põhjaosas on sademete hulk alla 400 mm aastas. Valdavateks mullatüüpideks on riigis leetunud ja soostunud mullad. Enamik riigist paikneb okasmetsade vööndis, kuid Atlandi ookeani rannikul esineb ka segametsasid ning Ontario järve lähistel on säilinud lehtmetsagi. Iseloomulik lehtpuu on punane vaher, mille leht on Kanada rahvussümboliks olnud juba 18. sajandist alates. Levinumad okaspuud on must ja kanada kuusk, ameerika lehis, ebatsuuga, hiidelpuu ning palsaminulg. Palsaminulg on laialdaselt levinud Põhja-Ameerika ida ning eriti kirde osas. Üldse kasvab mets lääneranniku merelises kliimas umbes kolm korda kiiremini kui mujal Kanadas. 3 LOODUSVARAD: Loodusvarade poolest on Kanada väga rikas. Seda näitab see, et Kanada hoiab kapitalistlike maade hulgas esimest kohta nii nikli, tsingi, asbesti, kaaliumväetiste kui ka ajalehepaberi tootmises
umbrohuvaba. Seal kasvas tuhandeid taimi. Üheaastased taimed, kui neid oli teise aasta kevadeks säilinud, koolitati ja kasvatati puukoolis metsa või parki ümberistutamiseni. Sangaste metsaparki on püütud rajada taime geograafilise päritolu printsiibil. Esindatud on Euroopa, Lõuna-Euroopa, Siberi, Põhja-Ameerika ja Eest osakond. Berg katsetas kuue nululiigiga. Neist euroopa ja kaukaasia nulu ebasobivus selgus üsna kiiresti, sest mõlemad liigid kardavad külma. Hall nulg, korginulg ja palsaminulg sobiksid hästi haljastusse. Ka lossi taha istutas krahv iga pojapoja sünni puhul palsaminulu--need kolm puud kasvavad siiani. Kuuskedest katsetas Berg kanada, musta, sitka ja torkavat kuuske. Leides, et need kasvavad harilikust kuusest aeglasemalt või on külmahellad, ei soovitanud ta neid kasvatada. Hilisem pargihooldaja peale II Maailmasõda metsaülem Herbert Raap istutas siiski Sangastesse 10 kuuseliigi esindajat. Saksamaalt pärit männiseemned andsid kõveratüvelised ja okslikud
Teistest lehtpuudest võib nimetada veel ära hariliku saare, hariliku vahtra, arukase, halli lepa, hobukastani ning hariliku haava. Põõsastest leidub palju harilikku ebajasmiini, harilikku sirelit, taraenelast ja põisenelast. Minu arust on taraenelas üks ilusamaid pargipõõsaid. Okaspuudest kasutatakse parkides palju harilikku kuuske, harilikku mändi, harilikku kadakat ja jugapuud. Konstrastiks istutatase parki võõrpuuliike, milleks on tavaliselt euroopa ja siberi lehis, siberi ja palsaminulg, harilik elupuu, ebatsuuga jne. Tavaliselt kahjustavad võõrpuuliikide järelkasvu parkides hilissügisesed- ja kevadised külmad, talvised sulad, mets- ja koduloomad, seenhaigused ja putukkahjurid ning inimtegevus. Kui rääkida rohttaimede kooslustest, siis võib öelda, et domineerivateks on aruniidu kooslused, mis kasvavad viljakatel muldadel. Pargis on levinumateks taimedeks harilik kukehari, valge kukehari, harilik koldrohi, lubikas, lamba-aruhein, punane
*Käbi kattesoomused nagu maokeeled. Perekond nulg (Abies) Käbid püstised/poolviltused. Käbi laguneb valmides (loomulik protsess, pung vaigune 8) Abies sibirica siberi nulg *Võrse karvane. *Okas suund võrse tipu poole, alt valkjas-roheline. *Pung ümar, kaetud paksu vaigukihiga. *Käbi tipuosas heledad vaigutombukesed. Kattesoomused pole nähtavad, ulatudes poole seemnesoomuse pikkuseni. Seemnesoomused sametkarvased, laikumera, peaaegu terve servaga. 9) Abies balsamea palsaminulg *Võrse karvane (hõredalt hallikarvane). *Okas pealt tumeroheline, all 2 rohekasvalget riba. *Pung vaigune, punakaspruun, koonusjad. *Käbi piklikovaalne, pealt kaetud kollakas. Seemnesoomused tumehallid, lühikarvased, kumera servaga. Kattesoomused pole nähtavad. *Tugev lõhn 10) Abies concolor hallnulg *Võrse kollakas-roheline. *Okas väga pikad, teravad(mitte torkivad), sama värvi (alt ja pealt), sisselõiget tipus pole. *Pung läikivalt vaigune, tömpja tipuga
· käbi väga suur ja suurte soomustega · käbi rohekaspruun Pinus strobus - Valge mänd · võrse paljas ja võrsete tipus pikad pehmed okkatuustid · okkad rohelised, valge jutiga · 5-okkaline · käbi suur, pikk ja kitsas · soomused suured · helepruun, valged vaigupisarad Pinus cembra subsp. sibirica - Siberi seedermänd · võrse jäme ja karvane · 5-okkaline, jämedad okkad · imelik hele käbikogumeid Nulu perekond Abies balsamea - palsaminulg · võrse on sile (ei ole näsakesi, ei ole vaoline nagu kuusk) · värskel võrsel murduvad okkad kergesti · okkad lamedad ja pehmed · okkad kinnituvad otse võrsele · okka alumisel küljel õhulõhed (vahel ka pealpool tipmisel kolmandikul) · okka tipus sisselõige · okkad võivad olla kahele poole kammitud (valguse käes püstisemad) · meelfiv balsamilõhn · punakaspruun pung, õhuke natuke kleepuv vaik Abies sibirica - Siberi nulg · võrse sile
Alumiiniumi toodangult on Kanada maailmas kolmandal kohal, olgugi et alumiiniumimaaki riigis üldse ei leidu. Viimastel aastatel on kaevandamise langusega silma paistnud gaas, vask, plii, molübdeen ja uraan, teiste olulisemate loodusvarade kaevandamine on jäänud samale tasemele või siis kasvanud. 8 Tiiu Taplas 1.3.5 Taimestik Levinumad okaspuud on must ja kanada kuusk, ameerika lehis, ebatsuuga, hiidelpuu ning palsaminulg. Palsaminulg on laialdaselt levinud Põhja-Ameerika ida ning eriti kirde osas. Üldse kasvab mets lääneranniku merelises kliimas umbes kolm korda kiiremini kui mujal Kanadas. 1.3.6 Loomastik Põhja-Ameerika loomastik on väga liigirikas ning Kanada levinumad loomad on grislid, karibud, hundid, koprad, rebased ja esineb ka ursoneid. Ursonid on okassea sugulased, kelle keha katavad nii okkad kui ka pikad karvad. Enamasti elutsevad nad puudel. Talvel toituvad nad peamiselt
paks valge triip, lame, käbi on mingi 1cm pikkune) Praktikum2 Nulud Abies alba euroopa nulg( võrse sile, okkad samas tasapinnas kui võrse, pole okka näsasid, ehk kinnitub otse võrsele ümardunud alusega, võrsel mustad täpid e karvad, okka tipus sisselõige, 2 õhulõhe triipu on all, alumised okkad on pikemad kui ülemised) Käbid (püstised) Pungad (vaiguta, helepruunid munajad) Abies balsamea palsaminulg( heledam kui euroopa nulg, ka võrse on heledam, okkad on eri suurusega, pealmised lühemad alumised pikemad, vaik on väärtuslik , lõhnab hästi, okkad kammitud, kinnituvad otse võrsele, 2 õhulõhe triipu on all, pung on tumepruun/punane ja vaigune) Abies sibirica siberi nulg( okkad katavad tihedalt võrset, okka otsas on sisselõige, võrse tipus pungad kaetud paksu vaigukihiga, võrsel heledad karvad)
Põhjas ja kõrgmägedes on suurel alal igikeltsa. Kanadas on palju jõgesid ja järvi. Jõed on tähtsad energiaallikaina, osa jõgesid (Saint Lawrence, Mackenzie, Nelson) ja järvi (Suur Järvistu, Winnipeg, Suur Orjajärv, Suur Karujärv) ka liiklusteedena Enamik Kanadast asub oksametsavööndis, kus valdavalt leetunud ja soostunud muldadel kasvavad must ja kanada kuusk, ameerika lehis, ebatsuuga, hiidelupuu ning 7 palsaminulg. Atlandi rannikul kasvavad segametsad, kohati (Ontario järve ääres) on säilinud lehtmetsa. Iseloomulik lehtpuu on punane vaher, selle leht on Kanada rahvussümbol. Lääneranniku merelises kliimas kasvavad puud ligi 3 korda kiiremini kui mujal Kanadas. Suurtasandiku must- ja kastanmuldadega preeriad on valdavalt põllustatud. Maa põhjaosa hõlmab tundra, Kanada Arktika saarestikus on ka külmakõrbi.
Parun saadeti Siberisse sunnitööle peale mõisa laeva kapteni tapmist. Oma viimased elupäevadki veetis ta jätkuvas külluses, kuna perekond saatis talle igal aastal toetuseks 20 000 rubla. Tänapäeval asuvad häärberis põhikool ja tehnikum, kus saab ka meresõitu õppida. Suuremõisa lossi ümber laiub 200-aastane inglise stiilis park. Allee puudeks on seal hobukastanid, vahtrad, tammed ja sanglepad. Pargis kasvavad Eesti kõrgeim euroopa nulg, valged mänd ja -nulg, palsaminulg, põhjatamm, kanada kuusk ja Eesti kõrgeimad jaapani lehised. 12 Joonis 8. Suuremõisa loss Joonis 9. Ungru krahv 10. Ristimägi Kõrgessaare vallas Ristimägi on Risti külas paiknev künkanõlv, mis on täis riste ja ristikujulisi esemeid. Selle paigaga on seotud ka kaks legendi. Üks legend jutustab Ristimäe all kokku põrganud ja tülli
Eluiga kuni 300 aastat. Kasutamine:puit on kõva, hinnatud nikerdustöödeks. Kultuursorte kasvatatakse viljade saamiseks. Vähesel määral ka haljastuses. Kasvatamine Eestis:karmimatel talvedel esineb külmakahjustusi. Kultuursorte kasvatatakse viljade saamiseks. Kasutatakse ka haljastuses. Siberi nulg. Looduslikult ei kasva Eestis ühtegi nulgu, kuid parkides võib neid ilusate okaste tõttu sageli kohata. Kõige tavalisemad meil on siberi ja palsaminulg. Kõige suuremad ja vanemad on aga kõik siberi nulud. Eestisse toodi neid kasvama juba XIX sajandi algul. Loodust mittetundev inimene võib nulu kuusega segi ajada, sest mõlemal on okkad võrsel ühekaupa. Tegelikult on neil kahel aga palju erinevat. Kõigepealt on nulu okkad alati lapikud ja alt enamasti valkjad. Valkjaks teevad okka õhulõhed: pisikesed avad, mille kaudu pääsevad õhk ja vesi okkasse ning sealt välja. Eesti harilikul kuusel on
sitka kuusk, kaukaasia nulg, hiigelelupuu jt) © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 6 II Kõrged puud, h = 36 50 m (harilik kuusk, harilik mänd, valge mänd, euroopa lehis jt) III Keskmise kõrgusega puud, h = 26 35 m (siberi nulg, serbia kuusk, keerdmänd, siberi seedermänd jt) IV Madalad puud, h = 16 25 m (torkav kuusk, kanada ja must kuusk, kanada tsuuga, palsaminulg, makedoonia (rumeelia) mänd, harilik elupuu jt) V Väga madalad puud, h = 6 15 m (harilik kadakas, harilik jugapuu (Eestis) jt). Põõsaid võib kõrguse järgi rühmitada alljärgnevalt: I Kõrged põõsad, h =2 5 m (mägimänd, harilik elupuu, hiibapuu jt) II Keskmised põõsad, h = 1 2 m (hariliku kuuse, hariliku elupuu, mägimänni kääbusvormid jt) III Madalad põõsad, h < 1 m (sabiina kadakas, mitmed okaspuude kääbus- ja padjandvormid).
katuselaastud, sindlid, küte jm. · Harilik kuusk oli ja on Põhja-Euroopa peamine jõulupuuliik. Kuuske kasutatakse tihti ka tuulekaitseriba või kärbitud heki liigina. Abies ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Perekonnas on kuni 50 liiki, nad on levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Aasia põhja-, ida- ja keskosas. Eestis looduslikult ei kasva. Nt euroopa nulg (Abies alba), palsaminulg (Abies balsamea), hall nulg (Abies concolor), siberi nulg (Abies sibirica) · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. Alumised oksad ulatuvad sageli maani ja võivad juurduda. · Okkad spiraalselt ühekaupa, lamedad, kinnituvad ümardunud alusega otseselt siledale võrsele, okaste asemed siledad. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Õhulõheribad tavaliselt okaste allküljel. · Võrsed siledad.
balsamea, A. fraseri, A. concolor, A. holophylla. Korea nulu (A.koreana) ja korginuluga (A. arizonica) tuleb ettevaatlik olla mitte rajada neist väga suuri gruppe, vaid katsetada eelkõige koduaedades ning aktsenttaimedena. Korginulgu kahjustab veel ka villtäi (nagu ka palsaminulgu ja fraseri nulgu). Nulgusid võib kahjustada ka juurepess. Seega tutvutakse käesoleva õppeaine praktikumides järgmiste nululiikidega: Abies sibirica -siberi nulg A.concolor -hall nulg A.balsamea - palsaminulg A.fraseri - fraseri nulg A.holophylla - mandzuuria nulg A.koreana - korea nulg A.veitchii - jaapani nulg A.sachalinensis sahhalini nulg ning Abies alba'ga - (eneseharimise mõttes) Ühtekokku on nulgusid umbes 50 liiki. Nululiikidel esineb ka mõningaid sorte ja vorme, kuid mitte nii rohkelt, kui näiteks kuuseliikidel. 3.2. Perekond kuusk - Picea Ühtekokku kuulub kuuskede perekonda ca 45 liiki ning nad kõik esinevad põhjapoolkeral ning valdavalt mäestikes
annaabi.ee 
