ja truudusetust. Teoses kujutatud Pariisi ühiskonnas on seltskondlik positsioon väga tähtis, sest see aitab luua tutvusi kõrgetel kohtadel olevate inimestega, kelle sõna loeb. Iga inimene tahab tõusta võimalikult kõrgele positsioonile. Imetletakse neid, kes on oma ühiskondliku positsiooni poolest kõrgemal, ja põlatakse neid, kes on madalamal. Eriti tugevalt on kirjanik romaanis "Isa Goriot" kritiseerinud Pariisi kõrgseltskonda. Mitmed pariislased, eriti auahned noormehed, müüksid kasvõi oma hinge, et sinna pääseda. Kuid kõrgseltskonna üritused, ballid, kus sõlmitakse tutvusi, nõuavad palju raha. Peab ju käima kaasas viimase moega, omama uhkeid sõidukeid ning käima teatris. Sisimas on kõrgseltskond, hoolimata uhkest fassaadist, täis pealiskaudsust ja kahjurõõmu. Inimesed on silmakirjalikud ning truudusetud. Autor jutustab lugejal krahvinnade ja hertsoginnade tegelikest kommetest, abieluvälistest
diktaktuur Feodaalkoor- miste kaota- mine vabariik Konstitut- siooniline monarhia Seisuste kaotamine Louis XVI ja Marie- Antoinette. KUIDAS TOIMUS REVOLUTSIOON? Ülevaade 14. Juulil 1789 vallutasid pariislased Bastille kindlusvangla. Võetakse vastu Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon. Isikuvabadused Eraomandiõigus "Vabadus, võrdlus, vendlus!" 1789 sügis - kuninga perekond tuuakse Versaille´st Pariisi. 22.septembril 1792 kuulutatakse Prantsusmaa vabariigiks. Jakobiinid äärmuslik Zirondiinid liberaalse poliitiline jõud, kes poliitika pooldajad.
sattuda. 1900. aastal ehitati Pariisi kõigi linnaelanike kergenduseks maaalune raudtee. See oli kasulikum, kui lammutada jälle vanu kvartaleid -- nagu möödunud sajandil laiade bulvarite rajamiseks tehti -- ja ehitada midagi trammisarnast sajandivanuste hoonete vundamentidele. "Õhku on vaja ehitada, õhk ei maksa ju midagi!" hüüatas Ludvig Sander "Pisuhännas" pilvelõhkujaid ülistades. Samamoodi võib öelda, et maa all on ruumi küll, vaja ainult käigud kaevata. Nii Pariislased ka tegid ja võivad nüüd, 95 aastat hiljem, väikese vaevaga ühest linna otsast teise kihutada. Selle asemel, et tundide viisi maa peal liiklusummikutes mööda saata. Jumalaema kirik Ehitamine algas 1163 aastal Ludvig VII valitsemisel. Aga jagub arvamus sellest kes esimesena pani kive vundamentisse kas Moris de Sülli või paavst 7 Aleksander III
Referaat Informalism Euroopas 2007 New Yorgi abstrakne ekspressionism jõudis Euroopasse 1950.a. paiku ja tekitas väga vastuolulisi reageeringuid. Abstrakne ekspressionism tõstis esile muidugi abstraktsionismi, mis muutus Euroopas riiklikult tunnustud ja domineerivaks kunstiks.Uuest kunstivoolust olid eriti jahmunud pariislased, kelle arvates pidi kogu kunst alguse saama Pariisist, seekord tuli see aga hoopis Ameerikast. Prantsalased tundsid väljakutset. Seepärast suhtusid nad abstraktsesse ekspressionismi skeptiliselt, isegi vaenulikult. Prantslased leidsid, et ameeriklaste teoste formaat ja intensiivsus lämmatavd näitustel nende tööd. Teised jälle arvasid, et ameeriklased ei ole originaalsed. Vaatamata kõikidele raskustele suutis abstrakne ekspressionism Euroopas läbi lüüa, kuid selleks, et
viisil. Tema kuulsaim teos ,,Impressioon. Tõusev päike" andis nime tervele kunstivoolule ja on üks ilusamaid teoseid kunsti ajaloos. Pärast aastatepikkust võitlust ja vaesust läks impressionism moodi ning sellest sai üks moodsa kunsti tähtsamaid lähtekohti. Oscar Claude Monet Elulugu Claude Monet sündis 14. Novembril 1840. aastal. Ta oli Claude Adolphe Monet ja Justine Aubree Monet teine laps , mõlemad vanemad olid teise generatsiooni pariislased. Ta ristiti 20. Mail 1841. Aastal kohalikus Pariisi kirikus, Notre-Dame-de-Lorette (jumalaema kirikus), Oscar Claude´iks, kuid vanemad kutsusid teda lihtsalt Claude`iks. 1845. aastal kolis ta perekond Le Havre, Põhja- Prantsusmaale. Tema isa tahtis teda kaasata pere toitlustusärisse, kuid Monet tahtis saada kunstnikuks.Tema ema oli laulja. Esimesel aprillil 1851 aastal astus monet sisse Le Havre kunstnikele mõeldud põhikooli. Kohalikud teadsid teda hästi, tema puusüsi
veoautode ja sõiduautode kokkuostmisel. 12. Koristaja nägi. et Vaher tuikus jalalt jalale ega saanud kuidagi oma kabineti ust lahti. 13. Elektrienergia ostu-müügilepingus on kirjas .. 14. Võib valida kas aprikoosi-virsiku- või mustika-odrajogurti. 15. Kuuldavasti ongi õpilased asunud innukalt uue määruse tähttähelist täitmist nõudma. 16. Õhtul tulevad oma uhketest Seine'i -äärsetest majadest välja ka tõelised pariislased. 17. Rünnatavaks muutub enam-vähem kõik, mis ahistab vaimset või füüsilist vabadust. 18. Ehk tulen kuidagi heade inimeste abiga otsotsaga kokku. 19. Kunagi veeti teatrimäele kivi kivi haaval ja nii see maja sinna kerkis. 20. Inimesi, asju ja nähtusi tuli järk-järgult ilmsiks ning küllap jäi ka varju. 21. Võistlus toimus kolmes vanuserühmas: 6-10aastased, 11-13aastased ja 14- 19aastased õpilased. 22. Neis töödes segunevad töödeldud ülesvõtted reaalselt eksisteerivatest
Valérieni mäge ja palju muud kaunist. · Mõlemaid Renoiri ateljeesid köeti söeahjudega. · Rebane on prantsuse keeles renard ning sarnaneb kõlalt nimega Renoir. · Madame Mathieu Renoiride pesunaine ja köögitüdruk. · Eugéne rääkis vene, prantsuse, mitmeid hiina ja indohiina keeli ja dialekte. · Jean oli ärahellitatud beebi. · Makja igihaljas võsastik Vahemeremaades, samasuguse hüüdnime andsid pariislased Montmartre'i nõlvadel laiuvale tihedale padrikule. · Nukuteatrisse võis Jean minna alles siis, kui ta oli kolmene. Renoirile meeldis Lyoni nukuteater, sest see oli säilitanud oma algupära. · Tervis oli Renoiril suurepärane viibimised Lõunas olid ta täielikult bronhiidist terveks ravinud. · Suurt rolli Renoiride elus mängis kandilise habeme ja kavalate silmadega maalikunstnik Deconchy.
Temagi kunst põhines muljetel ja aintingutel. Kuid Pissarro lähtus aistingutes teistsugusest huvidest kui Monet. . Tahtis väljendada anarhistlikke vaateid. Tema maalil "Seine'i jõgi Grenouillere'is" on tähelepanuväärne maal. Seda sama jõge maalisid ka Monet ja Renoir küllaltki probleemivabalt. Kuid erinevalt nendest maalis Pissarro pildile ka tööstushooned ja vabrikukorstnad, mis sellel kohal tegelikult eksisteerisid. . Võib-olla osutas ta nii iroonilise muigege loodusele mida pariislased nautisid või ta alles otsis seda kuidas tööstust ja loodust koos maalida. Maalidel "Vabrik Pontoise'i lähedal" ja "Oise'i jõgi Spate'is" maalis ta pildile nii paplid kui vabrikukorstnad, paigutades nad suht sarnaselt sellega ta vb tahtis öelda et tööstus võib looduses eksisteerida, isegi domineerida ilma loodust hävitamata. Viimases maalis on aga näha et kui puudelt on lehed langenud siis vabrik muutub koledaks ja ta ei suuda loodusega samastuda
- Sõja ajend: küsimus Hispaania troonist. Bismarck provotseeris Prantsuse keisrit Napoleon III-t võltsitud uudise avaldamisega (Emsi depešš) 1870. a. juulis sõda kuulutama. - Sõja käik: Kohe sõja alguses ilmnes, et Prantsusmaa oli oma valmisolekut kõvasti üle hinnanud. 1870.a. septembris toimus Sedani katastroof - prantslaste armee purustati ja Napoleon III langes vangi. Sakslased piirasid Pariisi ümber. Kuna pariislased nägid, et nende valitsus ei ole linna kaitsma võimeline, puhkes keisririigi-vastane ülestõus ja 4. septembril kuulutati Prantsusmaa uuesti vabariigiks - III vabariik (1870-1940). Jaanuaris Pariis kapituleerus. Ida-Prantsusmaa okupeeriti. Saksa Keisririigi väljakuulutamine: Tunnustades preislaste juhtrolli, kuulutasid saksa vürstid Versailles’ lossi peeglisaalis Wilhelm I Saksa keisriks - seega loodi 18.jaan.1871.a. Saksa Keisririik .
Richelieu asutas Pra teaduste akadeemia, mis võitleb luule puhtuse eest. Au sees mõistus ja mõistuspärasus. Filosoof Descartes ,,Cogito ergo sum" mõtlen, järelikult olen olmas. Aluseks mõte, mitte tunded. Kõik peab olema korrapärane. Kunst jaotatakse kaheks: kõrgem (trag) ja madalam(kom). Keht kolmühtsuse nõue: aja-koha-jategevuseühtsus. Valdavalt näitekirjanduses. 24. Moliere'i elu ja looming (1622-1673) Jean Baptiste Pocquelin. M vanemad oli pariislased, mõlemad pärinesid kuninglikest tapetsiiride perekondadest. Pärandatav amet. 1621 abiellusid. Üsnagi jõukad. M õpib jesuiitide kollegiumis. 1632 ema sureb, isa abiellub uuesti. Ema jättis talle päranduse. M õpib mainekas ülikoolis advokaadiks. Kui ta saab 20, siis tutuvub endast vanema näitlejanna Bejartiga. M avastab , et ta on näitleja. JB loobub isa ametist ja seod näitlejatega, saab ema raha. Bej sünnitab tütre Armande, M abiellub temaga hiljem. 1643 M loob teatri : hiilgav
anglo-ameeriklane räägib prantsuse keelt, siis on ta omakorda solvunud, kui kelner teeb märkusi selle kohta, mis tema tellimuses on "vale". Mõlemal juhul on tegelikult tegemist kelneri ja koka professionaalsusega ning uhkusega selle üle. Prantslaste maitsemeel ja cuisine tihedalt seotud nende suhtumisega põllumajandusse ja maasse üldiselt. (Ligilähedaselt sama kehtib paljude kontinentaal-Euroopa kultuuride kohta üldiselt, prantslaste puhul aga eriliselt). Mitmendat põlve pariislased identifitseerivad end oma päritolu-pays- ga, hoiavad seal alles maju (kas või suvekodudeks) jne. Prantslased on maasse kiindunud terrien. Pays ei kattu departemangudega, mis on hilisemad jäigad tsentraliseeritud territoriaalüksused, vaid pärinevad kümnete sajandite vanusest ajaloost. Pays otseselt seotud cuisine'iga. De Gaulle: "Kuidas on võimalik valitseda maad, kus on 246 juustusorti?" Juustusordid märgistavad pays-id, millega omakorda inimesed ennast identifitseerivad.
Dumouriez üleminekut vaenlase poolele ja zirondiinide valitsuse langust soovitas mehel Pariisist põgeneda; giljotineeriti juunis 1793; tema viimane lause enne hukkamist oli: "Oo, Vabadus, kui palju roimi sinu nimel toime pannakse!" Prantslased on ta arvanud oma ajaloo "suurte naiste" hulka 23 La Marseillaise Rouget de Lisle'i [ ruzee dö lill] laul kandis algselt nime ,,Chant de guerre de l'armée du Rhin" (Reini armee sõjalaul). Saatuse tahtel kuulsid pariislased seda laulu esmakordselt rindelt saabunud Marseille' rügemendi esituses, kust ka ekslik arvamus, et tegu on Marseille' lauluga. Kuna laul sündis Strasbourg'is, siis pidanuks selle laulu nimeks saama hoopis ,,La Strasbourgeoise" (Strasbourg'i laul) varustust ega väljaõpet. Peagi langes Verdun tähtis kaitsepunkt, mis asus poolel teel riigipiirist Pariisini. Vaenlane lähenes pealinnale. 1
Dumouriez üleminekut vaenlase poolele ja žirondiinide valitsuse langust soovitas mehel Pariisist põgeneda; giljotineeriti juunis 1793; tema viimane lause enne hukkamist oli: “Oo, Vabadus, kui palju roimi sinu nimel toime pannakse!” Prantslased on ta arvanud oma ajaloo “suurte naiste” hulka 23 La Marseillaise – Rouget de Lisle’i [ ružee dö lill] laul kandis algselt nime „Chant de guerre de l’armée du Rhin” (Reini armee sõjalaul). Saatuse tahtel kuulsid pariislased seda laulu esmakordselt rindelt saabunud Marseille’ rügemendi esituses, kust ka ekslik arvamus, et tegu on Marseille’ lauluga. Kuna laul sündis Strasbourg’is, siis pidanuks selle laulu nimeks saama hoopis „La Strasbourgeoise” (Strasbourg’i laul) varustust ega väljaõpet. Peagi langes Verdun – tähtis kaitsepunkt, mis asus poolel teel riigipiirist Pariisini. Vaenlane lähenes pealinnale. 1
paavst Bene-dictus XII joomalaulu «Bibamus papaliter» paavsti oma, kes oma tiaarale veel kolmanda krooni lisas.* 1 Joogem paavstlikult (lad. k.). 31 Kahtlemata kaitses see populaarsus, mis kardinalile teenitult kuulus, teda saali sisse astudes halvast vastuvõtust selle rahvahulga poolt, kes alles äsja oli nii rahulolematu ja kes õieti kardinali ees kaldus üpris vähe aupaklik olema päeval, kus tal enesel paavsti valimine ees seisis. Pariislased ei pea pikka viha. Pealegi olid nad sundinud etendust alustama ja olid sellega kardinalist nagu ette jõudnud ning sellest võidust jätkus neile. Tõtt öelda oli Bourboni kardinal ilus mees, tal oli seljas väga tore purpurne mantel, mida ta oskas väga hästi kanda; see aga tähendas, et tema poole hoidsid kõik naised, järelikult üle poole saali. Oleks ju otse ülekohus ja maitsetus mõnitada kardinali sellepärast, et ta end oodata laskis,
6. Kultuur on rahvusekeskne etnotsentriline. Kõikide inimeste jaoks on tavaline see, et nad peavad oma kultuuri ja maad teistest paremaks ja olulisemaks. Etnotsentrism on justkui aken, mille kaudu vaadatakse teisi kultuure. Kultuur ei pruugi aga olla vaid rahvuslik nähtus. · Regionaalne kultuur nt. Eestis setod, · Linnad mõni suurlinn võib olla omandanud erilise kultuurilise identiteedi nii, et regionaalne kultuur jääb tagaplaanile. nt. pariislased on omaette nähtus ja erinevad 51 Prantsusmaa ülejäänud osade elanikkonnast, · ettevõtte kultuur, · perekultuur, · indiviid väikseim kultuuriühik. Takistused kultuuride mõistmisel: 1. Eeldatakse, et me oleme teistega sarnased, s.t. et suhtlemine teiste rahvustega on lihtne. Eiratakse erinevusi. Ameeriklased arvavad väga tihti et nad on teistega sarnased
Tema maja õu Vieux-Colombier' tänaval sarnanes sõjaväe laagriga, ja seda juba hommikul kella kuuest alates suviti ja kella kaheksast talviti. Viiskümmend kuni kuuskümmend musketäri, kes näisid pidevalt vahelduvat, et alaliselt esitada mõjukat arvu, kõndisid siin lakkamatult edasi-tagasi täies relvastuses ja valmis igaks väljaastumiseks. Mööda ühte suurt treppi, mille kohale meie tänapäeva tsivilisatsioon juba terve maja ehitaks, sõelusid edasi-tagasi pariislased, kes taotlesid soosingut, provintsiaadlikud, kes püüdsid musketäride ridadesse pääseda, ja teenrid iga värvi poortidega livreedes, kes tõid härra de Tréville'ile teateid oma isandatelt. Eestoas, pikkadel ringikujulistel pinkidel, istusid väljavalitud, need, keda oli kutsutud. Hommikust õhtuni kestis häältesumin, kuna härra de Tréville samal ajal kõrvalasuvas kabinetis võttis vastu külastajaid, kuulas kaebusi, andis korraldusi; ja nagu kuningas Louvre'is ainult
annaabi.ee 
