parlamentide tööd erakondade paljusus. Ei tekkinud parlamendi enamust ning otsuste vastu võtmine oli raskendatud. 2) Tv lk 20 harjutus 3 on kirjas diktatuuri iseloomulikud jooned, kirjuta need tabelisse ja too iga diktatuuri kohta näited Dikt. isel. jooned(7) Kommunism Fasism Natsiosotsialism Juhikultus Jossif Stalin Benito Mussolini Adolf Hitler Võimul ainult üks Kommunistlik pareti Fasistlik e valitsev Natsiosotsialistlik partei ja üks pareti partei ideoloogia Piiratakse Kontroll inimeste Kõik inimesed Kontroll inimeste demokraatliku mõtteavalduste ja pidid teenima riiki mõtteavalduste ja vabadusi, inimõigusi väljendamisvõimaluste väljendamisvõimaluste üle üle
Eesti NSV ehk ENSV (1945-1980) Neeme Ruus, Johannes Lauristin, Karl Säre, Andrei Zdanov Võimupüramiid Eesti Kommunistlik Pareti (EKP) - allus Moskvale -> Valitsus (ministeeriumid) - täitis kommunistliku partei korraldusi -> ENSV Ülemnõukogu (parlament) puudus reaalne võim, kandidaadid olid esitatud kommunistliku partei heakskiidul Eesti kommunistid · Juunikommunistid (1940.a riigipöörde osalised) · Eesti laskekorpuse veteranid · Venemaa eestlased · Inimesed NSV Liidu eri piirkondadest 1951.a Eesti kommunistlikus parteis 18 000 liiget, neist alla poole eestlased EKP juhid
see saab parlamenti.nt Prantsusmaa ja Soome.See kahevooruline ssteem tingib parteidele erinevates valimisvoorudes erineva valimistaktika.Esimeses voorus kritiseeritakse konkurente,aga mdukalt.Teises voorus moodustatakse hine valimisblokk lhedase mtteviisiga parteide vahel.Need kaks vooru toimuvad reaalselt kahel erineval ajal. Valijad peavad kaks korda kima valimas.See kik on riigile kulukam. Proportsionaalne ssteem-niipalju % kui valijad mingit parteid toetavad nii palju ka % see pareti parlamendis kohtasid saab.Kik hled lhevad arvesse.Puuduseks on see et see ssteem on keeruline ja ssteem on parteikeskne.Toimub hlte lekandmine helt saadikult teisele.Parteide vaatenurgast on see iglane aga ksikkandidaadi seisukohast see ei ole iglane.Valituks vib saada ka vhese toetusega inimene kes on krgel positsioonil oma parteis.Kasutatakse avatud ja suletud nimekirjade phimtet. Avatud nimekiri-toimub hlte mberpaigutamine krgemal kohal olevatele kandidaatidele
linnades hakkasid nad politseinike asemel korda pidama. Millised olid mussolini õpetused ja eesmärgid? Mussolini õpetuses oli tähtsaimal kohal rahvus. Ta väitis, et rahvus on jääv ja kõikehaarav. Selle peamine idee oli, et: ''Kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele, rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne.'' Selline õpetus õigustas diktaatorliku riigi loomist. Mida kujutas endast Fasistlik kultuur Itaalias? 1921.a saavutas fasistlik pareti võidu ning 1922. a. tuli võimule Mussolini. 1925.a. kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Suured muudatused olid ka majanduses, kus rakendati riiklikke abinõusid tööpuuduse vähendamiseks, kus ettevõtteid kontrollis riik. Tööandjad ja töövõtjad koos moodustasid korporatsioone ning ametiühingud kuulutati ebaseaduslikuks. Kes olid Adolf Hitler ja natsid?
Enamik tolleaegseid komm olid parteiametnikud, töödates juhtivatel kohtadel tähtsamates asutustes.Sõjajärgsetel aastatel koosnes EKP peamiselt Venemaa eestlasest, kohalike osakaal hakkas suurenema 1950.EKPs oli algul madal haridustase(2/3 liikmeist oli alg-/mittetäieliku keskharidusega).1980.a teisel poolel oli 4/5 keskharidusega.Parteikaadrite puhastamine, võideldi kodanliku natsionalismiga.Kõige olulisematest ametikohtadest koostati nomenklatuurne ametikohtade loetelu, mille pareti keskkomitee kinnitas.See oli vahend, mille abil ühiskonda kontrolliti ja suunati.Valimiste ajal sai hääletada ainult 1 kandidaadi poolt.Enamasti oli poolthääletanute protsent üle 99,5%.Saadikute arv kasvas pidevalt ja iga valmisega uuenes liiduvabariigi Ülemnõukogu kooseis vähemalt 2/3 võrra.Ülemnõu saadikute roll oli tähtsusetu,pidid ainult õigel ajal kätt tõstma ja kuuletuma.Valimistel etendasid tähtsat rolli julgeolekuorganid
esimese Eesti rahvaesinduse. Esti vabadussõjalaste propaganda juht- Johan Laidoner- kolonel, sõjavägede ülemjuhataja. Andres larka- vabadussõjalaste keskliit liikumise eesotsas olija. Hjalmar mäe- vabadusõjalaste liidus (1933) propagandajuht Johannes Lauristin-kommunistliku liikumise aktivist Johannes semper- Eestimaa Kommunistliku partei liige 1940 Johannes vares-barbarus- Eestimaa kommunistliku pareti liige 1940 Andrei ždanov- juhendas juunipööret ja eesti okupeerimist 1940 Karl litzmann eesti kindralkomissariaadi kindralkomissar, kes lähtus saksamaa huvidest. Idel jakabson- Eesti autonoomse rahvuskubermangu moodustamine- 1917. pärast veebruarirevolutsiooni Eestimaa kubermang vene keisririigi koosseisus. Eesti Maapäev ja Maanõukogu moodustamine- maanõukogu oli esimene eesti demokraatlikult valitud esindusorgan.1917 Iseseisvusmanifesti välja kuulutamine pärnus- 23
1925- saadetakse laiali opositsiooni parteid. 1935-36- Etioopia vallutamine. 1936 Kominterni vastane pakt 1939- Teraspakt Saksamaaga 7. Kus ja millal tekkis NSDAP, millised olid natside eesmärgid ja tegevus võimulepürgimisel. Millised olid A. Hitleri tõusu ja languse tähtsamad momendid? Ideoloogia: 1. Riigis tuleb kehtestada kord, lõpetada kommunistide ja sotsialistide võimutsemine- natsionaal-sotsialistlik revolutsioon. Üks riik, üks rahvas, üks pareti. 2. Juudid kõrvaldada Saksamaa ühiskonnaelust ja valitsemisest. 3. Taastada Saksamaa suurriigi staatus: tühistada Versailles´rahuleping (tagastada ära võetud alad, tühistada piirangud). Laiendada sakslaste eluruumi. Rassiteooria. Rahvused kuuluvad erinevatesse rassidesse- valge aaria rass (germaanlased kõrgeim kiht) peab valitsema teisi rahvaid. Alaväärtuslikud rahvad/rassid- peavad neid teenima (slaavlased)
üritasid kommunistid erinevates riikides võimule tulla? Eesmärk: Sotsialistlikku proletaarse revolutsiooni ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomine. Meetod: Proletariaadi diktaktuur ( vägivaldne tee) 7. Kirjelda lühidalt kommunistide ülestõusukatset. a) Saksamaal 1923 a. Oktoobris pidid relvastatud rühmad kogu saksamaal ründama valitsusasutusi ja kaasama võimu. Töölised, riigipöörajaid ei toetanud ning nii oli Saksamaa kommunistlik pareti sunnitud ülestõusu takistama. b) Eestis 1. detsembril 1924 organiseeris kommunistid rahvastatud mässud Eestis, kuid need lõppesid ebaõnnestumisega, kuna rahvas ei liitunud kommunistidega ja mässulised suruti kiiresti maha. 8. Milline diktatuur ja millal tuli võimule Itaalia? Mis eristas seda äärmuslikku liikumist kommunistidest? Kes sai selle liikumise juhiks? Diktatuur Fasism Millal tuli võimule 1922 Juht Benito Mussolini
kohus kaitsta sotsialismi kõikjal ja teeb seda ka tulevikkus. Indira Gandh- 1966.aasal sai peaministriks Nehru tütar. Jätkas isa poliitilist joont. HIINA: 42. Suurhüpe- 5aasta plaanid tuli täita 1 aastaga ja 20 aasta plaan 5 aastaga. Mao Zedong kuulutas välja 1966.a suure ploretaarse kultuurirevolutsiooni: algas hävituskampaania, purustati kloostreid, koole, kirjandust, kunstiteoseid, teadlasi saadeti koonduslaagritesse, kõikjale pandi Mao skulptuure.Deng Xiaoping-hiina kommunistliku pareti peasekretär-stabiliseeris riigi majandusliku olukorra. ELUOLU JA KULTUUR: 3suuremat saavutust teaduses ja tehnikas:satteliidid, kosmosesüstikud,reaktiivmootor Popkultuur:muusikas olid sel ajal kuulsad The beatels ja 1970 ABBA. Noored vihased mehed-inimesed, kes kuulusid selle nimelisse kirjanduslikku liikumisse, käsitlesid oma teostes heoluühiskonda. Aleksander šolženitšon-mitteingliskeelne menukirjanik, sai nobeli kirjanudspreemia
mobiliseerimine, mis andsid sõjale liberaalse revolutsiooni ilme. 9. aprillil 1865 lõppes sõda Konföderatsiooni purustamisega. (http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Riikide_Konf%C3%B6deratsioon, 18.04.2009) 1.3.2 Ameerika Ühendriikide kodusõda Ameerika Ühendriikide kodusõda, ka setsesioonisõda, USA abolitsionistlike kapitalistlike põhjaosariikide ja separatistlike orjanduslike lõunaosariikide vaheline sõda 1861-65. Selle ajendas orjust vastutava vabariiklaste pareti kandidaat A. Lincolni presidendiks valimine (1860), mis põhjustas 11 lõunaosariigi lahkulöömise põhjaosariikidest ja Montgomery 9.veebruaril 1861 konföderatsiooni moodustamise. Sõda algas 12. aprillil 1861, kui konföderatsiooni väed vallutasid Fort Sumteri. 23 põhjaosariiki olid küll majanduslikult tugevamad, kuid sõjaks valmistumata. Seetõttu saavutasid konföderatsiooni väed 1861-62 sõjalist edu. 1862.aasta teisel poolel said Richmondit ründavad põhjaosariikide peajõud
võimsus ning rahva identiteeditunnetus. See on ka õnnestunud. Riik on muutunud turvalisemaks ja võimsamaks. Taas on saavutatud kontroll majanduse ja avaliku sektori üle , mis vahepeal olid organiseeritud kuritegevuse ja erasektori kätes. Hoolimata usaldamatusest riigi vastu levib rahva seas utoopiline arusaam, et hea isalik riik garanteerib heaolu kõigile kodanikele. Usutakse, et Putin suudab seda teha. Seda näitab ka võimul oleva partei ,,Ühtne Venemaa" (Putini pareti) 65% toetajaskond. Opositsioon on nõrk ja killustunud, peaaegu, et lakanud olemast ega suuda pakkuda alternatiive esitamaks väljakutseid. Samuti pole neil suurt toetajaskonda ning paljud ei julge toetust avaldada. Seatud eesmärgi saavutamiseks on taas kasutusele võetud minevikust pärinev sümboolika, mis tekitab rahvas identiteeditunde ja ajaloo meenutamise. Samuti on keskendutud noorema generatsiooni harimisele ja nö järglaskonna kasvatamisele. Kuna noored ei ole kursis riigis
pinevaks, mille põhjuseks oli Moskva tugevnev surve ja impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerimine. Balti liiduvabariigis tegutsesid streigikomiteed ning loodi võitlussalki töölistele, kuid eriti aktiivselt hakkasid tegutsema sõjaväe- ja julgeolekuüksused. 1991.aasta jaanuaris võtsid eriüksuslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Pareti hoone ja Läti ajakirjandusmaja. Hoolimata Lääne protestidest jätkas Moskva vabaliikumise lämmatamist. 13.jaanuaril vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone. Interrindlased üritasid 18.jaanuaril korraldada streiki Eestis ja nõudsid presidendivõimu sisseseadmist. Et kaitsta Toompead, hakati sinna kokku vedama kivimürakaid. 20.jaanuaril
juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ning muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja usaldas neid üha enam. Kohalik kaader jäi sisemas võimuvõitluses alla ja oli sunnitud 1950 aasta alguseks sunnitud loovutama oma senised positsioonid Eesti NSV võimuhierarhias. Enamik tolleaegseid kommunistid olid parteametnikud, kes töötasid juhtivatel kohtadel pareti- ja riigivõimuorganites, ettevõtetes, kolhoosides ja sovhoosides. Sõjajärgsetel aastatel oli EKP eelkõige muulaste partei. Ligi pooled eestlastest parteiliikmetest olid tollal Venemaa eestlased. Kohalike eestlaste osa hakkas suurenema alles 1950. aastatel. Kõige tähtsamatest ametitest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, mille partei keskkomitee kinnitas. Nomenklatuuris olid oma sisemised kihistused, mis esindasid erinevaid eluvaldkondi
tegelikult tal iseseisvus puudus. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud. Olemas oli ka Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu, Eestimaa Kommunistlik Partei(EKP), mis oli osa NLKP-st. Kõik olulisemad otsused, ka Eesti elu puudutavad, langetati NSV Liidu keskvõimude poolt Moskvas. Enamik tolleaegseid kommunistid olid parteametnikud, kes töötasid juhtivatel kohtadel pareti- ja riigivõimuorganites, ettevõtetes, kolhoosides ja sovhoosides. Sõjajärgsetel aastatel oli EKP eelkõige muulaste partei. Alates 1950. aastast hakkas sinna ligi pääsema ka kohalike eestlasi. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas partei koosseisu pidev muutumine. Haripunkti tõusis see nn kodanliku natsionalismiga. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete
Erakorralised istungjärgud- erakorraline- ettepaneku teeb valitsus, president, 1/5 RK liikmetest. Erakorraline istungjärk on töövõimeline vaid siis, kui kohal on 50%+1 (51) liiget (koosseisuline häälteenamus). Korrapärasel kvoorumi nõuet (saab toimuda vaid siis, kui kohal on vähemalt pooled) pole (võib olla ka 1 liige). Fraktsioonid- parteilised saadikurühmad, kes arutavad asju oma pareti seisukohtadelt lähtudes. Komisjonid- spetsialistidest koosnevad töörühmad, kes valmistavad seadused ette ennem kui need üldisele arutamisele lähevad (nt. hariduskomisjon, sotsiaalkomisjon jne) Tavaseadused võetakse vastu kohalolijate lihthäälte enamusena. Tähtsate seaduste vastu võtmisel on vaja 51 häält. Reeglina on hääletamine avalik va tähtsate inimeste ametisse kinnitamine. Parlamendisaadiku isikupuutumatus- ei saa võtta kriminaalvastutusele, kui
töstmine sotsaalsete uuenduste teel. Liikemed: O. Strandman, A. Anderkopp, J. Kukk, A. Piip. Asunike Koondis mis ühendas väikemaapidajaid, asundustalude omanikke. Nende seiskoht oli, et riigi rikkuse ainsaks allikaks on põllumajandus ja sellest tulenevat nõuti põllumajanduse ja väikemaapidamiste eelisarendamist. Liikmed: O. Köster, R. Penno, O. Tief. Eesti Sotsaialistlik Tööliste Partei, vasakpoolne pareti mis seadis ülesandeks sotsialismi kehtestamist rahulikul teel. Liikmeskonna moodustasid tööstustöölised, aga ka vaesemas kihid linnas ja maal. Liikmed: A. Rei, K. Ast, A. Oinas, M. Martina, a. Jõeäär ja E. Joonas. Eesti Kommunistlik Parti- sai iseseisvaks parteiks 1920 a aga seda juhiti siuliselt Moskvast, eestis oli selle tegvus keelatud, nii et ta tegeles põrandaall siis. Liberaalne ja Liikmed olid: Kingsepp, Anhvelt. Kuidas valitseti eestit?
Selline järsk toetus tuli ka sotsdemokraatidele üllatusena. Sotsiaaldemokraatide üheks probleemiks veel see, et nende liidrite hulgas lõhenemine parem- ja vasakpoolseteks. Nüüd Vabadussõja-aegadel suhtusid enamlastesse soojemalt vasakpoolsed sotsialistid (Mihkel Martna). Parempoolseid esindasid (Karl Ast, Aleksander Oinas). Partei oli ühtsusest kaugel, aga suutis ometigi koondada suuri rahvamasse. Eesti Sotalistide Revolutsionääride Pareti - tekkis sügisel 1917 lahkulöömisel üle-Venemaalisest esseeride parteist. Juhtkonnas domineerisid noored Eest haritlased (Jaan Kärner, Gustav Suits, Hans Kruus), neil puudus otsene side laiemate rahvamassidega. AV koosseisu nad keeldusid minemast, jäid opositsiooni. Vähemusrahvused: Vene Kodanikkude Kogu nimekiri, mis oli poliitiliselt üsna ebamäärane. Tuntumaks nimeks Alekseid Sorokin, hariduselt jurist. Kogu see kogu oli üsna amortne. Vene rahva esindajad.
annaabi.ee 
