pidamas. 7. Huvitavaid tsitaate teosest Kümned, isegi sajad pisitillukesed märgid jälgedes jutustavad loo elust ja olust. 8.1. Teised teosest Parafraseerides lauset "tõlkes kaduma läinud", tuleb tunnistada, et "Kõrboja peremees" on lugedes kaduma läinud. Lihtsustatud armastus ja külaromaaniks, on tõlgendamata jäänud romaani sügavam metatasand. Muidugi, ka Anna ja Villu armastusloona on "Kõrboja peremees" vapustav romaan. Ning külaromaanina annab ta hea läbilõike paradoksidest kubisevast maaühiskonnast, mis ühtaegu tahab, aga ei julge moderniseeruda. Ometi ei ole "Kõrboja peremees" lihtsalt üks väike lugu Tammsaare suurte narratiivide kõrval, nagu võib lugeda romaani uustrükkide järelsõnadest. http://www.styx.ee/read_rssnews.php?id=30726 8.2. Minu nägemus teosest Mulle see teos väga meeldis. Nõustun arvamusega, et külaromaan annab hea läbilõike paradoksidest klubisevast maaühiskonnast. Arvan, et raamatul oli väga hea lõpp
Rilke, Marie Underi ja 1920. aastate vene luule. Tema eluajal ilmus talt vaid üksikuid luuletusi, mõned neist ka abikaasa Linda Alamäe (1917-1988) nime all, kuna Alliksaare loomingut oli okupeeritud Eestis keelatud avaldada. Poeedi varasemad luuletused on klassikaliselt rangevormilised. 1960. aastate algul asus ta julgelt eksperimenteerima, kirjutades valdavalt vabavärsilisi suuri improvisatsioonilisi kompositsioone. Tuntud on ka Alliksaare paradoksidest tulvil assotsiatsiooniahelad, kõlaefektid ja vaimukad liitsõnatuletised. Romantilise eluhoiakuga poeedi luules on mängurõõmu ja joovastavat lõpmatusejanu, usku hetkede surematusesse (nt. luuletus ''Aeg''). Inimese eneseteostuses väärtustas Alliksaar eriliselt kunsti ning kaitses seisukohta, et piiranguterohkes sotsiaalses süsteemis peab sõltumatul, vaimsete väärtuste poole pürgival indiviidil olema vabadus valida
vangikambris. Terrori hukkamõist ja kangelastele mälestusmärkida püstitamine seda totalitaarse võimu müstikat aga minu arvates ei purusta, analüüs ja arusaamine aga tõstab ansse. Minu arvates seisnebki stalinismi olemus võimu kultuses, mitte konkreetses inimeses. Jääb mulje, et võimukandjaid ei huvitanud nende tegevuse resultaat, vaid nad olid ükskõik mis hinna eest valmis tõestama oma vajalikkust. Üks paljudest totalitarismi paradoksidest seisnes selles, et võimu kandjal oli kõik, aga mitte miski sellest polnud tema enda oma. Uhked majad, autod, suvilad ei kuulunud talle, vaid võimule. Stalinil ei olnud sõpru ega lähedasi inimesi, need on kõrge võimu kandjale ohtlikud ning neist tuleb loobuda. Kõik, mis võib olla inimesele kallis, vahetas ta võimu vastu. Võim oli Stalini elu, võimust eemaldumine oli ta surm. Niisuguse totalitaarse võimu haardesse sattus 1940. aastal ka Eesti. Hävitustöö põllumajanduses
Kosmoloogilised paradoksid põhinevad muul. Kunagi on loodud kindlad seaduspärasused, mis töötasid ning planeetide peal katsetamisel ka toimisid, kuid kui hiljem neid samu seaduspärasusi universumile rakendati, oli tulemus sootuks vale ning ei käinud kokku loogikaga. Sellega tekkisidki vastuolud, mida hakati nimetama kosmoloogilisteks paradoksideks. (Kasak 1998) Olbers’i ehk fotomeetriline paradoks Fotomeetriline paradoks on üks paradoksidest, mis puudutab kõiki, kes armastavad õhtuti tähti vaadata. Seda paradoksi tuntakse vahest ka Olbersi nime all, kuigi tegelikult enne teda avastas selle Jean-Philippe Loys de Chéseaux. (Kasak 1998) Selle paradoksi alusel peaks helendama kogu taevas ka öösel, nii nagu päevalgi, eeldades, et universum on lõputu. Miks? Sellepärast, sest absoluutselt igas punktis, kuhu poole me vaatame, peaks olema mõni täht, mis helendab. (Jaaniste 1999) Ometigi taevas nii ei helenda, nagu
" HARIDUSE SELETUSEKS Kas vabadus hariduses on ka haridus vabaduseks? ,,Hariduse ja vabaduse ideed on õhtumaistes arusaamades kokku kuulunud juba aastasadu. Sest tõeline vabadus ei kuulu inimesele sünnipärase õigusena, see tuleb enesele alles lunastada." Mõistmine ja mõtestamine. Targaks saamine. Kulgemine vaimsuse poole. Harjumine ja uskumused. Vahend, sooritamine, kaup, hirm, institutsioonid, unustus. Hariduse paradoksidest ja vaateviisist kasvatusele ,,Haridus on ühtaegu protsess kui tulemus, on nii determineeritud kui määratlematu, on nii lõpetatud (küpsus) kui lõpetamata (eneseületamine) protsess" (Lenzen 1997). Autor kirjeldab nurkat olukorda, kus haridus on õpetajakeskne ning lähtub temast ja õpikust, kuid see arenda minu arvates lastes loovust ega vastutustunnet. KOGEMUS JA ÕPPIMINE Kogumine ja kogemine kaks võimalikku õppimisviisi
Tähenduse tasemed: - minimaalne tasand - seem (elementaartähendus). Markerid ja distinktorid on seemid. - lekseem / mõiste (semantilise elemendi koostisosa), võib realiseeruda mingitest objektidest. - lause / ütlus / propositsioon (viimane on ütlus, mis võib olla nii õige kui vale) Kõik seemid ei saa omavahel ühineda (nt ümmargune ruut), samuti ei saa kõik lekseemid ütlusteks ühineda - nende omavahelist sobivust reguleerib hulk reegleid. Paradoksidest Ratsionalist Leibnitz (Descartes'I õpilane) leidis, et keele viga seisneb selles, et see võimaldab valetada - lahendusena leidis, et tuleb luua keel, mille grammatikareeglid ei lase valetada. J See on utoopiline, sest naturaalarvude jadast keerulisem süsteem sisaldab paratamatult vastuolusid (Kurt Göedel tõestas 1948). Põhimõtteliselt, kui matemaatikat mõista kui keelt, siis selles on Leibnitzi ideaal tagatud. Paradoksi lõksude eest see aga kaitstud ei ole.
Tähenduse tasemed: - minimaalne tasand - seem (elementaartähendus). Markerid ja distinktorid on seemid. - lekseem / mõiste (semantilise elemendi koostisosa), võib realiseeruda mingitest objektidest. - lause / ütlus / propositsioon (viimane on ütlus, mis võib olla nii õige kui vale) Kõik seemid ei saa omavahel ühineda (nt ümmargune ruut), samuti ei saa kõik lekseemid ütlusteks ühineda - nende omavahelist sobivust reguleerib hulk reegleid. Paradoksidest Ratsionalist Leibnitz (Descartes'I õpilane) leidis, et keele viga seisneb selles, et see võimaldab valetada - lahendusena leidis, et tuleb luua keel, mille grammatikareeglid ei lase valetada. J See on utoopiline, sest naturaalarvude jadast keerulisem süsteem sisaldab paratamatult vastuolusid (Kurt Göedel tõestas 1948). Põhimõtteliselt, kui matemaatikat mõista kui keelt, siis selles on Leibnitzi ideaal tagatud. Paradoksi lõksude eest see aga kaitstud ei ole.
Baltasar Gracian · Hispaania jesuiit ja moraalifilosoof. · Mahukas allegooriline romaan ,,Criticon". Looduselapse ja mõistuseinimese rännak · Paradoksid, kontseptid, vaimukad võrdlused jne. · Nõuab inimestelt kultuuri ja enesetäiustamist, põlgab pimedat massivaimu ja vaimset piiratust. · Filosoofiliste miniatuuride kogu ,,Käsioraakel ja arukuse kunst"; 300 miniatuuri lähtuvad kõik mingist motost seejärel arendab seda paradoksidest ja vaimuteravusest kubisev keel. · Relatiivsuse tunnetamine; kõik olev on liikuvuses; voorused on arukus ja mõistus; enesevaatlus, haridus, isiksuse loob kultuur. John Bunyan · Aktiivne puritaan; ,,Palveränduri teekond". Võistles edu poolest Piibli endaga. · Ei kasuta baroki keerulist kujudlikkust; räägib rahvale arusaadavas keeles oma unenäost, kus kristlase palverännakul tulevad tema teele igasugused allegoorilised
publitsistlike vahenditega. Näiteks soovis kirjanik, et ta teoseid ei esitataks ainult laval, vaid loetaks nagu iga teist kirjandusteost. Seetõttu kirjutas Shaw igale näidendile põhjaliku eessõna, kus selgitas oma dramaatilisi kavatsusi. Shaw´ satiiri märklauaks olid traditsiooniliselt juurdunud seisukohad ning tõekspidamised. Tema näidendite põhikonflikt tekib võltsillusioonide purunemise taustal, kirgedel ega kannatustel pole kohta. Tema huumor ja paradoksidest tulvil stiil on jäljendamatu.1925. aastal sai G. B. Shaw Nobeli kirjanduspreemia. Tema ja näitlejatar Patric Campbelli kirjavahetusele toetudes kirjutas Jerome Kitly näidendi "Armas luiskaja" (1960). George Bernhard Shaw suri 2. novembril 1950. aastal 94-aastasena. Knut Hamsun (1859 1952) Nobeli kirjanduspreemia laureaat (1920) K.Hamsun (kodanikunimega Pedersen) on sündinud Norra sisemaal Lomi kirikukülas Gudbrandsdalis. Ta vanemad põlvnesid talupojasuguvõsadest samast
Kirjanik pidas seda sobivaimaks vahendiks sõjasüüdlaste paljastamiseks ja oma pahameele väljendamiseks toimuva vastu. Need ilmusid üldpealkirja all "Pisinäidendid sõjast" (1919) ning pajatasid sõja mõttetusest Shaw´ satiiri märklauaks olid traditsiooniliselt juurdunud seisukohad ning tõekspidamised. Tema näidendite põhikonflikt tekib võltsillusioonide purunemise taustal, kirgedel ega kannatustel pole kohta. Tema huumor ja paradoksidest tulvil stiil on jäljendamatu. 1925. aastal sai G. B. Shaw Nobeli kirjanduspreemia. Tema ja näitlejatar Patric Campbelli kirjavahetusele toetudes kirjutas Jerome Kitly näidendi "Armas luiskaja" (1960). George Bernhard Shaw suri 2. novembril 1950. aastal 94-aastasena. 2) Loetud programivälise teose analüüs Pilet nr 2: 1) O. Wilde'i elu ja looming Oscar Wilde sündis 1854. Aastal 16. oktoobril Dublinis. Tema isa kuulus maa-aadlisse. Ta oli elukutselt silma- ja kõrvahaiguste arst
Lühidalt ja robustselt öeldes on intuitsionismi põhiprintsiip välistatud kolmanda reegli mittetunnustamine: intuitsionist ei aktsepteeri klassikalise loogika reeglit ``A või mitte-A'' (A ÚØA) ega sellega samaväärset eituse eitamise reeglit ``mitte-mitte-A on sama, mis A'' ((ØØA) Û A). Hollandi matemaatikud Luitzen Egbertus Jan Brouwer (1881-1966) ja Arend Heyting (1898-1980) otsisid väljapääsu hulgateooria paradoksidest nõudmisega, et mingi matemaatilise objekti olemasolu tõestamiseks tuleb see objekt konstrueerida või siis näidata, mis viisil täpselt seda objekti konstrueerida saab. Näiteks ei ole teada mingit meetodit kõigi hulkade hulga konstrueerimiseks, järelikult ei ole intuitsionisti seisukohalt sellise hulga olemasolu tõestatud. Samamoodi nõuavad intuitsionistid, et ``A või B'' tõestamiseks tuleb tõestada eraldi kas A või B: üldisest tõestusest, et vähemalt üks neist kehtib, ei piisa
B. Garcian oli hispaania jesuiit ja moraalifilosoof. Tema peateos on mahukas allegooriline romaan ,,Criticon", kus käsitleb looduslapse ja mõistuseinimese rännakut. Seal leidub paradokse, kontsepte, vaimukaid võrdlusi. Garcian nõuab inimestelt kultuuri ja enesetäiustamist, põlgab pimedat massivaimu ja vaimset piiratust. Tema ,,Käsioraakel ja arukuse kunst" on filosoofiliste miniatuuride kogu 300 miniatuuri lähtuvad kõik mingist motost seejärel arendab seda paradoksidest ja vaimuteravusest kubisev keel. Graciani jaoks on oluline relatiivsuse tunnetamine kõik olev on liikuvuses. Voorused on arukus, mõistus, enesevaatlus, haridus. Isiksuse loob kultuur. J. Bunyan oli aktiivne puritaan. Tema peateos ,,Palveränduri teekond" võistles edu poolest piibliga. Bunyan ei kasuta baroki keerulist kujundlikkust, vaid räägib rahvale arusaadavas keeles. Nii ka peateoses räägib arusaadavalt unenäost,
Kõla hakkab teksti juhtima: etümoloogiad, teisendused jne. Iseloomulik, et uus tekstitüüp toetub parallelismile: varieeruma hakkavad kordused. Moodustab improvisatsioonilisi ahelaid, liiguvad seostelt seosele. Krull räägib ka laiemalt mitmuslikkusest kui läbivast printsiibist. Ei piisa päikesest luuletamisest, päikeseid ja maailmaid on palju. See printsiip vormiliselt läheneb paljudele ridadele jne. Mõtteseosed toimivad rohkem kui kõlapinnal. Mõtlemine paradoksidest läbi pikitud mõtlemine. Võib rääkida ka teksti fragmentariliseerumisest: saab tükke teha. A värss muutub retoorilisemaks. Kõlavus ja retooriline kõlavus torkab silma ja kõrva, eriti 60ndate alguses. Allkisaar kirjutab teistmoodi kui teised samal ajal, kirjutabki. Selle juures on mingid punktid, mille kaudu võib teda ühendada sulaaja poeetikaga: retooriline vabavärss, see on Alliksaarel ja Krossil olemas, erineval viisil. Ka elujaatav hoiak, teatav optimism
annaabi.ee 
