Maa, hoonete ja ehitiste hinna liigid. 1)jääkmaksumus 2)taastamismaksumus 3) soetamismaksumus-bilansiline maksumus 4) ehitusmaksumus 5) jääkasendusmaksumus (Riigimaa 0-maksumus; maa maksustamishind, lepingujärgne hind) 4. Kinnisvara hindamisel kasutatavad meetodid- 1) Võrdlusmeetod-aluseks on võrreldavate kinnisvaraobjektide müügihinnad minevikus. Turuväärtuse saamiseks määratletakse võrdlustehingud, nende info põhjal tuuakse välja parandustegurid ning korrigeeritaxe võrdlustehingute väärtusi. 2) Tulumeetod- tulutoova kinnisvara korral. Aluseks on hinnatava objekti puhas tegevustulu a)lihtkapitaliseerimise meetod- võetakse lühem ajavahemik ega arvestata raha väärtuse muutusega. b)diskonteeritud rahavoogude meetod- tulud võetakse pikema aja kohta. 3)Kulumeetod- vara hindamisel lähtutakse tehtud kuludest, kulud summeeritakse. Soetamishind- kulumine=
meetodil, pinnas on keskmiselt töödeldav, töötingimused ontolm, vihm lumi, pime aeg, masinist keskmise kvalifikatsiooniga, töö efektiivsus 40 min /h. Lahendus: 1 Määrame masina vajaliku teoreetilise tootlikkuse Ta = 9000 /2 x 8 = 562 m3/h 2.Määrame parandusteguri masina tegeliku tootlikkuse arvutamiseks(p1...7) Lähteandmetes esitatud töötingimuste alusel valime asjakohased parandustegurid, mille korrutid annab üldise parandusteguri K = 0,75 x 0,9 x 1,15 x 0,8 x 0,67 x 0,8 x 0,9 = 0,30 3. Leiame masina vajaliku tootlikkuse arvestades parandustegurit: Tv = 562 / 0,30 = 1873 m3/h, Kuna töötingimuste kirjelduses on määratletud töötamine külg-küljega, oleme sunnitud arvestama kahe masinaga. Seega ühe masina tootlikkus peaks siis olema Tv1 = 1873 /2 = 936,5 m3/h ~936 m3/h 4. Caterpillari ja Komatsu buldooserite tootlikkuste diagrammidelt leiame:
värvuse kadumiseni. Tiitritava lahuse segamine toimub keemise ajal ning ssegamist viisime läbi automaat segajaga. Seejärel kordasime tiitrimist, tiitrisime aeglaselt, et ei tekiks üle tiitrimist. Lahendus: K kaaliumferrotsüaniidi lahuse parandustegur võrreldes täpselt 1%-lise lahusega; V tiitrimiseks kulunud kisselli maht; A proovi lahjendus, antud juhul 250/20 = 12,5; 20,12 & 0,035 empiirilised parandustegurid (reaktsioon ei kulge stöhhiomeetriliselt); X1= X*0,95 m(suhkur)=10,67 g m(keeduklaas)=129,23 g m(klaas+kissell)=326,45 g m(kissell)=197,22 g tiitritud kissell 1=7,5 ml tiitritud kissell 2=6,5 ml Esimene tiitrimine: X=(1*(20,12+0,035*7,5)*12,5)/10*7,5=3,40% X1=3,40*0,95=3,23% inverteerunud sahharoosi sisaldus kissellis Y=(3,23*197,22)/10,67=59,70% Teine tiitrimine: X=(1*(20,12+0,035*6,5)*12,5)/10*6,5=3,91% X1=3,91*0,95=3,71% Y=(3,71*197,22)/10,67=68,57%
kuiv pinnas on halvem juht kui niiske pinnas. Maanduse konstruktsiooni iseloomustava suuruse annab õppejõud. Peale konstruktsiooni määramist selgub väärtuste vahemik, millest valik sõltub pinnase niiskusest. Antud parandusteguri eesmärgiks on selgitada suurim võimalik takistus, mis on maksimaalselt kuiva pinnasega. Järelikult on parandusteguri arvväärtus suurem niiske ja vähim kuiva pinnasega. Tabel 7.2. Mõõdetud maandustakistuse parandustegurid Km Maanduse iseloomustus h = 0,8 m h = 0,5 m l = 2,5 m 1,5...2,0 2,3...3,8 Üksik l = 3,5 m 1,3...1,6 1,6...2,1 vertikaalelektrood l = 5,0 m 1,2...1,3 1,3...1,6 l = 5,0 m 2,9...4,3 4,4...8,0
Lumevaba maapinna puhul saab külmumissügavuse z arvutada Stefani valemiga, mida on kasutatud normis SNiP 2.02.01-83 z=k F, kus F on külmahulk, mis arvuliselt võrdub negatiivsete temperatuuride kuu keskmiste väärtuste summaga (absoluutväärtused), 2λ k= , L λ on pinnase soojajuhtivustegur, L on jäätumissoojus. k keskmine ligikaudne väärtus erinevatel pinnaseliikidel on SniP 2.02.01-83 ja RIL 166 (1986) kohaselt on antud tabelis 4.2. Tabel 4.2 Külmumissügavuse parandustegurid 5 Pinnaseliik k Parandustegur Stefani valemiga arvutatud Savi 0,23 0,77 külmumissügavused mitmesugustes Eesti Möll 0,28 0,93 linnades ja asulates liivpinnase puhul on Liiv 0,3 1,0 toodud tabelis 4.3. Kruus 0,34 1,13 Toodud sügavused on arvutatud keskmiste
Eelnevast tabelist näeme hulka mitteakustilisi parameetreid, mis iseloomustavad müra agressiivsust. Näiteks on väga oluline päev-öö faktor, mida on iseloomustatud järgnevas graafikus ning tabelis. Joonis 6. Mürale alistumise suhe enam mõjutatud inimeste hulgale. (1, lk 609) 12 Tabel 4. Parandustegurid liitmiseks mõõdetud päev-öö tasemele Ldn et saavutada normaliseeritud Ldn. Tegur, mis liidetakse mõõdetud Teguri tüüp Kirjeldus Ldn-le, dB
Valemilehel! Soojuserijuhtivuse suurust mõjutavad: temperatuur, niiskus, materjali vananemine. Piirdetarindite soojusläbivuse arvutustes tuleb kasutada arvutuslikku soojuserijuhtivust λd, mis arvestab paigalduskeskkonna mõjusid. Teisendus tegurid saab standardist EVS-EN ISO 10456. Soojuserijuhtivuse suurus sõltub ka materjali tihedusest: 18. Piirdetarindi soojusjuhtivus, otstarbekas soojusjuhtivus, õhkvahe soojustakistus, piirde korrigeeritud soojusjuhtivus (parandustegurid) Otstarbeka soojustuse määramisel lähtutakse hoone energiatõhususe (miinimum)nõuetest (~0,1...~0,3) W/(m2·K)),ruumide soojuslikust mugavusest (~0,5...0,8 W/(m2·K)),hallituse ning kondensaadi vältimisest külmasildadel, sisepindadel ja tarindites (~1,2...1,8 W/(m2·K)), ehitustehnilistest nõuetest (konstruktsioonide ja fassaadide kaitse),majanduslikust otstarbekusest. Soojustus peab üldjuhul paiknema kandetarindist külmemal poolel. See tagab kandetarindi
ved märgatavalt teisiti. Baasväärtuseks on tuule kiiruse 2-minutilised keskväärtused kõrgusel 15 m ja piirkiiruse kordusperioodiks liinidele kuni 330 kV − 10 a. Seoses atmo- sfääriprotsesside ägenemisega on loobutud kordusperioodist 5 a. Seejuures on Eesti territoorium jaotatud nelja tuuletugevuse tsooni, mille jaoks on antud tuule kiiruse ja tuulesurve normväärtused (baasväärtused). Samas on toodud ka parandustegurid normväärtuste määramiseks baastin- gimustest erinevatel tingimustel. EE 0,4-20 kV võrgustandard sätestab tuule kiiruseks sisemaal kuni 25 m/s, rannikul (5–15 km merest olenevalt maastiku avatusest) alates 25 idas kuni 30 m/s läänes, saartel 32 m/s ja Saare- ning Hiiumaa läänerannikul 34 m/s). Liini elemendile x toimiv ristsuunaline horisontaalne tuulekoormus QWx = qh·Gq·Gx·Cx·A qh – dünaamiline tuulesurve Gq − iilireaktsioonitegur:
vooluhulkade vahel ehk vooluhulga kõver. Lävendi jaoks koostatakse mõõtmisandmete alusel vooluhulgakõver Q = f(H), mis on seos veetaseme ja vooluhulga vahel. Kõveralt saab veetaseme järgi (H) vooluhulga (Q) seda otseselt mõõtmata. Nimetatud seos ei ole alati püsiv (areneb veetaimestik, tekib jää, suurveevalli möödumisel muutub veepinna kalle, mis muudavad pidevalt veeseisu ja Q vahelist seost). Sel juhul mõõdetud vooluhulgad paigutuvad kõverast vasakule. Parandustegurid Ktaim, Ktalv arvestavad seda mõju. Kui seirejaama ei suubu lisajõgesid allpool, siis on vooluhulk piki jõge pidevuse põhimõtte järgi konstantne. Kui suubub lisajõgi, võib vooluhulgad arvutada äravoolu mooduli abil, või valgalapindalade suhte abil (analoogiameetodil) samal või naaberveekogul oleva seirejaama andmetest. Kui seirejaama lähedal ei ole, siis valitakse püsivate kallastega sirgel jõelõigul lävend. Mõõdetakse jõe laius, määratakse sügavusvertikaalid,
brigaadi koosseis. 2) töölisealade min. põhinev brigaadi ajanorm on jaotatud brigaadi liikmete vahel Ajanormi saab veel esitada: 1) Kümnendkonstandina nt 0,20H/m³ ja 5m³/h Esimesel juhul on tegu kümnendkonstantsega nt. mehhaniseeritud mullatööd käsitsi kaevamisel (2h/m³). See on omane kaasaaegsele arvutikäsitlusele. Teisel juhul inimlik mõtlemisviis lähtutakse sellest mitu mõõtühikut on võimalik ajaühikus teha. Need on teineteise pöördväärtused. Parandustegurid ajanormijaoks. ( - ) 0-1000 m² 1000-2000 2000-4000 4000-8131 78000 1,1 1,0 ~1 1,0 0,93 0,88 Lk 31 (2.pool) Kuidas esitatakse koondajanormi kui erinevad abitöölised, kes teenindavad mitut kvalifikatsiooni töölist? Vaatame tellismüüritise ladumist. Olgu tegemist brigaadiga koosseisuga mida väljendatakse 2:1 2+1, kus 2 põhitööline müürsepp, 1-abitööline
Liketeimiga määratud tugevusparameetrid on kasutatavad inseneripraktikas. Lundgren: =36°+1+2+3+4, kus arvude ees miinusmärki. Ruumi koordinaatide z telg on suunatud Viimasel ajal eelistatakse esinduslikes uuringutes siiski kolmtelgse survega 36° on mingi keskmise liiva sisehõõrde nurk ja 1 kuni 4 parandustegurid, enamasti vertikaalselt allapoole, see tähendab z mõõdab sügavust. määratud nihkeparameetreid. Teaduslikes uuringutes on viimased aga milledest 1 - terade kuju arvestav tegur, 2 - terade suurust arvestav tegur, 3 Tegelikud jõud kantakse pinnases edasi terade või vee kaudu. Seega vältimatud. - terastikulist koostist arvestav tegur ning 4 - tihedust arvestav tegur
5.3 Nihketugevuse hindamine empiiriliste seoste abil Liiva sisehõõrde nurga hindamise lihtsa mooduse on esitanud Brinch Hansen ja Lundgren (1960) = 36° + 1 + 2 + 3 + 4 (5.20) kus 36° on keskmine liiva sisehõõrde nurk ja 1 kuni 4 parandustegurid. Parandustegurite suurused on järgmised 1 - terade kuju arvestav tegur teravaservalised terad +1° keskmised terad 0° ümardunud terad 3° väga ümardunud terad 5° 2 - terade suurust arvestav tegur liiv 0° peenkruus + 1° kesk- ja jämekruus + 2° 3 - terastikulist koostist arvestav tegur
f = 1 - 0,5 (1 - k c ) 1 - 2,0 LT - 0,8 ( ) ] 1,0 . 2 (6.18) Parandusteguri kc väärtused on toodud tabelis 6.8. Teras 1 65 Tabel 6.8 Paindemomendi epüüri kujust sõltuvad parandustegurid Paindemomendi epüüri kuju kc 1,0 1 1,33 - 0 ,33 0,94 0,90 0,91 0,86
annaabi.ee 
