Liberalism ja konservatism.. L. Olid uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. K. Arvates oli hea see, mis ajaloos läbi proovitud, ei tormanud kõike muutma, vaid otsisid tuge mineviku kogemu., 19.saj lõpul hakkasid ka nemad rohkem kaitsma vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Sellega said enda poole valijaid, kes varem olid liberaalide poolel. Peale I ms kaotasid liberaalid oma senise mõju. Konservatiivsed erakonnad juhtivad paremerakonnad peale sb ka mujal riikides Nende vastasteks osutusid sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid. Sb esindas sotsiaaldemokraatlikku suunda 20.saj algul loodud tööerakond ehk leiboristlik partei Neid nimetati parempoolseteks. Nende arvates oli riigi kohus toetada abivajajaid=> suuremad maksud; elanike vahel ei oleks varalist eba= ümberkorraldused e reformid, sellel eesmärgil. 1920-30 Skandinaavias etteotsa. Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatlikud valitsuses suudavad ületada
Demokraadid Tarbekaupade hulgitootmine Jäi eemale Rahvasteliidust Pilvelõhkujad Kuritegevuse kasv Vabariiklased Elavnes ehitustegevus Isolatsionism Kaheparteisüsteem Ametiühingud Mõju suurenemine Ladina- Maffia Ameerikale Paremerakonnad Suurlinnade kasv Suur majanduskriis Uued kaubad Neutraliteediseaduse Kongress Suurlinnade kasv vastuvõtmine Reisilennukid
a. Prantsusmaa sisepoliitika 1930. aastal. Prantsusmaal ei kehtestatud karmikäelist võimu kuna demokraatlikud traditsioonid olid seal piisavalt juurdunud ning diktatuuri pooldajatel polnud nii palju toetajaid. 1938.a. rahvarinne lagunes, sest kommunist tahtsid reformide jätkumist, lootes tööklassi võimu kehtestada, sotsialistid aga keeldusid, kuna majanduskriis oli möödas. Prantsusmaa koalitsioonivalitsusi moodustasid enamasti paremerakonnad. Kommunistide eestvõttel loodi 1935 fasismiohuga võitlemiseks Rahvarinne. Rahvarinde valitsus viis läbi mitmeid reforme: vähendati töönädala pikkust, puhkeseadus2 nädalat tasulist puhkust ja seadus, et tõsta rahaostujõudu. Skandinaavia maad pärast I maailmasõda. Kuningad tegid avalduse, et nende riigid sõja tegevusse ei sekku. Neutraliteedipoliitika võimaldas Rootsil, Taanil ja Norral säilitada suhted nii Antandi, kui ka Keskriikidega, kuid täielikku sõja mõju nad
Vanusepiir oli 30. aastat. Naisõiguslased- sufrazetid. Emantsipatsioon- naine astub ühiskondlikku ellu. Demokraatlikud liikumised Liberalism ja konservatism- tuntud Euroopas. Liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad- kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatiivid- neile sobis kõik see, mis oli ammu juba proovitud, otsisid tuge. 19. saj lõpul hakkasid nad kaitsma vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Konservatiivsetest erakondadest said paremerakonnad. Vastasteks said tööliskonna huve kaitsvad sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid ehk pahempoolsed. Nende arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Tuleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste loomiseks. Ümberkorraldused. Töölistele valimisõigused- suurendas poolehoidu. Sotsialism- püüab saavutad sotsiaalset võrdsust ühiskonnas, elanike vahel pole suurt varalist ebavõrdust. Tööerakond- Leiboristlik Partei.
5. Mille poolest erinevad vasakpoolsed erkonnad parempoolsetest? Vaskapoolsed rõhutavad sotsiaalset õiglust ja võrdsust ühiskonnas, parempoolsed aga indiviidi vabadust, konkurentsi ja õigust valikule; Vasakpoolsed pooldavad riigi suuremat rolli majanduses ja kodaniku elus, parempoolsed riigi vähest sekkumist majandusse ja kodaniku ellu; Vaskapoolsed pooldavad astmelist tulumaksu, parempoolsed võrdelist ehk proportsionaalset. 6. Mille poolest erinevad paremerakonnad vasakpoolsetest? Vt. küs 5. 7. Mis on ametiühing? Kelle huve see kaitseb? Ametiühing on tööliste majanduslikke huve kaitsev organisatsioon. Kaitseb tööliste huve. 8. Mille poolest erineb siht. e. huvigrupp erakonnast? Kaks erinevust. Erakonnad koondavad valijate enamust, huvigrupid on aga huvitatud vähemuste huvide kaitsest; Erakonna eesmärgiks on oma huvide realiseerimine poliitikas, huvigrupil aga poliitika mõjutamine; Erakonnal on kindel liikmeskond. 9
Suuri edusamme tegi Ameeriklane ka lennunduses 10) USA sisepoliitika : vabariiklased ja demokraadid. Nii USA-s kui ka Suurbritannias toimus kaheparteisüsteem. Kuidas USA-s valitses vabariiklik kord, mitte monarhia.Seadusi võttis vastu Kongress ning riigipeaks oli nelhaks aastaks valitud president. Juhtivateks erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Mõlemad Prteid pooldasid vabaturumajandus (paremerakonnad).Vabariiklased pidasid riigi sekkumist majandusse täiesti lubatuna , Demokraadod arvasid , et kui vaja võib riik majandust reguleerida. Maailmasõja ajal oli presidendiks demokraat.Peale sõda said endale võimu vabariiklased. Vabariiklased kaotasid kõik sõja ajal, kui kehtestati majanduspiirangud ning kuulutati, et riiki peab olema võimalikult vähe. See tähendas , et riigivõim peab tegelema vaid kõige tähtsamate asjadega , naq riigikaitse,
Demokraatia laienes ka siseriiklikult. Laienes valimisõigus. 1918 said Suurbritannias valimisõiguse ka naised, Eestis 1919. Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitilisteks liikumisteks 19. sajandil. Liberalism tähendab vabameelsus, inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust tähtsustavat poliitilist õpetust. Pärast I maailmasõda kaotasid liberaalid Euroopa maades oma mõju. Vabaturumajanduse tähtsaimaks kaitsjaks muutunud konservatiivsetest erakondadest said juhtivad paremerakonnad Suurbritannias, Põhjamaades ning mitmetes teistes Euroopa riikides. Liberaalide langus soodustas sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide esiletõusu. Sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid taotlesid võrdsust ühiskonnas. Nende ideaaliks oli sotsialism ühiskond, kus erinevate ühiskonnaklasside vahel puudub varaline ebavõrdsus. Valimisõiguse laiendamine tõi sotsialistidele üha rohkem poolehoidjaid. Kahe maailmasõja vahelisel ajal hakkasid nad juhtima valitsusi Skandinaavia
Prantsuse kalurid Prantsuse mood Prantsusmaa: keskmiselt kaks valitsust aastas. Prantsusmaal oli alates 1870. vabariik. Nende demokraatia polnud nii tugev, nagu inglastel, kuid siiski tugev. Võit maailmasõjas tugevdas usku demokraatiasse. Prantsusmaal tegutses palju parteisi ja viimase poliitiline elu oli palju kirevam. Valitsuse eluiga oli lühike: 41 valitsust 20 aasta peale. Enamasti olid võimul paremerakonnad. Asumaid oli Prantsusmaal vähem kui Suurbritannial, kuid rahulik siiski polnud. 1920. suruti ülestõusud maha Marokos ja Liibanonis. Prantsuse parlamendihoone Võitlus demokraatia eest. Kui Ameerikat tabas 1929. majanduskrahh, siis teade New Yorkist prantslasi ei mõjutanud. 1930. oli siiski kriis ka Prantsusmaal. 1934. tegid diktatuuripooldajad katse riigipöördele. Tänu politseile ja Pariisi elanikele see suruti maha
Prantusmaa majandus · Majandus arenes soodsamates tingimustes · Tänu võidule uued alad · Põllumajandusriik (vein,juust,kala) · Tööstuslik riik (siid,parfümeeria, mood, autod, keemiatööstus) Prantusmaa sisepoliitika · Palju parteisid (20a jooksul 41) · Terav poliitiline võitlus · Rahvarinne · Demokraatia jääb püsima · Vabariik USA parteid ja kuritegevus. USAs oli kaheparteisüsteem( vabariiklik partei ja demokraatlik partei).Mõlemad paremerakonnad, pooldavad vabaturumajandust.Demokraadid arvavad, et riik võib majandust juhtida.Vabariiklased arvavad, riik sekkugu majandusse minimaalselt. USAs suureneb kuritegevus, kui tuleb keeluseadus, mis keelab valmistada alkohoolseid jooke.Inimesed hakkavad salaja tegema ning sellega suureneb ka narkomaania ja mõrvamine.Maffia gängid tulevad ning teevad kõike halba. Ülemaailmne majanduskriisi põhjused ja toimumis aeg 1929-1933 · Börsikrahh · Ületootmine
Hiljem tuli sellest brittidele kahju. Teiseks tähtsamaks suunaks oli võitlus rahvusvahelise kommunismi vastu. Suurbritannia oli kõige kindlamaid Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu vastaseid. PRANTSUSMAA 1. SISEPOLIITIKA - põhiprobleemideks olid vajadus taastada sõjast laastatud alad; elanikkonna vaesumine; sotsiaalsete muutuste kiirenemine; suured sõjavõlad USA-le ja Suurbritanniale. Kuni 1930. Aastate keskpaigani hoidsid riigivõimu oma käes paremerakonnad. 2. MAJANDUS – arenes kuni suure majanduskriisini üsna soodsates tingimustes. Sai endale rikkaid alasid. Saksamaa pidi maksma prantslastele reparatsioonimakse. Põllumajanduslik maa hakkas muutuma tugevaks tööstusriigiks. Prantsusmaa elas üle tugeva tagasilöögi ning sellest ei suutnud riik Teise maailmasõja alguseks lõplikult toibuda. 3. VÄLISPOLIITIKA – Peale Esimest maailmasõda mõnda aega Euroopa valitsev jõud. Tal oli Euroopa ja kogu maailma võimsaim
Selleks püütakse saada valijate toetus, taotlemata nende astumist partei liikmeks. Tüüpiliseks jooneks on saanud bürokraatia ja valitsemisinstitutsioonide materdamine. 20.sajandi viimasel veerandil sai valijahäälte võitmisega sama oluliseks läbirääkimised teiste erakondadega võimu jagamise ja valitsemise põhimõtete üle. Kuna vasak- ja parempoolsus on teineteisele lähenenud, sobituvad ka erineva ideoloogilise taustaga erakonnad kergemini ühte valitsusse. Vasak- ja paremerakonnad: Vasakparteide hulka kuuluvad Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eestimaa Keskerakond. Mõlemad pooldavad astemilst tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist. Erakoole ja tasulist haridust ei propageeri. Sotsiaaldemokraate eristab keskerakondlastest tööhõiveküsimuste tugevam rõhutamine, samas kui Keskerakonna jaoks on esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine. Paremparteid ei ole ideoloogilise platvormi poolest nii ühtsed
ALLIKAD. A. Ei kiida Pätsi tegevust. Päts kõrvaldab need teenistusest, kes ei nõustu tema vaadetega(IR) B. Lükkab ümber selle, et ta on halb. Tema asemele pole kedagi panna, sellepärast pole mõtet valimis korraldada. Õigustab ennast (raadiokõne) C. Päts on oma võimu ajal normaalseid olusid eiranud. Isamaalidul puuduvad vaated ja sihid, tegevus on ühekülgne. D. Kiidab Pätsi, et keelas vapside tegevust. Kindlustas, et ei teki ühe partei diktatuuri *Parteisid on palju *Paremerakonnad põllumeeste kogud (K. Päts), Kristlik Rahvaerakond *Keskparteid Eesti Rahvaerakond (J. Tõnisson), Eesti Tööerakond, Asunike, Riigiametnike ja väikepõllupidajate koondis ehk asunikukoondis. *Vasakerakonnad Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, Eestimaa Kommunistlik Partei Eesti majandus 1919-1939 I Eesti majanduse olukord pealise iseseisvust: *nõrgenenud IMS, revolutsioonide, Vabadussõja tõttu II Eesti Vabariigi Maaseadus 10
-algatused Täitevvõim Riigikogu poolt Kõrgem 1-kojaline Riigikogu moodustatud Seadusandlik valitsusel organ Erakonnad *Erakondi oli palju nimi juht Paremerakonnad *Põllumeestekogud Konstantin Päts *Kristlik Rahvaerakond -(ei tea) Keskparteid *Eesti Rahvaerakond J.Tõnisson *Eesti Tööerakond *Asunike,Riigirentnike ja Väikepõllupidajate Koondis
Seepärast ei tormanudki nad kõike muutma, vaid otsisid tuge mineviku kogemustest.19.sajandi lõpul hakkasid ka konservatiivid üha rohkem kaitsma vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Sellega võitsid nad enda poole neid valijaid, kes ennem andsid oma hääled liberaalidele. Pärast Esimest maailmasõda kaotasid liberaalid Euroopa maades oma senise mõju. Vabaturumajanduse tähtsaimaks kaitsjaks muutunud konservatiivsetest erakondadest said aga juhtivad paremerakonnad. Konservatiivide põhiliseks vastaseks kujunesid sotsialistid ning sotsiaaldemokraadid. Sotsialistlikke ning sotsiaaldemokraatide erakondi nimetati pahempoolseteks. Nende arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Selleks tuleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste loomiseks. Lõppeesmärgiks oleks sotsialism ehk ühiskond, kus elanike vahel ei oleks suurt varalist ebavõrdsust
otsedemokraatiat paremini rakendada või tuleks rahvaalgatuse seadustamise protsess uuesti päevakorda tõsta. 4.2. Aastatel 2003-2008 oli Riigikogus menetluses neli rahvaalgatuse seadustamise protsessi, mis valdavas osas algatati opositsioonilise Keskerakonna poolt ning mis kõik valitseva koalitsiooni poolt tagasi lükati ja maha hääletati. Võim ja võimuvõitlus avaldus selgesti poolte hoiakutes: opositsioon viljeles otsedemokraatiat soosivaid diskursusi ning paremerakonnad eesotsas Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica saadikutega viljelesid otsedemokraatiat vastustavaid diskursusi, olles arvamusel, et nad on ilmeksimatud ja rahvaalgatuse sisseseadmine konkureeriks parlamendiga. Siinkohal võib diskuteerida vastuolu üle, miks rahvast usaldatakse siis, kui valitakse rahvaesindajaid parlamenti, kuid needsamad saadikud ei usalda rahvast otsedemokraatiat puudutavates küsimuses. Kas Keskerakonna võimule tulemisega
asub f. Ombudsman usaldusmees, kes aitab lahendada riigi ja kodanike vahelisi konflikte 34) Otsi õiguskantsleri leheküljelt ( www.oiguskantsler.ee ) üks näidisküsimus, millega kõige sagedamini õiguskantsleri poole pöördutakse. Vaata: http://www.oiguskantsler.ee/index.php? lang=est&main_id=245&PHPSESSID=d17adc4856547f11ce9452b604ce51f6 III PEATÜKK KODANIKUD JA DEMOKRAATIA 35) Parem- ja vasakerakonnad: a. Paremerakonnad: Isamaaliit (väärtused: ,,usk, isamaa ja perekond"), Res Publica (,,vabadus") ja Reformierakond (,,vabadus") b. Vasakerakonnad: Keskerakond, Rahvaliit ja Sotsiaaldemokraadid (kõigil väärtuseks ,,võrdsus") 36) Enamlevinud kodanikuühendused Eestis: a. Kinnisvara, üürimis- ja äritegevus b. Ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenused c. Tervishoid ja sotsiaalhooldus d. Haridus e. Põllu- ja metsamajandus f. Vt ka http://www.neti.ee/cgi-
Raig) 3. Sotsiaaldemokraatlik partei (Marju Lauristin) 4. Rahva-Keskerakond (Edgar Savisaar) Rahvarinde toetusel loodi Eesti Töökollektiivide Liit (ETKL). b) Teine osa uutest poliitilistest jõududest pooldas okupatsioonieelse Eesti riikluse ja kodakondsuse taastamist. Seda suunda esindasid Muinsuskaitse Selts (1987, Trivimi Velliste), Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP, 1988, Lagle Parek) ja mitmed väiksemad paremerakonnad, mis hiljem ühinesid Isamaaks. Selle suuna algatatud oli Eesti Kodanike Komiteede liikumine ja Eesti Kongressi valimine 1990. aasta Veebruaris. Komitee esimeheks sai Tunne-Väldo Kelam. Riiklik-poliitiline korraldus meil ja mujal. Eesti riigikorra üldjooni. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandjaks on rahvas. Eesti on parlamentaarne vabariik.
Eesmärgiks on mõõdukas heaoluriik. Kristlik demokraatia pöörab rohkem tähelepanu ka kodanikuühiskonnale. Leitakse, et 30 turumajandus põhjustab liiga suurt majanduslikku ebavõrdsust ning riigi ja kolmanda sektori ülesanne on seda leevendada. Eriti populaarsed on kristlikud demokraadid olnud Saksamaal. Põhjamaade kristlikud erakonnad on parempoolsemad ja nende valijaskond jõukam. 1970. aastatel võtsid paremerakonnad omaks monetaristliku majanduspoliitika (inflatsiooni vältimise e nn kõva raha poliitika, püüti makse vähendada). Nt Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Erakond on pigem paremtsentristlik Liberaalsed erakonnad tekkisid 18-19. saj linnakodanluse baasil, et kaitsta tööstuse ja kaubandusega tegelevate inimeste huve. Eesmärgiks oli kõrvaldada keskajast pärit kitsendused, mis tööstuse ja kaubanduse arengut takistasid ja kaotada seisuslikud piirangud inimeste poliitilistele õigustele.
läänemaailmas nõrgenenud. Pärast II maailmasõda tekkisid mitmes riigis kristlik-demokraatlikud erakonnad (katoliku maades rahvaerakonnad). On lähedased konservatiividele. Rõhutavad kristlikule eetikale tuginevat mõttelaadi ja väärtusi, tunnistavad riikliku reguleerimise vajadust majanduses. Eesmärgiks on mõõdukas heaoluriik. Põhjamaade kristlikud erakonnad on parempoolsemad ja nende valijaskond jõukam. 1970. aastatel võtsid paremerakonnad omaks monetaristliku majanduspoliitika (inflatsiooni vältimise e nn kõva raha poliitika, püüti makse vähendada). Konservatiivseid erakondi: Suurbritannia konservatiivid, USA vabariiklased, Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Erakond on pigem paremtsentristlik Liberaalsed erakonnad tekkisid 18-19. saj linnakodanluse baasil, et kaitsta tööstuse ja kaubandusega tegelevate inimeste huve. Eesmärgiks oli kõrvaldada keskajast pärit kitsendused, mis tööstuse ja kaubanduse
annaabi.ee 
