Lilian Kirepe Altermanni-raamatust(1968) loeme, et Piibelehe juures märgatakse tema linlikust, intelligentsi, peent nüansirikkust ning ekstravagantsust. Rõhutatuna haiglasest välimusest ja kahisevast häälekõlast, kandis tema Piibeleht teatavad salapära varjundit. Esietendus 25.september 1927 ,,Estonias" Eduard Vilde lõbumäng, mille näitejuhiks oli Ants Lauter. Osatäitjad: Vana Vestmann Paul Pinna Mathilde Marta Niilus(marje Parikas) Ludvig Sander Albert Üksip Tiit Piibeleht Hugo Laur Liina Salme Peetson Laura -Hilda Geser Sandri osa etendanud Albert Üksip oli rahulik,korrektne, itelligentne inimene, kes laval olles tekitas vaatajas kindlustunde, milleta ei saa olla usaldust loomingu vastu ,arvab Adson. Hugo Laur oli Piibelehena kui mahe koomika, pehme isalikult südamlik, kel olid ilmekad ,,laulvad" käed ning uskumatu ehtsus ja sujuv moondumisvõime.
August Kitzberg. FILM Esimesed liikuvad pildid näidati Pariisis 28 detsembril aastal 1895 ja autorid vennad Lumierid (Louis Lumiere). Filmi kuntstilised väljendusvahendid olid plaanide vaheldumine, rakurssvõte, võttepunkti valik ja montaaz. Esimene Eesti film aastal 1913 ,,Karujaht Pärnumaal" ning filmimehed olid Johannes Pääsuke, Peeter ja Georg Johannes Parikas, Theodor Luts. Stsenaariumi etapid: Kirjanduslik stsenaarium Töö ehk reziistsenaarium- juures on plaanid, kohad, muusika. STSENAARIUM- sisu on tulevase filmi sündmustikk, kirjutab STSENARIST. RAKURSS- pilt erinevate nurkade alt. MONTAAZ- tervikuks ühendamine. PLAAN- osutab sellele, milliseid kaadreid filmis kasutatakse. Plaanid: üldplaan keskplaan suurplaan FILMILIIGID Teostuse järgi: Mängufilmid
saadud negatiivkujutist ei osatud muuta säilivaks. 18. sajandil tehti tähtsaid avastusi optika valdkonnast, kasutusele võeti erilised klaasisegud ja nii suudeti juba 19. sajandi algusaastatel konstrueerida ja valmistada mitmest läätsest koosnevaid valgusjõulisi ja väheste moonutustega objektiive. 4. Esimene eestikeelne fotograafia õpik ilmus 1911. Kes olid selle autorid? Vennad Johannes ja Peeter Parikas 5. Mida tähistab kuupäev 19.august 1839 ning millise sündmusega on see seotud? Fotograafia sünnipäevaks loetakse 19.augustit 1839, kui füüsik D.F.Arago tegi Pariisi Teaduste Akadeemias ettekande L.J.M.Daguerre ja J.N.Niepce'i väljatöötatud kujutiste tekitamise meetodist, mida hiljem hakati nimetama dagerrotüüpiaks. Selle protsessi puhul kasutati hõbetatud vaskplaati, mis oli joodiauruga töötlemise teel valgustundlikuks muudetud.
10-aastase tegevuse käigus valmisid päevakajalised kroonika- ja lühifilmid. 1921. aastal esitas Haridusministeeriumi Muinsusvalitsuse fotoarhiivi komisjon kava Riigiarhiivi juurde fotoarhiivi asutamise kohta ning ühtlasi pöördus Riigiarhiivi ja teiste asjaomaste asutuste ning isikute poole üleskutsega ettevõtmist toetada ja oma kogudest teatada. 1929. ja 1934. aastal üritas Tallinna suurima fotoateljee omanik, o/ü "Estonia Film" esimees Peeter Parikas omakorda suunata Riigiarhiivi filmide ja fotode riikliku kogumise teele. Riigiarhiivil aga oli oma tegevuse algaastail nii rahalisi kui ruumilisi raskusi ja seetõttu sai foto- ja filmiosakonna 3 asutamine kõne alla tulla alles 1936. aasta lõpul, mil hakkas valmima Riigiarhiivi uus hoone. Fotode ja filmide kogumine Eesti Riigiarhiivi perioodil 1936
Fotograafid 20. sajandi alguses Kolmandas muuseumisaalis on väljas 20. sajandi alguse fotograafide tööd. August Wamas (avas ateljee 1913) on saanud diplomi nii Londonist (1913) kui ka Roomast (1913). Tema töödest on esindatud "Kontserdi peaproov enne "Estonia" kontserdisaali avamist" (1913), "IX Üldlaulupidu Tallinnas" (1928) ning "Toomkirik", mis jätab eriti suursuguse mulje. Vennad Johannes ja Peeter Parikas (avasid ateljee 1911) töötasid aastatel 19181920 rindefotograafidena Eesti Vabadussõjas ning tollest perioodist on säilinud eriti unikaalsed fotod. Samuti on Parikased pildistanud linnavaateid ning kultuuritegelasi (Eduard Vildet, Lydia Koidulat). Jaan Riet (avas ateljee 1909. aastal Viljandis) on fotografeerinud Viljandi laulupidu ning mitmeid grupija portreepilte. Nikolai Nyländeri (avas ateljee 1932. aastal) kuulsaimaks tööks
11.2012 3. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/under_leilalille.htm 20.11.2012 4. Valmas Anne ja Kelder Vallo Marie Under. Personaalnimestik. Tallinn 1994 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Under 20.11.2012. 12 PILDIMATERJAL Artur Adson ja Marie Under perekonnaga oma kodus KM EKLA A84:3 (2) Marie Under, 1899 foto: Max Heixner, Reval KM EKLA A-37:4822 (2) 13 Marie Under foto: /Parikas/ KM EKLA B-181: 1857 (2) 14 15
Millist raamatut Sa ise lugesid? Sellest peaks olema ka peatükk, kus seda raaamtut analüüsid. LISAD 9 LISA 1.1 August Gailit perekonnaga . ( http://www.kirmus.ee/erni/foto/gail07x.html ) LISA 1.2 August Gailit + tema allkiri foto: Parikas, Tallinn ( http://www.kirmus.ee/erni/foto/gail04x.html ) 10 LISA 1.3 August Gailit ( http://www.kirmus.ee/erni/foto/gail03x.html ) 11 LISA 1.4 August Gailiti sünnikoht. ( http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://www.sangaste.ee/public/files/small/August %2520Gailiti%2520sunnikoht.jpg&imgrefurl=http://www.sangaste.ee/index
Idiofonides tekitab heli pill tervikuna, kui seda lüüa või näppida. Signaalpill lokulaud kujutas endast kahe posti vahele riputatud lauda, mida löödi tammevasara(te)ga. Lokulaud. Foto: A. Karm, ERM Parmupill koosneb metallraamist ja õhukesest teraskeelest. Pilli hoitakse avatud suu juures ja mängitakse teraskeelt sõrmedega näppides. Parmupilli mängiti meelelahutuseks ning vahel ka tantsu saateks. Parmupill. Mängib Ruuben Kesler, Jõhvi khk. Foto: P. Parikas, ETMM Idiofonide hulka kuulusid ka metsloomade hirmutamiseks kasutatavad käristid ja tirinuiad, hobuste kellad ja kuljused, laste kõristid jne. Käristi. Foto: A. Karm, ERM Rütmipillina on rahvapilliansamblites saanud väga tuntuks pingipill, millel tekitatakse heli pingile puisatatud tuhka puupulgaga rütmiliselt kraapides. Membranofonina on tuntud eelkõige mitmesugused trummid. Eestis kasutati membranofone vähe. 3. RAHVATANTSUD
Heino Elleri käe all on muusikalist haridust omandanud umbes 50 heliloojat, teiste seas Arvo Pärt, Eduard Tubin, Villem Kapp, Jaan Rääts ja Lepo Sumera. Heino Elleri heliloomingu suuruseks on umbes 300 teost, muu hulgas on ta loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid. ·Estonia Film- oli tummfilme tootev ettevõte Eestis. Asutajaks oli Johannes Pääsuke, kelle idee see erinevate allikate andmeil algselt oli. Projekti viisid ellu vennad Peeter Parikas ja Georg Johannes Parikas (kapital) & Theodor Märska, Konstantin Märska (teostus). Estonia-Film tõi eesti filmindusse ringvaate kui sellise. Põhiliselt tegeleti dokfilmindusega (eluolu- ja päevakajalised filmid). Filmid olid suuresti Riigikroonika asemikeks. Tähtsamad olustikulised filmide "Tallinna "Ilu"" ja "Tartu "Ilu"" eesmärgiks oli ärgitada toonaseid kodanikke linna korrashoiule näidati linnade varjukülgi üldise korrashoiu seisukohtadest
Giovanni Battista della Portra poolt 1558. aastal kirjeldatud camera obscura konstruktiivseid põhimõtteid täiendas 1568 aastal Daniele Barbaro, kes võttis kasutusele koondava läätse ja nii oligi fotoaparaadi eelkäija sündinud. Teine tähtis täiustus tuli Egnatio Danti'lt, tema konstrueeritud, peegliga varustatud camera obscura puhul oli võimalik joonistada istudes mugavalt seadme taga. Vennad Johannes ja Peeter Parikas kirjeldavad camera obscura tööpõhimõtet 1911. aastal väljaantud "Fotograafia Õpperaamatus" nii: "Optikalise pildi saamiseks mõikab juba auguke pimedakstehtud toa aknaluugis. Kuidas niisugune pilt sünnib, näitab joonistus. Igaühte meile nähtavat, s.o. valgustatud asja wõib omale kui suur hulka valgustatud punktisid ette kujutada, mis igasse külge valguskiiresid välja saadavad, nende kiirte läbi, mis meie silma sattuvad saabki asi meile nähtavaks
Lauter, hüüdnimega Käsu Ants, lõi teatris distsipliini ja vähendas boheemlaslikku minnalaskmist. Liina Reimann mängis tihti emasid, temast algas Saksamaa samalaadse kombe eeskujul traditsioon pärandada üht sõrmust (mis praegu on vist Ita Everi käes), oli ka esimene Eesti kultuuritegelane, kellele NSVL valitsus 1961. aastal tema surma puhul pärja saatis. Populaarne ooperilaulja ja lavastaja oli Aarne Viisimaa. Tuntud naisnäitlejad veel: Mari Möldre, Marje Parikas. Film Kuni 1937. aastani oli Eestis tummfilm. Eesti dokumentaalfilm (Eesti-film) 1919-1932 1920 loodi Tallinnas filmiühing "Estonia-film" Kõige tähtsamate päevasündmuste jäädvustamine: sõjaväeparaadid, väliskülaliste visiidid Tallinna, diplomaatiliste volikirjade esitamine riigipeale. Ajastule iseloomulik: spordifilmide temaatika Tähtsamad filmid: "Filmikaameraga läbi Eesti" (operaator Rudolf Unt, rezissöör Oskar Villandi); "Kas tunned maad..." Theodor Luts 1931
Gleser ja F .Moor . "Tõsistes küsimustes olime alati ühel meelel. Minu abikaasa oli seda tõesti selle sõna parimas tähenduses abikaasa, minu kordaminekutes on suur osa minu naise hooldusel, poolehoiul, sõprusel ja heal südamel".- nii ütleb A.Üksip oma abikaasa kohta oma ’’Mälestustes’’. A.Lauter meenutab etenduse ’’Püve talus’’ (mis oli huvitaval kombel laval terve eestiaja) tüdrukute stseeni: " ...kui ikka Marje Parikas, Meta Luts ja Albina Kausi sisse tulid, oli korrapealt ere, hele, päikseküllane rõõmus stseen. ... Kausi oli tõsimeelne perenaine, kelle silmanurgas väikesed kuradid piilusid, kes õdede lõbust lugu oskas pidada ja seda toetada, ....võrreldes S. Peetsoniga oli Kausi pehmem, aga ta oli jälle nagu rohkem arenenud, laiema inimliku olekuga. Samuti on ta mänginud ka telefilmides ’’Ühe suve akvarellid’’ ja ’’Tädi rose’’
kinnitab Liina Reiman oma mälestustes. Lilian Kirepe Altermanni-raamatust(1968) loeme, et Piibelehe juures märgatakse tema linlikust, intelligentsi, peent nüansirikkust ning ekstravagantsust. Rõhutatuna haiglasest välimusest ja kahisevast häälekõlast, kandis tema Piibeleht teatavad salapära varjundit. Esietendus 25.september 1927 ,,Estonias" Eduard Vilde lõbumäng, mille näitejuhiks oli Ants Lauter. Osatäitjad: Vana Vestmann Paul Pinna Mathilde Marta Niilus(marje Parikas) Ludvig Sander Albert Üksip Tiit Piibeleht Hugo Laur Liina Salme Peetson Laura -Hilda Geser Sandri osa etendanud Albert Üksip oli rahulik,korrektne, itelligentne inimene, kes laval olles tekitas vaatajas kindlustunde, milleta ei saa olla usaldust loomingu vastu ,arvab Adson. Hugo Laur oli Piibelehena kui mahe koomika, pehme isalikult südamlik, kel olid ilmekad ,,laulvad" käed ning uskumatu ehtsus ja sujuv moondumisvõime.
annaabi.ee 
