Nt HIV, hepatiidi need vormid, mis levivad biovedelikuga 2. Lüsogeenne tsükkel - viiruse nukleiinhape on peremeesraku kromosoomis vaikivas olekus väga pikka aega paljude rakupõlvkondade vältel. Koos rakkude paljunemisega levib ka viirus organismis. Mingi sise- või välismuutuse korral viiruslik nukleiinhape aktiveerub ja viirus läheb lüütilisse tsüklisse. Sellised viirused säilivad organismis elu lõpuni. Nt. herpes (I tüüp- ohatis), papilloomi viirus, avaldub soolatüükana (naistel teatud vormid võivad tekitada emakakaelavähki) Inimese viirushaigused Nakatumine 1. Piisknakkus (köhimine, aevastamine, rääkimine) - gripp, nohu 2. Otsene kontakt - tuulerõuged, rõuged, leetrid 3. Biovedelikega (veri, sperma) - HIV ja hepatiidi teatud vormid 4. Toidu ja joogiga - reoviirused (kõhugripid), adenoviirused (kõhugripid), hepatiidi teatud vormid 5
erinevad tegurid suhtestuvad omavahel ja annavad koos teistsuguse tulemuse, kui võiks arvata nende üksi esinemisel. GMO - VÕIMALUSED • Sordiaretus • Bakterid, mis toodavad inimese valke ja aitavad meditsiinis kaasa: • Insuliini tootev bakter • Inimese kasvuhormoon • Erütropoietiin aneemia raviks • Interferoon, mis reguleerib immuunsüsteemi • Vere hüübimisfaktorid • Difteeria ja teetanuse vaktsiin • Pärmseened teevad B-hepatiidi vaktsiini • Putukarakud toodavad papilloomi vaktsiini • GM-kitse piimas antikehad kasvajate vastu • GM-lehma piimas laktoalbumiin enneaegsetele lastele • GM-sead toodavad inimese hemoglobiin • Mudelhiired – haiguste uurimiseks • Organite kasvatamiseks GM- loomade baasil USA SEISUKOHT • USA on number üks riik GMO kasvatamisel • Soovib, et kaotataks GMO-de märgistamine • USA eesmärk on laiendada saastatuse lubamist ka toidule ja seemnetele • Samuti tahavad nad tõsta saastatuse piirmäärasid.
Geenides on intronid ja eksonid : · Intron lõigatakse · Ekson liidetakse Bakterid toodavad inimese valke alates 1978. aastast : · Esimene oli insuliin · Inimese kasvuhormoon · Erütropoietiin aneemia raviks · Interferoon, mis reguleerib immuunsüsteemi · Verehüübimisfaktorid · Difeeria ja teetanuse vaktsiin · Pärmseened teevad B-hepatiidi vaktsiini · Putukarakud toodavad papilloomi vaktsiini Transgeensed loomad Esimene transgeenne hiir saadi 1981 aastal : roti kasvuhormooniga kasvas hiir 2 korda suuremaks. Geenivektorite ülekandeks kasutatakse viirusi või siiratakse vajalik geen mikropipeti abil otse viljastatud munarakku. Transgeenseid hiiri kasutatakse geneetika-, arengubioloogia- ja meditsiinilaborites ning farmaatsiafirmades katseloomadena teaduslikul otstarbel. Transgeensete imetajate saamine on küllaltki vaevaline protseduur :
Tavaliselt kasvavad papilloomid terve naha pinnale ja nende eemeldamine pole vajalik. Mehhaanilisele hõõrdumisele allutatud papilloomid on soovitav eemaldada PAPILLOOM ehk näsakasvaja Tihti üle silma laua serval kohtuvad väikesed papilloomid. Ripsme serva pigmenteerimise käigul on vaja papilloomide ringi joonistada, see ei ole keeruline ning pärast ei ole silmaga nähtav. SOOLATÜÜGAS Soolatüükad on viirusliku (papilloomi viirused 1, 2, 4, 7) geneesiga papillomatoossed vohandid nahal. Esinevad enamasti jäsemetel, eriti taldadel, varvastel, sõrmedel ja ka limanahkadel. Oma arengult on soolatüükad infektsioossed healoomulised epitelioomid (pealisnaha kasvajad), mis tekivad viiruse poolt põhjustatud epiteeli vohamisest ja papillomatoosist.Soolatüükad paranevad armistumiseta ja jätavad endast immuunsuse. Enamasti kannatavad selle haiguse all allergilised
Mudelorganismid geneetikas: kiire põlvkondade vahetus, suhteliselt vähe geneetilist materjali, sarnasus inimorganismiga, odav pidamine, varasem hea läbiuurituse tase. Transgeensete bakterite produktide näited: - esimene oli insulin - inimese kasvuhormoon - erütropoietiin aneemia raviks - interferon, mis reguleerib immuunsüsteemi - vere hüübimisfaktorid - difteeria ja teetanuse vaktsiin - pärmseened teevad B-hepatiidi vaktsiini - putukarakud toodavad papilloomi vaktsiini Transgeensete loomade produktide näited: - kitse piimas või kana munades antikehad kasvajate vastu - lehma piimas laktoalbumiin enneaegsetele lastele või kasvuhormoon või insulin - lamba piimas tsüstilise fibroosi vastased valgud - sea organismis inimese hemoglobiin - vastava liigi kasvuhormooni abil - sigade ja lammasre kehamassi kiire kasv (tailiha osakaalu suurem kasv, kalkunite munevuse suurendamine)
Kui uuritava geeni lõppu , enne stoppkoodonit on sisestatud GFP geen, siis vastava valgu süntees ei peatu enne ,kui ka GFP -valk on valmis Bakterid toodavad inimese valke alates 1978. aastast · esimene oli insuliin · Inimese kasvuhormoon · erütropoietsiin aneemia raviks · interferoon , mis reguleerib immuunsüsteemi · vere hüübimisfaktorid · Difteeria ja teetanuse vaktsiin · pärmiseened teevad b-hepatiidi vaktsiini · putukarakud toodavad papilloomi vaksiini Transgeensed loomad Esimenetransgeene hiir saadi 1981.a.- roti kasvuhormooniga kasvas 2x suuremaks Neoon kalad( meduusi geenidega) tartus planeeritakse luua lehm ,kes toodab insuliini( Sulev Kõks ja Ülle Jaakmaa) transgeensete suurimetajate saamine keerukas: · munaraku kahjustumine- tänapäeval viiakse üha enam geene in vitro embrüonaalsese tüvirakku. Need omakorda uude varajasse embrüosse
avastatud pöördtranskriptaas, mis selle töö ära teeb. Nüüd teeb bakter sama valku, mis see geen inimese rakuski teeb. Bakterid toodavad inimese valke alates 1978.a. Esimene oli insuliin. Inimese kasvuhormoon Erütropoietiin aneemia raviks Interferoon, mis reguleerib immuunsüsteemi Vere hüübimisfaktorid Difteeria ja teetanuse vaktsiin Pärmseened teevad Bhepatiidi vaktsiini Putukarakud toodavad papilloomi vaktsiini Transgeensed loomad Esimene transgeenne hiir saadi 1981.a. roti kasvuhormooniga kasvas 2 X suuremaks. Miks hiiri kasutatakse kõige rohkem? Transgeensete suurimetajate saamine on keerukas: munarakk kahjustub, embrüosiirdamine ei ole sageli edukas jne. Tarus plaanitakse luua lehm, kes toodab insuliini (Sulev Kõks ja Ülle Jaakmaa). Näited ravimeid tootvatest loomadest
mRNA alusel tegema DNA - õnneks on avastatud pöördtranskriptaas, mis selle töö ära teeb. Nüüd teeb bakter sama valku, mis see geen inimese rakuski teeb. Bakterid toodavad inimese valke alates 1978.a. Esimene oli insuliin. Inimese kasvuhormoon Erütropoietiin aneemia raviks Interferoon, mis reguleerib immuunsüsteemi Vere hüübimisfaktorid Difteeria ja teetanuse vaktsiin Pärmseened teevad Bhepatiidi vaktsiini Putukarakud toodavad papilloomi vaktsiini Transgeensed loomad Esimene transgeenne hiir saadi 1981.a. roti kasvuhormooniga kasvas 2 X suuremaks. Miks hiiri kasutatakse kõige rohkem? Transgeensete suurimetajate saamine on keerukas: munarakk kahjustub, embrüosiirdamine ei ole sageli edukas jne. Tarus plaanitakse luua lehm, kes toodab insuliini (Sulev Kõks ja Ülle Jaakmaa). Näited ravimeid tootvatest loomadest • GM-kitse piimas antikehad kasvajate vastu • GM-lehma piimas laktoalbumiin enneaegsetele
Nüüd teeb bakter sama valku, mis see geen inimese rakuski teeb. RNA trans- kript http://faculty.ircc.edu/faculty/tfischer/images/introns-exons.jpg Bakterid toodavad inimese valke alates 1978.aastast Esimene oli insuliin. Inimese kasvuhormoon Erütropoietiin aneemia raviks Interferoon, mis reguleerib immuunsüsteemi Vere hüübimisfaktorid Difteeria ja teetanuse vaktsiin Pärmseened teevad B-hepatiidi vaktsiini Putukarakud toodavad papilloomi vaktsiini Transgeensed loomad Esimene transgeenne hiir saadi 1981.a.: roti kasvuhormooniga kasvas 2 X suuremaks. Miks hiiri kasutatakse kõige rohkem? Transgeensete suurimetajate saamine on keerukas: munarakk kahjustub, embrüosiirdamine ei ole sageli edukas jne. Tartus plaanitakse luua lehm, kes toodab insuliini (Sulev Kõks ja Ülle Jaakmaa). Näited ravimeid tootvatest loomadest · GM-kitse piimas antikehad kasvajate vastu
b. Krooniline Organismis pidevalt hukkub viirusnakkusega rakke, kuid uute rakkude teke suudab seda kompenseerida (AIDS) 2) Lüsogeenne tsükkel Viiruse nukleiinhape on peremeesraku kromosoomides vaikivas olekus paljude rakupõlvkondade vältel. Koos rakkude paljunemisega levib ka viirus. Mingi sise- või välismuutuse korral viirus aktiveerub, läheb lüütilisse tsüklisse ja tekib haigus (I tüüpi herpes, papilloomi viirus) Inimese viirushaigused Nakatumine: 1) Piisknakkus (gripp) 2) Otsene kontakt (tuulerõuged, leetrid) 3) Biovedelikega (veri, sperma) 4) Toidu ja joogiga (reoviirused, adenoviirused) 5) Siirutajate vahendusel (puugid, marutõbised loomad) 6) Emalt lootele läbi platsenta (punetised) Organsüsteem: · Närvisüsteemi kahjustavad (entsefaliit) · Nahka kahjustavad (rõuged, punetised, tuulerõuged) · Hingamisteed (gripp, paragripp, viiruslik nohu)
mütsiga; · Solaariumis käies väldi kiirsolaariumeid ja nahatumedust soodustavaid päikesekreeme, kuna kiirgusannus on nahale suurem; · Jälgi regulaarselt oma nahka ja sellel tekkivaid moodustisi; 19 · Pöördu nahaarsti poole kui märkad püsivaid või kasvavaid laike või sõlmi 5. SOOLATÜÜKAD Soolatüükad on viiruslikud (papilloomi viirused 1, 2, 4, 7 ) geneesiga papillomatoossed vohandid nahal. Esinevad enamasti jäsemetel, eriti taldadel, varvastel, sõrmedel ja ka limanahkadel. Oma arengult on soolatüükad infektsioossed healoomulised epitelioomid (pealisnaha kasvajad), mis tekivad viiruse poolt põhjustatud epiteeli vohamisest ja papillomatoosist. Soolatüükad paranevad armistumiseta ja jätavad endast immuunsuse. Enamasti kannatavad selle haiguse all allergilised lapsed ja kuiva nahaga isikud. (vita.ee 23.02.09)
siledad, krobelised , tihked, pehmed, lillkapsataolised, riisitera lapsepea suurused, jalaga, penduleerivad · BPV 1 papilloomid ninal, nisadel, suguelunditel · BPV 2 papilloomid pea, näo, kaela, alakõhu piirkonnas, silmalaugudel · BPV 3 papilloomid udaral, nisadel · BPV 4 seedetrakti limaslestas ja kusepõies (võimalik transformatsioon) · BPV 5 riisiterasuurused papilloomid nisadel · BPV 6 papilloomid nisadel · Papilloomi lõikepinnal on eristatav sidekoeline südamik, mida katab sarvestunud epiteelikiht · Histoloogilisel uurimisel täheldatakse epiteelkihi rakkude vohamist perifeerses suunas ja sarvestumist. Epiteelirakud ei tungi läbi membraani stroomasse. Piir epiteelkihi ja sidekoe vahel on käänuline. LINDUDE LEUKOOSIVIIRUS Sfääriline Põhjustaja: Retroviridae Lipiidne ümbris
kuul, regressioon vältab kuni 9 kuud. Papilloomide kuju ja suurus erinev: siledad, krobelised, tihked, pehmed, lillkapsataolised, riisitera – lapsepea suurused, jalaga, penduleerivad Pehmed kasvajad moodustuvad kuseteedes, emaka, mao ja soolelimaskestas. Nad on koheva konsistentsiga, veresoonterikkad, sageli haavanduvad ja veritsevad. Kliiniline pilt oleneb viiruse serotüübist. Veistel on papilloome sageli näha silmade ümbruses, nisadel, lõua all, suguelunditel. Patoloogiline anatoomia: Papilloomi lõikepinnal on eristatav sidekoeline südamik, mida katab sarvestunud epiteelikiht. Histoloogilisel uurimisel täheldatakse epiteelkihi rakkude vohamist perifeerses suunas ja sarvestumist. Epiteelirakud ei tungi läbi membraani stroomasse. Piir epiteelkihi ja sidekoe vahel on käänuline. Diagnoosimine: Kliiniline pilt, Histoloogiline uurimine, PCR, Elektronmikroskoopiline uurimine. Dif.diagnoos: aktinobatsilloos, nahatuberkuloos, nodulaarne dermatiit, hüper-ja parakeratoos, rõuged.
Kui aktiivne Rb kinnitub geeni regulaator valgule, siis S-faasi geenid inhibeeritakse (rakk ei prolifereeru) Kui rb valk on inaktiivne, siis toimub geeni ekspressiooni ja raku proliferatsioon Kuus võimalust kuidas rakk võib kaotada tuumorsupressor geeni Rb normaalse koopia. Kromosoomi lahknemisel on üks kromosoom kaduma läinud, kromosoomi kadumisel duplikeeritakse kromosoom, mitootiline rekominatsioon, geeni konversioon, deletsioon, punkt mutatsioon Papilloomi DNA viirus aktiveerib rakkude jagunemist E6 ja E7 valkude kaudu. Papilloomiviirused on DNA viirused. Emakakaela epiteeli rakkudes on nad latentsel kujul kromosoomiväliste plamiididena, mis replitseeruvad kromosoomidega samas rütmis. Viiruse valgud vahendavad viiruse kontrollitud paljunemist välimises epiteelirakkude kihis, Healoomuline kasvaja või soolatüügas Raku DNA-sse sisenenud viiruse geen kodeerib viiruse valkude reguleerimatut tootmist, mis
76 Diagnostilised meetodid jagunevad: 1. Mitteimmunoloogilised meetodid; 2. Immunoloogilised meetodid. Mitteimmunoloogilised meetodid Viiruste isoleerimine ja kultiveerimine Viiruste isoleerimine ja identifitseerimine toimub enamasti rakukultuurides. Kasutatakse ühekihilisi (monolayer) rakukultuure, harvem kasutatakse kanaembrüosid või katseloomi. Teatud viirused ei kasva rakukultuurides (näiteks rotaviirused, hepatiidi, papilloomi, HIV, Epstein-Barri ja mõned arboviirused). Eristatakse : • Primaarsed rakukultuurid. Koetükike peenestatakse kääridega steriilsetes tingimustes, töödeldakse proteolüütilise ensüümi (tavaliselt trüpsiini) lahusega ja saadud rakkude suspensioon külvatakse klaasile erilistes lamedates kolbides – madratsites. Külvatud rakud moodustavad madratsi pinnal kasvu, mis diploidsete kromosoomidega rakkude
Lüütilise tsükli puhul võib olla viiruse kulg A.) äge (gripp, tuulerõuged), B.) krooniline (kõik toimub aeglasemalt) HIV ja teatud hepatiidi vormid. Lüsogeenne tsükkel viiruse geenid seostuvad peremehe DNA-ga ning püsivad seal vaikivas olekus teatud põlvkondade vältel, kui rakk jaguneb kanduvad tütarrakkudesse edasi ka viiruse geenid, vabanevad teatud füsioloogiliste vaeguste korral ja minnaks üle lüütilisse (herpes, papilloomi viirus). Organismi loomulik kaitse viiruste vastu. Terved biobarjäärid, bioloogiliselt aktiivne keskkond (happeline maosisu, sapp jms), immuunsüsteem- antikehad, leukotsüütide teatud vormid. Viiruste jaotus 20 I lähenemine: DNA/RNA DNA viirused (tuulerõuged, herpesviirus, papilloomiviirus) RNA viirused (gripp, HIV, marutaud, entsefaliit, punetised) Tõvestatud organismi kuuluvus Bakterviirused ehk faagid
annaabi.ee 
