka järgmistesse parlamentidesse. rahvas polnud ka muude olukordadega rahul-> Cromwell ajas Riiginõukogu ja parlamendi laiali(tekkis väike parlament, tegelikult aga diktatuur); Madalmaades sõlmitud lepe Stuartite monarhia taastamiseks taastas parlamendi; uus kuningas Charles II; Parlamendi koostas isikuvabaduste Akti(vahistada võis vaid kohtu alusel); CharlesII järglaseks määrati tema vend James II; opositsioon määras aga järeltulijaks Jamesi tütre mary ja tema mehe;
o Võeti vastu akt, millega parlamenti võis laiali saata ainult tema enda nõusolekul · 1641 läks tegelik võim riigis parlamendi kätte Independentlik vabariik · 1649 hukati Charles I · 1649 kulutati välja vabariik · Täidesaatva võimu organina loodi Riiginõukogu, mille valis parlament üheks aastaks · Võeti vastu valimisseadus, mille kohaselt pika parlamendi liikmed pidid automaatselt kuuluma järgmistesse parlamentidesse · 1653 tekkis konflikt parlamendi ja Cromwelli vahel, Cromwell saatis saadikud laiali o Kehtestati sisuliselt sõjaline diktatuur Parlamentlik võitlus Stuartite restauratsiooni ajal. Poliitiliste parteide tekkimine. · 1660 Breda kokkulepe, Stuartite monarhia taastamiseks · Parlament oli taastatud · Charles II ei pidanud Breda kokkuleppest kinni · 1679 Isikuvabaduste Akt kaitsmaks elanikkonda kuninga omavoli eest
(Oliver Cromwell) Revolutsiooni algusest peale koos istunud parlament oli esile kutsunud rahva mitmesuguste kihtide rahulolematuse. ° Ei olnud kaotatud kirikukümnist 10 ° Talupoegadele ei olnud maad jagatud ° Oodati lubatud ususallivuse rakendamist ja puritaanlike kitsenduste kaotamist igapäevaelu küsimustes. ° Parlament võttis vastu aga hoopis uue valimisseaduse, mille kohaselt pika parlamendi liikmed, pidid kuuluma ka kõikidesse järgmistesse parlamentidesse. 1653. ajas Cromwell parlamenti laiali. Sama saatus tabas Riiginõukogu. Võim vabariigis läks Cromwelli kui lordprotektori kätte. Ta kasutas jõudu ja tõstis makse, kuid viis läbi ka haridusreformi ja tõi ühiskond rohkem võrdsust. Sisuliselt kehtestati sõjaline diktatuur, kuigi väike parlament (saadikud puritaanide koguduse poolt). Varsti aeti ka see esinduskogu laiali. Cromwelli poeg Richard oli nõrk valitseja, kes loobus oma võimust peagi.
ja vanaduspensioni. Suurendati tulumaksu rikkamatel. Toimus devalveerimine. Prantsuse frank ja inglise nael. Demokraatiad ja diktatuurid Peale sõda olid enamus riike demokraatlikud. Rahulolematud rahuga olid nt Saksamaa. Aga ka Itaalia, kes oli kindel et tema oli väärt rohkemat. Naised said valimisõiguse, kuid ka varanduslikud erinevused ei lugenud enam valimistele saamiseks. Protsess aeglane. Mindi kaasa nendega, kes lubasid kergeid ja kiireid lahendusi. Proportsionaalne valimiskünnis. Parlamentidesse pääses palju väikeparteisid. Majanduslikult olid paljud riigid nõrgad. Erinevad rahvad üritasid ülekaalu saavutada. Karismaatilised liidrid kujunesid välja diktatuuri poolel. Väärtustati: Kommunism: töölisklass, ühiskondlik võrdsus. Natsionaalsotsialismis: aaria rassi Fasism: rass, korporatiivsus (tööandjad ja töövõtjad moodustasid ühise süsteemi) USA kahe maailmasõja vahel Majanduslikult võitis: andis suuri laene Inglismaale ja Prantsusmaale. Iseloomustas
ametikoht. 19. mai 1649 vabariik. Täidesaatev võim Riiginõukogu (41 liikmest 31 olid parlamendi saadikud), parlament valis selle 1 aastaks, tegelikult ei lahutatud seadusandlikku ja täidesaatvat võimu. Revolutsiooni algusest koos istunud parlament oli rahvas tekitanud rahulolematuse, ei olnud kaotatud kirikukümnist, talupoegadele polnud maad jagatud, polnud ususallivust. Parlament võttis vastu seaduse, et pika parlamendi liikmed kuulusid kõikidesse parlamentidesse uus konflikt, Cromwell ilmus parlamenti, ajas saadikud laiali, ka Riiginõukogus. Võim läks Cromwelli kätte sõjaline diktatuur (1653-1658), oli väikene parlament, mis aeti varsti laiali. 1660.a. taastati Stuartite monarhia, pidi ka parlamendi kokku kutsuma. Uus kuningas Charles II ei pidanud kokkuleppest kinni. Kaitsmaks elanikke kuninga omavoli vastu, koostas parlament 1679.a. Isikuvabaduste Akti (Habeas
annaabi.ee 
