Enim kasutatakse looduslikku vaiku. Mida varuti männi lahtise vaigutamisega, teistelt puuliikidelt (seeder, kuusk, lehis) saadi meditsiinis kasutatavat vaiku kinni vaigutamisega. Parkaine ehk tanniini (valge aine mida saadakse puukoorest, lehtedest). Kasutatakse värvimis-, naha-, tinditööstuses, ravimite valmistamisel. Parkaineid on rohkesti tamme, kastani, tsuuga puidus ja koores. Nimetatud puuliikide lülipuidus on parkaine sisaldus suurem kui maltspuidus ja vanusega see kasvab. Parkainet sisaldub veel kuuse (11%), nulu (12%), lehise ja pajuliste koores. Põhjapiirkonnas kasvavatel puudel parkaine sisaldus väiksem kui lõunapiirkonnas kasvavatel. Suurim parkaine sisaldus on troopikapuudel. Parkainet saadakse nende puuliikide puidust ja koorest ekstraheerides. (orgaaniliste ühendite eraldamine veega) Kasvavas puidus tekivad järgmised lisaühendid ehk toitained: * valgud, esinevad lehtedes, seemnetes ja mahlas, nende kogus on kasvavas puidus suurem suvel.
koosluses) pesapuuks paljudele linnuliikidele ja ka põhiliseks toidutaimeks kaelkirjakutele. ● Sarv-akaatsial on tekkinud huvitav sümbioos sipelgatega, kes elavad akaatsia okastes, söövad teatud lihakaid puu osi ja kaitsevad samal ajal puud muude loomade eest, hammustades neid kõvasti. Majanduslik tähtsus Piirkondades, kus akaatsiad laialt levinud on, on neile leitud mitmeid kasutusalasid: ● Beetliakaatsia lülipuidust saadakse parkainet. ● Hõbeakaatsiat kasvatatakse ilutaimena ning samuti koorest saadavate parkainete pärast. Lisaks saadakse temast parfümeerias kasutatavat mimoosiõli. ● Mimoosiõli saadakse ka sulgakaatsiast, kuid rohkem hinnatakse sulgakaatsiat ta kõva puidu pärast, mida tarvitatakse ehituses. ● Araabia akaatsiat, lakiakaatsiat ja beetliakaatsiat kasvatatakse ka lakitäi peremeestaimena. Akaatsiapuust ehted Majanduslik tähtsus
Lehed on väga laid, juurmised, alusel südajad ning pikarootsulised. Taimel on lehelvarred hapukamaitselised ning neid kasutatakse näiteks kisselli tegemiseks ning koogile panemiseks kuid rabarberil ka raviomadused. Selleks, et leherootsud oleks mahlakad nig pehmed, tuleb juba ilmudes õievarred ära näpistada. Ravimtaimeks korjatakse juurikaid sügisel 6-8 aastaselt taimelt. Need kooritakse ja kuivatatakse. Rabarber sisaldab eeterlikku õli, parkainet ning rhabarbensiini. Rabarberi keedis lehevartest on kõige paremaks vahendiks lastele esimesel eluaastal kui neil on kõhukinnisus. Keedis aga juurest kui ka lehevartest on hea üldiselt verdpuhastav, isuandev ning seedimist edendav. Tinktuuri tuleb juurest võtta seedimisnõrkuse puhul ning ka soolte ummuksuse, maksa paistetuse, hemorroidide puhul (Lääts 1939). Ojamõõl Ojamõõl kasvab kõikjal Eestis. Taim on mitme aastane. Alumised lehed on ojamõõlal katkestunud sulgjaf ning
sellega värvitakse puuvillakangaid. Puu vaiku kasutatakse ravimina ja sellest tehakse siidivärvi. Katapepuu on botaanilises suguluses eukalüpti, granaadipuu ja parapähklipuuga. Katapepuud istutakse ilupuuna ja ka õli sisaldavate suurte seemnete tõttu paljudes troopikamaades. Välimine viljaliha meelitab juurde nahkhiiri, kes tükeldavad ja tassivad seda toiduks laiali. Sisemine viljaliha on luustunud ja moodustab pähkli, mis on mandli maitsega. Sisaldab parkainet, millele rauasooli lisades saab musta värvi, millest valmistatakse tinti. Sapeli on hinnatud väärispuu, väga ilusa tekstuuriga, tumeneb valguse käes kiiresti. Sapeli kattevineeri kasutatakse mööblitööstuses, vagunite ja kajutite siseviimistluses, sapeli sobib vesilennukite ujukite ja propellerite valmistamiseks ja muuks otstarbeks. Sedreel on suhteliselt kiire kasvuga ja kerge väärispuit. Vanasti kasutati seda palju laevaehituses
· puu või põõsad, elliptilised lihtlehed, sakkidega · lehti ja koort hõõrudes eraldub iseloomulik lõhn; Koor- mustjashall, tuhm, oranzikad täpid, tüvi: rohkesti harunev · Himaalajas kasvab 3600 m · puisniitudel, talub varju, vajab piisavat niiskust, vähenõudlik mulla suhtes · õitseb ja viljub päikesepäis · mulla parandaja(tekitab huumust lehtedega), pesitsus ja varjumispaigast, toit(kuldnokad) · vili: mari(sisaldab parkainet, jahune) · rahvameditsiin: kõhulahtisus, palavik · Norras aetakse likööri · nikerdamiseks, vanasti tehti tööriistu, tekstiili värvi saamiseks, head korvivõrud · amügdalii (lõhnaaine, viljades)- loomad ei söö · VÕRGENDKOI! · viljad on c-vitamiini rikkad · Eestis aasta puu 2010 · Sugulasliigid: Ploomipuu, mandlipuu, kirsipuu · Õitsemisaeg on parim kartuli mahapanekuks, koitõrje Konnarohi
taimemahl, kübar- ja puuseened 2. Tehisvärvained on keerulised orgaanilised ained, mis saadakse kivisöe tõrvast(jagunevad vesi-, piiritus- ja õlilahustiks) võivad olla happelised, otsesed või aluselised. · Happelised värvained on orgaaniliste hapete Na, K, Ca soolad, nad värvivad puitaine koostisesse kuuluvadi ligmiini ja parkainet, on valguskindlad ning omavad eredaid ja puhtaid toone. · Otsesed värvained värvivad vahetult puidu kiudu(tselluloos) Kasutatakse vesilahustena, kuid on vähese valguskindlusega ja toonid tuhmuvad ajapikku. · Aluselised värvained lahustuvad vees ja piirituses ning värvivad hästi parkaineid sisaldavaid puuliike.
nendega asendada kapsast.Juured on magusamaitselised ja kôlbavad süüa toorelt kui ka keedetult.Taime kuivatatud lehtedest keedetakse kanget ja maitsvat jooki.Noortest vôsudest valmistatakse salatitja püreed.Pôdrakanepi seemned sisaldavad kuni 45% toiduks kôlblikku ôli.Pôdrakanepi vartest keerutataksenööri. MAAMÔÔL Maamôôla juurtel on nelgi lôhn ja neid tarvitatakse maitseaineks toitude,likööri ja ôlle valmistamisel.Temas on kuni 40% parkainet. SUHKRUROOG Suhkruroogu saab kasutada naturaalsuhkru aseainena. TAMMEPUU Tammetôrud on väga toitvad.Nad sisaldavad:tärklist57%,valku7%,suhkrut10%,rasva kuni5%.Parkained annavad tôrudele kokkutômbava,môrkja maitse.Kui aga kôrvaldada tôrudest parkaine,siis vôib neist saadatoitev produkt,millest vôib valmistada putru,kakke, pannkooke ja isegi pähkli torti.Parkaineid on kerge eraldada leotamise teel.Tôruseid tuleb korjata valminult,kui
Juured on magusamaitselised ja kôlbavad süüa toorelt kui ka keedetult.Taime kuivatatud lehtedest keedetakse kanget ja maitsvat jooki.Noortest vôsudest valmistatakse salatitja püreed.Pôdrakanepi seemned sisaldavad kuni 45% toiduks kôlblikku ôli.Pôdrakanepi vartest keerutataksenööri. MAAMÔÔL Maamôôla juurtel on nelgi lôhn ja neid tarvitatakse maitseaineks toitude,likööri ja ôlle valmistamisel.Temas on kuni 40% parkainet. SUHKRUROOG Suhkruroogu saab kasutada naturaalsuhkru aseainena. TAMMEPUU Tammetôrud on väga toitvad.Nad sisaldavad:tärklist57%,valku 7%,suhkrut10%,rasvakuni5%.Parkained annavad tôrudele kokkutômbava,môrkja maitse.Kui aga kôrvaldada tôrudest parkaine,siis vôib neist saadatoitev produkt,millest vôib valmistada putru,kakke, pannkooke ja isegi pähkli torti.Parkaineid on kerge eraldada leotamise teel
tehiskorgid on odavamad alternatiivid, neid kasutatakse tagasihoidlikumate veinide puhul. Õiged korgid tehakse korgitamme koorest. Korgilehti töödeldakse bakterite kõrvaldamiseks, seejärel pressitakse neist korgid välja. 2.8. Lisandite kasutamine Enamikule kommertsveinidest lisatakse oksüdeerumise peatamiseks ja soovimatute bakterite surmamiseks vääveloksiidi (SO2). Enamus veine selitatakse, kasutades selleks munavalget, zelatiini, kollageeni, vedelat parkainet, puusütt või teatud saviliike. Sorbiithapet võib lisada pärssimaks pärmide ja bakterite vohamist veinides. 2.9. Loodussõbraliku tehnoloogiaga veinid Neid veine toodetakse selliste viinamägede marjadest, kus on kasutatud ainult looduslikke röövikute ja umrohutõrje-vahendeid. Veini valmistamisse kaasatakse minimaalselt kemikaale. Kaasaegne püüdlus on toota veini nii loomulike vahenditega kui võimalik. www.veinimaailm.ee, 24.07.2009.a
suurem osa neist hoiab seda veini mõni aeg tammevaadis. Tüüpiline veinimari on üsna väike. Isegi valge veini valmistamisel tuleb osa aroomi kestast ja mida väiksem on mahla- kesta vahekord, seda enam võimendab see sordid omadusi. Mustades viinamarjades (vahel nimetatakse neid ka punasteks) annab kest veinile tanniini ja värvi. Paksemad kestad ja väiksemad viinamarjad tähendavad, et veini värv on sügavam ja selles on rohkem parkainet. Sort annab veinile loomulikult ka selle põhilised maitseomadused. Igal sordil võib olla terve aroomide ja naitsete specter. Üheski veinis ei leidu neid kõiki, kuid suhteliselt heal veinil peaks olema vähemalt üks või kaks maitset, mis on marjasordile iseloomulikud, ja päris heal veinil on neid veel rohkem. 3.2 Viinapuu Viinapuu (Vitis vinifera), on pärit Ida- Aasiast, kuid praegu on see kõige viljeldum liik
Joonis 25. Puidu keemiline koostis Ligniin on termoplastne aine, st on külmana kõva, kuid sooje-nedes pehmeneb. Sellel omadusel põhineb puidu plastiline painutamine. Rakkude puitumisel koondub ligniin rakuseintesse. Vahelamellis, kus ligniini on kuni 80%, kleepuvad rakud selle tõttu üksteise külge, rakustruktuur tugevneb ning rakkude vastupanu survejõududele suureneb. Puu koore keemiline koostis on väga keeruline, näiteks tamme, kastani, tsuuga puit ja koor sisaldavad parkainet e. tanniini (valge pulber, mida saadakse puukoorest, lehtedest ja kasutatakse värvimis-, naha-, tinditööstuses, ravimite valmistamisel). Nimetatud puuliikide lülipuidus on parkaine sisaldus suurem kui maltspuidus ja vanusega kasvab. Peale orgaaniliste ainete sisaldab puit veel nn ekstraktiivaineid, vaike ja parkained. Suurim parkainete sisaldus on troopikapuudel. Puidu keemiline koostis on kõikuv eriti tuha sisalduse osas, mis võib suurel määral erineda ka samal puuliigil
männi lahtise vaigutamisega, teistelt puuliikidelt (seeder, kuusk, lehis) saadi meditsiinis kasutatavat vaiku kinnise vaigutamisega. Parkaine e. tanniini (valge pulber, mida saadakse puukoorest, lehtedest). Kasutatakse värvimis-, naha-, tinditööstuses, ravimite valmistamisel. Parkaineid on rohkesti tamme, kastani, tsuuga puidus ja koores. Nimetatud puuliikide lülipuidus on parkaine sisaldus suurem kui maltspuidus ja vanusega see kasvab. Parkainet esineb veel kuuse (11%), nulu (12%), lehise (12...13%) ja pajuliste (4...12%) koores. Põhjapiirkonnas kasvanud puude parkaine sisaldus on väiksem kui lõunapiirkonnas kasvanuil. Suurim parkainete sisaldus on troopikapuudel. Parkaine saadakse nende puuliikide puidust ja koorest ekstraheerimisega (orgaaniliste ühendite eraldamine veega). Kasvavas puus tekivad veel järgmised lisaühendid e. toiteained: a) valgud esinevad lehtedes, seemnetes ja mahlas, nende kogus
Omane pigem täid- 10, 15 sekundit, aga sellega ei pea en- lastele kui õhukestele veinidele. Vei- nast vaevama. ni laagerdudes tanniin pehmeneb, nii et omane eeskätt noortele veinidele. Li- kirbe – veinis on palju hapet, vürtsi või saks marjast pärinevale parkainele võib parkainet, aga vähe mahlakust. veinis olla ka tammevaadist tulenevat lame – veinis on vähe hapet ja tal puu- puiduparki. dub tarvilik maitseulatus. täidlane – vein, mis on tiheda konsis- maamaitseline – veinis on pisut mulla tentsiga ja täidab suu rohke maitsega. või ka rohu nüanssi. Tüüpiline Cabernet Vahel võib täidlane vein meenutada
metsades) kasutatakse ammust ajast palavikuvastase vahendina troopiliste haiguste puhul (malaaria), troopilisest Aafrikast pärinevad kõik kohvipuu liigid. Kohvipuu on madal igihaljas puuke või põõsas, mis õitseb mitu korda aastas. Üks vili sisaldab kahte seemet (kohviuba), mis sisaldavad kesknärvisüsteemi stimuleerivat alkaloidi kofeiini. Troopilise Aasia liaani lehtedest ja võrsetest saadakse värv- ja parkainet. 29. SUGUKOND RISTÕIELISED: SINEPIÕLID * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi magunalaadsed. * Liike umbes 3000, on levinud kogu maakera ulatuses, peamiselt aga põhjapoolkeral. Üheks peamiseks levikutsentriks peetakse põuase suvega Vahemeremaid. Suhteliselt kiire arenemine (enne suurt põuda) ja rikkalik seemneproduktsioon soodustavad nende laialdaset levikut. Selle tõttu on ristõieliste hulgas palju umbrohte ja jäätmaade taimi.
väljastpoolt, kuid mitte seestpoolt. Ära mitte kunagi pane teekannu kokku teiste pestavate nõudega. Teekannu ei tohi kunagi kasutada mingil muul otstarbel kui vaid tee valmistamiseks. TEE VALMISTAMINE Ära kunagi aja segamini kaua tõmmanud teed ja kanget teed. Teofüliin, stimulant tees, vabaneb täielikult peale 3 minutit. Seejärel, kergelt mõrkja maitsega parkained vabanevad samuti, andes teele selle täiusliku, lõpliku maitse. Mida kauem tee tõmbab, seda rohkem parkainet eraldub ja seda aktiivsem on teofüliin. Järelikult, mida vähem on tee tõmmanud, seda enam stimuleerivat mõju on tunda. Teed ei tohi jätta liiga kauaks tõmbama (eriti puruteed): see muutub liiga mõrudaks, et seda juua. 1. Valmistatav tee teha sobivalt soojendatud potis. 2. Pane väikene teelusikatäis teed (2,0 gr.) teed inimese või tassi kohta. See on üldine reegel. Sa pead kontrollima maitset igal teel ja lõpuks loeb ikkagi see, milline on sinu enda maitse. 3
a., Virgata - ussikuusk, Columnaris - sammaskuusk, Aurea - kuldkollane jne. Peale nende esineb madakasvulisi vorme: P. a. Nana - lamekerajas, P.a. Compacta - laikoonusjas jt. Puidul on suur majanduslik tähtsus ja lai kasutusala. Peamiselt kasutatakse ehitusmaterjalina, paberitööstuses, mööblitööstuses, pakendid jne. Resonantspinnad klaverile ja keelpillidele. Koorest saadakse parkainet. Jõulukuuskede kasvatamine. Kasutatakse haljastuses, eriti hekkideks, kuna talub hästi kärpimist. Tundlik suitsu ja gaaside vastu, mistõttu linnades on kasutamine piiratud. Harilik kadakas (Juniperus communis) 10-15 m kõrgune puu või puukujuline põõsas. Eesti kõrgeim kadakas 13,5 m kasvas Järvseljal, Ahunapalu kalmistul, kuid on nüüdseks hukkunud. Võrumaal (Lasva vald, Tsolgo küla) kasvab