VANA- ANTSAL KUTSEKESKKOOL KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS Elmo Jaaniste PALKMAJADE SOOJUSTAMINE Referaat Juhendaja: Kermo Kasak Vana- Antsla 2011 Sisukord Soojustamise võti........................................................................................................................3 Kivivill....................................................................................................................................3 Kas vooder seina sise- või välisküljele?...........................
Majandusharude paigutustegurid Naha- ja jalatsitööstus (Sameliin) Tooraine, töö ja tarbija olemasolu. Eesti Metsatööstus Toiduainetetööstuse ja kergetööstuse peamised harud Mehhaaniline töötlemine, keemiline töötlemine, mööblitööstus, (ja tootjad)Toiduainetetööstus: Piimatööstus (E-Piim, Tere AS); palkmajade tootmine, uste- ja akende tootmine Lihatööstus (Rakvere Lihakombinaat, Tallegg); Kalatööstus Eesti energeetika, kütuse- ja keemiatööstus (Saare Fishexport);Kergetööstus: Tekstiilitööstus(Paltex, Pendre); Energeetika: Tegeleb kütuse ja elektrienergia tootmisega. Trikotaasitööstus (Marat, Suva); Õmblustööstus (Baltica, Sangar), Tähtsamad kütused on põlevkivi, turvas, küttepuit. Roheline ehk
järsknurk, Norra ja kalasabatapp) ja kogu hoone õhulekkeid. Uuringu käigus viid läbi katsed kestsid 14 kuud. 3 1. PALKSEINA ERINEVAD NURGALAHENDUSED JA ÕHULEKETE MÕÕTMINE 1.1 Neli erinevat nurgalahendust Andres Uusi sõnul on palkmaja ehitamise traditsioonidel nii Eestis kui ka mujal maailmas pikk ajalugu. Pika kasutusaja jooksul on palkmajade ehitusega seonduvalt tekkinud palju erinevaid traditsioone, kombeid,võtteid ja meetodeid. Võrreldes möödunud aegadega on tänapäeval elanike nõudmised eluruumide mugavusele, funktsioonidele ja energiatõhususele muutunud kõrgemaks. Artikli autor on juba üle 15 aasta kokku puutunud käsitsi palkmajade ehitamisega ja teab hästi, et palkmaja ehitamisega kaasneb kohe ka suur probleem – kuidas saada palkmaja sooja- ja õhupidavamaks
Väärtustame püsivast koostööst sündivat usaldust nii suhetes kliendiga kui ka meeskonnas. · Areng Saavutame arengu läbi eesmärgistatud, kasuliku ja asjatundliku koostöö. · Klient Otsime kliendi vajadustele vastavat parimat lahendust ja pakume oma toodete seast sobivaimat. · Kvaliteet Taotleme kvaliteeti igal tasandil toodetes, suhetes, teeninduses ja kokkulepetes. Missioon: Olla usaldusväärne ja proffesionaalne palkmajade tootja. Pakkuda kliendile soovikohase hinnaklassiga ning parima kvaliteediga palkmaju. Visioon: Olla juhtiv palkmaju valmistav ettevõte skandinaavia turgudel.
Turba kasv on kaa aeglustunud ka tänu kliima soojenemisele. Leiukohad: Turvas on levinud kosmopoliitselt kogu Maal, kuid nad puuduvad Kaug-Põhjas ja kõrbetes. Kõige enam leidub Eestis turvast Ida-Virumaal ning Pärnu maakonnas. Turvast kaevandatakse Võru, Tartu ja Viljandi ümbruses. Kasutusalad: Meditsiin-turbamuld Keemiatööstus-tõrv, õlid, parafiin, ravimid, värvained Põllumajandus-allapanu loomafarmides, kasvuturvas taimekasvatuses, söödapärmi tootmine Ehitus- palkmajade tihendamine, aknaklaaside vahele. Energeetika- küttematerjal(brikett) Rahvameditsiin- sidumismaterjal vati asemel. Tähtsaim ettevõte: Sangla turvas AS- asub tartumaal, puhjas-tegevusalaks on turvaste, turbabrikketide ja energia tootmine. Toodeteks on saepuru brikett ja graanulid.
Vaikainetest on kõige tähtsamad vaikhapped, mille sisaldus okaspuude vaigus küünib 6065%-ni. Keemiliselt on vaikhapped aromaatseid tsükleid sisaldavad monokarboksüülhapped, mis hapniku toimel kergesti oksüdeeruvad, leeliste mõjul seebistuvad, hapete ja kuumutamise koosmõjul aga isomeeruvad. PUIDUKAITSEVAHEND PIHKATEX PIHKATEX on männivaigu baasil valmistatud puidukaitsevahend, mille hulka on lisatud linaseemneõli. KASUTUSVALDKONNAD: palkmajade ja teiste puitpindade viimistlemiseks välistingimustes. Sobib ka eelnevalt viimistletud puidule tingimusel, et kasutatud aine ei ole tekitanud puidu pinnale kaitsekilet. Ravimid kurguhaiguse puhul võetud palavat männivaiku tulise viina või piirituse ja puskariga. Männivaik lahustada piirituses. Võtta keeva vett pool teeklaasi. Lahustatud vaiku piirituses tilgutada ~20 tilka kuuma vette. Segada teelusikaga. Vaik kämpub uuesti ümber lusika, kuid vesi muutub
suved sobivad kartuli,rukki,odra,ja nisu kasvatamiseks. 12. Eestis põhjustab tööpuudust see et Eesti ettevõtted on suhteliselt väikesed ja seetõttu ohustab pankrott neid rohkem,väike ettevõtetel on vähe kapitali. 13. Ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid: *Tooraine olemasolu *Tarbija olemasolu *Teadusasutuste ja kõrgkoolide olemasolu. *Energiaallika olemasolu. *Transpordi teede olemasolu. *Veeolemasolu. 14. Materiaali mahukas-palkmajade ehitamine Energiamahukas-soojuselektrijaam Veemahukas-tselluloosi ja paberivabrik Tarbijale-kondiitritööstus. 15. Transpordi teede olemasolu on oluline nafta baaside rajamisel või auto või lennuki tööstuse rajamisel. 16. Geograafilisi kaarte rühmitatakse: *Üldgeograafilised-Eesti füüsiline kaart. *Deemaatilised kaartid-Eesti piimatoodang. *Topograafilised kaardid-Võnnu ümbruse kaart. 17
*fotosünt *mullateke *pinnase kinnit *ravim-saialill *org aine toot tähts inimesele: *fotosünt *söögiks-porgand tähts inimesele: *ravimitaimed *org aine toot *söödaks-loomapeet *palkmajade tihendami *ilutaimed *elupaik *puit *vati aseaine *LK all osad *kliima mõjut *turvas(brikett,loomade allap,keemiatööst toora, turvas) *kivisüsi tähts inimesele: näited: 1)katlamajad *puit(mööbel,paber,ehitusmat,küte,tarbeesem)
2009. aastal toodeti 842 300 tonni turvast, sealhulgas 380 400 tonni vähelagunenud turvast ja 461 900 tonni hästilagunenud turvast Kui turba kaevandamine Eestis jääb praegusele tasemele, siis jätkub tööstuslikuks tootmiseks eraldatud turbavarudest vähemalt 900 aastaks. Turbatööstuses ja sellega seotud valdkondades saab peamiselt maapiirkondades tööd 1 500 ‑ 2 000 inimest. Turba kasutamine Ehitus- palkmajade tihendamiseks, aknaklaaside vahele Energeetika- küttematerial(brikett) Rahvameditsiin- siduvusmaterial vati asemel Meditsiin- turbamuda Keemiatööstus- tõrv, õlid, parafiin, ravimid, värvained Põllumajandus- allapanu loomafarmides, kasvuturvas taimekasvatuses, söödapärmi tootmine Turba kriitilise varu suurus Harju maakond 158 miljonit tonni Hiiu maakond 9 miljonit tonni Ida-Viru maakond 102 miljonit tonni
pinda hallituse ja vetikate eest. Katvus 12-14m²/l sõltuvalt pinna imavusest. Tolmukuiv 2-3h möödudes, ülelakitav 8-10h möödudes (tingimustes 23°C, RH 65%). Vedeldiks lakibensiin (Sadolin Solve W). Puidukaitsevahend Tärpentini-linaõli Skandex Tärpentini - linaõli on hästi imenduv puidukaitsevahend, mis sobib uutele ja vanast värvist puhastatud pindade viimistlemiseks. KASUTUSKOHAD Uksed, aknaraamid, aiamööbel, väärispuidust tooted , termiliselt töödeldud puit, palkmajade abiruumid. Lakk kivipindadele Eskaro Granit Lakk Aqua Hea kattevõimega, praktiliselt lõhnatu ja kiiresti kuivav. Sisaldab UV-filtrit ja vaha, mis tõstab kattekihi vetthülgavaid omadusi. Ei mõrane, talub pinna kuumenemist kuni 80°C. Sobib mitmesuguste mineraalpindade viimistlemiseks: fassaadid, aiad, seina- ja fassaadiplaadid, kaminate esiküljed ja teised kivist sisekujunduse elemendid. Ei sobi põrandate, horisontaalsete välispindade (tänavakivid,
Männitärpentin Männivaigust valmistatud õline vedelik Sobib tõrva, tõrvaõlide, linaõli, õlivärvide ja teiste õlibaasil toodete lahjendamiseks. Männitärpentini aeglase aurustumise tõttu imendub männitärpentini sisaldav toode sügavale puidu pinna pooridesse ja moodustab ühtlase kattekihi. Tärpentini-linaõli Sisaldab linaõli ja männitärpentini Värvus läbipaistev Kasutuskohad -Uksed, aknaraamid, aiamööbel, väärispuidust tooted , termiliselt töödeldud puit, palkmajade abiruumid. · Kuivamisaeg 1-5 ööpäeva sõltuvalt materjalist ja viimistlus viisist, õhutemperatuurist, õhuniiskusest. Männitõrv Saadakse vaigurikastest männikändudest ja tüvede alumistest osadest. Sobib paatide,paadisildade, sadamakaide, puitmajade, laast-, kimm-, laudkatustele ja
tunda. Aga teisalt see, et ma saaksin kindel olla, et peale kõrgkooli lõpetamist oleks mul kindlalt kuhugi tööle minna erialale, mida olen õppinud. Mitte, et ma peaksin jääma koju ja passima käed rüppes. Kõrgharidusega on tööpõld tunduvalt suurem ja loomulikult ka valik, SIIRI PAURSON millele spetsialiseeruda. Mitte nagu kutseõppes õpinud inimesed, näiteks õpid palkmaja ehitust, ei oska sa kunagi teha pottseppa tööd, kuna sinu erialaks on palkmajade ehitus. Spetsialiseerumis võimalus on piiratud. Vaevalt küll, et kõrgkooliski seda mõlemat korraga õppida saab aga kõrgkoolis on võimalik võtta vabaaineid, mis laiendab teadmistepagasit. Paljud tööandjad otsivadki oma meeskonda vaid kõrgharidusega töölisi. Isegi kui mõni, kes pole omandanud kõrgharidust võib oma intellektuaalsusega vastata samale tasandile, mis kõrghariduse omandanud inimene. Siiski vaadatakse CV’d ja kui seal on kirjas, et oled
..................................................................13 SISSEJUHATUS Eestis esimesi palkmaju ehitati arvatavasti 2000 aastat tagasi. Maailma vanimaks säilinud palkehitiseks peetakse 6. sajandil Jaapanis ehitatud pühakoda, Eesti vanimaks peetakse Ruhnu kirikut, mis pärineba 1643. aastast. Tänapäeval ehitatakse enam rõhtpalkmaju, kus palgid asetsevad horisontaalselt. Varem tehti ka püstpalkidest seinu, kuid need kaeti puitvoodi või krohviga. Eestis on palkmajade ehitamisel välja kujunenud pikaajalised traditsioonid. Praegu võib eristada käsitsi, pooltööstuslikku ning täistööstuslikku ehitamist. Võtted on enamjaolt samad. Kuna ehitamiseks valitakse vaid kvaliteetseimad osad palgist/prussist, siis on probleemiks küllalt suured puidujäägid ja kaod (käsitsi tehtavate majade puhul keskmiselt 20%, freespalkmajade puhul 40-60%), kuid neid jääke saab kasutada muude asjade tegemiseks (laste mänguväljakud, kaubaalused, küttematerjal jne.)
Palk on langetatud ja laasitud puutüve järkamisel saadud ümarpuit. Palgiks nimetatakse tavaliselt sellist osa tüvest, mille omadused lubavad temast toota saematerjali, vineeri või ehituspuitu. Üldkeeles nimetatakse palgiks igasugust enam-vähem silindrilist vähemalt umbes kolme meetri pikkust ja paarikümne cm jämedust puittooret. Ümarpuitu kasutatakse materjalina suhteliselt vähe. Kooritud palki kasutatakse näiteks palkmajade ehitamisel. Ümarpuitu kasutatakse immutatuna või ilma ka mitmesuguste postide valmistamisel. Ümarmaterjali esmatöötlus toimub tavaliselt saeveskis, kus lõigatakse saepalgid saekaatri abil saematerjaliks (prussideks ja laudadeks). Saematerjalid Saematerjal on kahest või enamast küljest saetud puitmaterjal. Saematerjali liigitatakse puuliigi ja kvaliteediklasside järgi. Tänu sellele saab vastavalt vajadustele leida alati sobiva materjali.
Viimastel aastatel on suurenenud puidule kohapeal lisaväärtuse loomine puidu töötlemise ja valmistoodete valmistamise läbi, samuti on suudetud puidutööstusesse rohkem investeerida. Kolmandik Eesti puidutööstuses kasutatavast toorpuidust hangitakse Venemaalt, põhjuseks hinna ja kvaliteedi suhe. Ühtlasi säästab see Eesti metsi puidu juurdekasvu ületava raiekooruse eest. Suurenenud on saematerjali kõrval puitlaast- ja puitkiudplaatide, vineeri ja kokkupandavate palkmajade toodang. Viimastel aastatel on puidutoodangu kasv siiski pidurdunud nii saematerjali hinna languse, raiemahtude vähenemise kui Venemaalt töötlemiseks imporditava palgi kallinemise tõttu Võrreldes teiste tööstusharudega on investeeringud puidu-, paberi- ja mööblitööstustusesse olnud suurimad, sealjuures on väliskapital sellegi tööstusharu vallutanud. Ka ekspordi osatähtsus on siin väga kõrge -- üle 70%. Tulevikus arenevad puidutööstusettevõtted tõenäoliselt kõrgema
..............................5 Vundamendi ja sokli taastamine ning kõrgemaks ehitamine, aluspalkide vahetus........................................................................6 Palkmaja laiali võtmine, taastamine..............................................7 Akna- ja ukseava tenderpostid.......................................................8 Kokkuvõte......................................................................................9 Sissejuhatus: Referaadi teemaks on palkmajade renoveerimine,referaat koosneb tiitellehest, sisukorrast, sissejuhatusest, materjalist, kokkuvõttest ja kasutatud kirjandusest. Referaadis püüan välja tuua tähtsamad tähelepanekud ja kasulikku informatsiooni palkmaja renoveerimise kohta. Materjal on otsitud internetist. Esmane ülevaatus 1) Pealiskaudne objekti ülevaatamine. Märkige üles, mida oleks vaja parandada. Tihtipeale tuleb välja vahetada just alumised palgid, sest
1. Pilliroog soojustusmaterjalina Pilliroog on olnud Eestis pikkade traditsioonidega kohalik ehitusmaterjal. Kui varasemalt kasutati pilliroogu katustes ja krohvi alusmatina, siis nüüdseks on see populaarsust kogumas ka soojustus- ja heliisolatsioonimaterjalina. Pilliroo hea isolatsiooniomaduse tagavad seest õõnsad ja endas õhku hoidvad varred. Lisaks ei ima materjal endasse vett ega niiskust, mis võimaldab pilliroogu kasutada ka ilma aurutõkkekileta, näiteks puit- ja palkmajade täiendaval soojustamisel, seejuures säilitades palkmaja peamise eelise - hingava seina. Materjal sisaldab ka palju räni, mistõttu ei ole ta ka kergesti süttiv. 2. Pilliroo levik Pilliroog on kohalik taastuv ressurss, mis kasvab peaaegu kogu maakeral ja on laialt levinud ka Eestis. Eesti suurima (samuti Euroopa ühe suurima) Matsalu märgala biomassitoodang on näiteks ~10 t/ha aastas. Pilliroog on kasvatatav ka kunstlikel märgaladel, kus nende
lootustandva perspektiivi tuleviku tarbeks. Turbavaru Eestis on väga suur ( 2,37 miljardit tonni) Asume turba tekkeks soodsates kliimaoludes - niiskete ja soojade atlantiliste atmosfäärihoovuste mõjusfääris, mis tagab selle maavararessursi pideva juurdekasvu umbes 0,9 mm aastas, muutes ta niiviisi isegi osaliselt taatuvaks maavaraks. Kasutamine: 1. keemiatööstus- tõrv,õlid,parafiin,ravimid,värvained 2.energeetika- küttematerjal 3.ehitus- palkmajade tihendamiseks, aknaklaaside vahele 4.põllumajandus-allapanu loomafarmides,kasvuturvas taimekasvatuses,söödapärmi tootmine 5.rahvameditsiin- sidumismaterjal vati asemel 6.meditsiin- turbamuda Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Koostis: süsinik (82...87%), vesiniku (12...15%), väävel (1,5%), läm mastik (0,5%) ning hapnik (0,5%). Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse
Vähesemate kogemuste puhul töötab palkmajaehitaja iseseisvalt mõnes kitsamas töölõigus (nt ladustab ehitusmaterjali) või töötab kogenuma kolleegi juhendamisel näiteks sarikate, uste ja akende paigaldamisel, vahelagede ja katusekatte kandekonstruktsioonide, põrandate ja sõrestikkonstruktsioonide ehitamisel. Spetsialiseerumisel käsitööna toodetud palkmaja ehitajaks laienevad nimetatud tööülesanded ka käsitööna toodetud palkmajade konstruktsioonide tootmisele ning püstitamisele. Töökeskkond Palkmajaehitaja töötab nii sise- kui ka välitingimustes. Osa tööst tehakse kõrgustes ja ka tõsteseadmete töötsoonis. Töökeskkond võib olla mürarohke, seal esineb puidutolmu ja keemilisi ained, mis võivad põhjustada allergiat. Töö nõuab füüsilist pingutust, töötempo on vahelduv. Palkmajaehitaja põhilised töövahendid on liimeister, koorimisraud, kirves,
Mineraalvilla tooteid kasutatakse enamasti ehituses ja tööstuses. Ehituses kasutatavad mineraalvillad erinevad kasutusalati, samuti ka materjali tüübi järgi: · Pehmed ehitusvillad. Pehmed ehitusvillad sobivad hästi puit-, metall- ja betoonkonstruktsioonidesse. Tänu oma elastsusele ja pehmusele sobivad tooted hästi konstruktsiooni ega jäta õhuvahesid. · Tihendusvillad. Tihendusvillade hulka kuuluvad ribad ja matid, mida saab kasutada näiteks palkmajade, sandwich-paneelide vuukide, sokli ja aluspalgi vahede ning akna- ja ukselengide vaheliste vuukide tihendamiseks. · Tuuletõkkeplaadid. Tuuletõkkeplaadid on jäigad villatooted, mis on üheaegselt nii tuuletõkkeks kui ka soojusisolatsiooniks. Tuuletõkkeplaate kasutades välditakse külmasildade teket ning säästetakse tööaega. · Tuletõkke- ja ventilatsiooniisolatsioonid. Tuletõkke- ja ventilatsiooniisolatsioonid on
putukkahjurite poolt ära kuivanud n:ürask.tehnoloogiliselt tehakse kasvate puutüve alumisse ossa sisseraie ümberringi mis lõikab läbi täielikult ka maltspuidu osa sellega katkestataksekse niiskuse ja mahla andmine juurtest lehtedeni.kroonis olev niiskus aurustub ning kuivab terve puu ära niiskussisalduse kaotuseks kahe kuni kolme kuu jooksul on umbes 15 protsenti ,seda varianti saab kasutada mitmesuguste postide,palkmajade ja sildade valmistamiseks.tänapäeval toodedakse kuusest mis on jalapeal kuivanud ristvineeri. · 2)õhk kuivatamine-siin kasutatakse puitmaterjali pinda ümbritseva õhu loomuliku liikumist toimub tavaliselt välisõhus,puitmaterjal laotakse hõredasse pinda ehk staablisse ja kaetakse pealt ning kaetakse pealt mingi sademekaitsmega.virn peab asuma maapinnast 250-450 mm kõrgusel.puitu lastakse seista kuni ta on muutunud
raijutud ümarpalkmaju, puitkilp ja karkasskonstruktsiooniga aga ka moodulmaju. Puitmajade tööstus 2000. aastal eksport oli 491,1 miljonit krooni ehk 128,9% eelmise aasta tasemest import 21,2 miljonit krooni ehk 145,2% eelmise aasta tasemest Puitmajade siseriiklik müük ei ületa ilmselt 10 - 15 % ehk kogutoodanguks 2000. aastal 540 - 600 miljonit krooni. Kokkupandavate puitehitiste eksport 2000. aastal Siiski võib ka Eestis märgata palkmajade (puitehitiste) rajamise hoogustumist ehk ka julgemat projekteerimist näiteks Tallinna ja selle lähiümbrusse, kuhu kerkinud ja kerkimas mitmeid puidust (palkmaju) toitlustus- majutusettevõtted, palju suvilaid mere äärde ja elumaju. Kokkuvõte Selleks, et puit ehitusmaterjalina jõuaks teda väärivale kohale on vaja nii puidutööstuse, ehitajate, arhitektide kui ka tarbijate koostööd. Üheks teeks on konkursside korraldamine parimatele projektidele ja lahendustele puidu kasutamisel.
mädanemisele. Tihedus 500...800 kg /m3 (15 % niiskuse korral). Puit on kõva, tugev, kuid oksad on haprad ja murduvad kergesti. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 25 Lehise puitu kasutatakse saematerjalina ehitustel, välis- ja siseviimistluses, põrandalaudadeks ja parketiks, aia- ja sisemööbliks, laevaehituses, vineeriks, liipriteks, ümarmaterjalina laevamastideks, postideks, vesi- ja sillaehituses, palkmajade ehitamiseks jm. Lehisepuitu kasutatakse just seal, kus keskkonna- ja tervishoiutingimuste tõttu on immutatud puidu kasutamine välistatud, nagu kasvuhoonekonstruktsioonid, sadamasillad, aiainventar jm. Puidu kõvaduse tõttu saab lehises häid põrandalaudu ja trepiastmeid. Euroopa lehisest (L. decidua) saadakse vaiku, mida nimetatakse ka veneetsia tärpendiniks tema varasema peamise laevadele laadimise koha järgi. Tärpentini (vaigu) saamiseks puuritakse tüvesse augud, sest seda imbub
esinevad lühivõrsed, mis näivad suurte pungadena. · Puit on vara tekkiva ja tüve ristlõigest suure osa moodustava punakaspruuni või pruuni lülipuiduga, aastarõngad on noores eas laiad. · Lehise puitu kasutatakse saematerjalina ehitustel, välis- ja siseviimistluses, põrandalaudadeks ja parketiks, aia- ja sisemööbliks, laevaehituses, vineeriks, liipriteks, ümarmaterjalina laevamastideks, postideks, vesi- ja sillaehituses, palkmajade ehitamiseks jm. Lehisepuitu kasutatakse just seal, kus keskkonna- ja tervishoiutingimuste tõttu on immutatud puidu kasutamine välistatud, nagu kasvuhoonekonstruktsioonid, sadamasillad, aiainventar jm. Puidu kõvaduse tõttu saab lehises häid põrandalaudu ja trepiastmeid. Koorest saadakse park- ja värvaineid. Larix decidua - Kasvab looduslikult Kesk-Euroopa mägedes - Alpides, Karpaatides ning Sudeetides. Eestis kasvab paljudes parkides, ka metsakultuurides