piirangu eest eritasu, siis keeld kehtib, olenemata sellest, kas tegemist oli katseajaga või tööandjapoolsete kohustuste rikkumisega Kui tööandja eritasu ei maksnud ja muud hüvitust kõnealuse piirangu eest ei andnud, ei ole ka konkurentsi osutamise keeld pärast töölepingu lõpetamist kehtiv Enne vaidluse tekkimist oleks arukas oma tööleping hoolikalt läbi lugeda ja kõik ärisaladuse hoidmise ja konkurentsi osutamise keeluga seonduvad punktid selgeks saada Palgaseaduse järgi on palk tasu, mida makstakse töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel Kui küsijal ei ole ühtegi sellist alust ega kokkulepet ette näidata, puudub ka alus vabade päevade eest palka nõuda Palgata puhkusele tööandja oma suva järgi ka kedagi saata ei tohi, see eeldab poolte kokkulepet Töötaja ja tööandja võivad konkurentsipiirangu kohta kokkuleppe sõlmida Klassikaliselt
Kuna eelnevatel aastatel selgusid töölepinguseaduses puudused.Neid püüti küll üksikute paragrahvide muutmistega parndada.Olime olukorras,kus kehtiv õigus ei kaitse tööandja ega töötajat.Juunis 2008 kiitis valitsus heaks uue töölepingu seaduse eelnõu ja saatis selle riigikogule,kes kinnitas selle 2008.aasta detsembris ning see jõustus 1.juuli 2009.Uue töölepingu seaduse alternatiiviks oli kehtiva töölepinguseaduse ja palgaseaduse ning töö-ja puhkeaja seaduse muutumine.Mis on tööleping?See on töötaja ja tööandja vaheline kokkulepe,mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd,alludestema juhtimisele ja kontrollile.Tööandja aga kohustub maksma töötajale selle töö eest tasu,puhkuse,puhkeajaKehtiv töölepinguseadus on andnud võimaluse töötajal kaitsta oma õigusi.Näiteks TLS parakrahv 2 kehtestab soodsama sätte kohaldamise põhimõtte,mille eesmärgiks on
Mida kõrgem on töötaja kvalifikatsioon, seda kõrgemat palka talle tavaliselt ka makstakse. Enamasti teenivad kõige rohkem ettevõtte tippjuhid, kõrged riigiametnikud, advokaadid. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. 1. PÕHIPALK- on töölepingus kindlaksmääratud tunni-, päeva või kuupalgamäära alusel arvutatud palk töötaja tööfunktsioonide hulka kuuluvate tööde tegemise eest. Palgaseaduse kohaselt peab töölepingus palga kokku leppima brutosummana. 2.LISATASU - on töötaja tööülesannete hulka mittekuuluvate täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või töötamise eest eritingimustes tavalisel tööajal või väljaspool tööaega, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. 4
eest eritasu, siis keeld kehtib, olenemata sellest, kas tegemist oli katseajaga või tööandjapoolsete kohustuste rikkumisega. Kui tööandja eritasu ei maksnud ja muud hüvitust kõnealuse piirangu eest ei andnud, ei ole ka konkurentsi osutamise keeld pärast töölepingu lõpetamist kehtiv. Enne vaidluse tekkimist oleks arukas oma tööleping hoolikalt läbi lugeda ja kõik ärisaladuse hoidmise ja konkurentsi osutamise keeluga seonduvad punktid selgeks saada. Palgaseaduse järgi on palk tasu, mida makstakse töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Kui küsijal ei ole ühtegi sellist alust ega kokkulepet ette näidata, puudub ka alus vabade päevade eest palka nõuda. Palgata puhkusele tööandja oma suva järgi ka kedagi saata ei tohi, see eeldab poolte kokkulepet. Töötaja ja tööandja võivad konkurentsipiirangu kohta kokkuleppe sõlmida. Klassikaliselt
Palk, palgavormid ja riigimaksud Palgakorraldus ettevõtetes. Palga eesmärgiks on seostada iga töötaja palk ettevõtte eesmärkidega, st. töökoha väärtusega ja töötaja väärtusega. Kõik ettevõtted on kohustatud tuginema EV Palgaseadusele, Töölepinguseadusele, Puhkuseseadusele, mitmesugustele maksude seadustele (tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustus, kogumispension) ja teistele seadustele, mis reguleerivad palgatingimusi. Palgaseaduse alusel määratakse kindlaks töölepinguga töötavate isikute töötasustamine ja neile hüvitiste maksmine ning töötasuga seotud võimalikult makstavad hüvitised. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja aga kohustub maksma töötajale tehtud töö eest tasu ning kindlustama vastavad töötingimused. Kokkulepitud palgatingimusi võib muuta ainult poolte kokkuleppel.
sotsiaaldialoog nii sektori kui ka ettevõtete tasandil. Ka tervishoiusektoris kasutatakse laiendamist, ehkki mitte nii korrapäraselt kui transpordisektoris. Selles sektoris muudab kollektiivläbirääkimised keerukamaks tõik, et tööandjatel puudub kontroll oma eelarve üle, sest sektorit rahastab valitsus. 2008. aastal kehtisid mõlemas sektoris laiendatud kollektiivlepingud. SEADUSEGA KEHTESTATUD MIINIMUMPALK Palgaseaduse kohaselt kehtestatakse riiklik miinimumpalk valitsuse määrusega. Ent selle suurus lepitakse kokku keskliitude kahepoolsetel läbirääkimistel, mille järel annab valitsus välja määruse, mis lihtsalt kinnitab kokkuleppe sisu. Seega on sellel kokkuleppel tegelikult sama mõju mis kollektiivlepingu laiendamisel. Miinimumpalka tõstetakse igal aastal vastavalt sotsiaalpartnerite vahel kokku lepitud põhimõtetele. OLEMASOLEVA LAIENDAMISSÜSTEEMI PROBLEEMID
eest eritasu, siis keeld kehtib, olenemata sellest, kas tegemist oli katseajaga või tööandjapoolsete kohustuste rikkumisega. Kui tööandja eritasu ei maksnud ja muud hüvitust kõnealuse piirangu eest ei andnud, ei ole ka konkurentsi osutamise keeld pärast töölepingu lõpetamist kehtiv. Enne vaidluse tekkimist oleks arukas oma tööleping hoolikalt läbi lugeda ja kõik ärisaladuse hoidmise ja konkurentsi osutamise keeluga seonduvad punktid selgeks saada. Palgaseaduse järgi on palk tasu, mida makstakse töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Kui küsijal ei ole ühtegi sellist alust ega kokkulepet ette näidata, puudub ka alus vabade päevade eest palka nõuda. Palgata puhkusele tööandja oma suva järgi ka kedagi saata ei tohi, see eeldab poolte kokkulepet. Töötaja ja tööandja võivad konkurentsipiirangu kohta kokkuleppe sõlmida. Klassikaliselt
näha mitmesuguseid vaheaegu tööpäeva(vahetuse) jooksul nagu kohvi- või teepaus, lühike puhkepaus, virgutusvõimlemise paus jt. Need arvatakse üldjuhul tööaja hulka ja neid arvestatakse töötajalt nõutava töömahu (töönormi) kindlaksmääramisel. Ka need pausid peaksid kajastuma töösisekorraeeskirjas või vahetusgraafikus. 6. Palga maksmise aeg ja koht tuleb töösisekorraeeskirjas kindlaks määrata arvestades vähemalt palgaseaduse nõudeid. PaS-i § 31 lõike 1 kohaselt tuleb kindlaks määrata palgaarvestusaeg, s.o periood, mille jooksul tehtud ja tööandja poolt vastuvõetud töötulemuse eest palk arvutatakse. PaS-i § 31 lõike 11 kohaselt makstakse palka vähemalt üks kord kuus. Samuti tuleb töösisekorraeeskirjas kindlaks määrata ka palgapäev(ad). Kõik need küsimused võivad olla sätestatud diferentseeritult organisatsiooni allüksuste, töötajate kutse(eri)alade, töötajate rühmade lõikes.
Töö viimases osas toon välja erinevused töötasu ja erisoodustuse vahel. Näited on võrdlevad ja viivad selleni, et kas erisoodustuse andmine on kasulikum tööandjale või töötajale. Töös on kasutatud põhiliselt Palgaseadust, Tulumaksuseadust ja Töölepinguseadust. Sealt tulenevalt on välja töödud näiteks ,,töötaja" mõiste erinevus kahe viimase seaduse lõikes. . 5 1. Töötasu arvestamine ja kajastamine Palgaseaduse §2 lg 1 kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Palgaseadus seletab ka lahti, mis on põhipalk, lisatasu, juurdemakse , keskmine palk ja palga alammäär:
vaja iseenda nimel sotsiaalmaksu maksta. Kuna sotsiaalmaksu makstakse aktiivse töötegemise eest makstud tasult, ei pea sotsiaalmaksu maksma omanikutasult kui passiivselt tulult.31 Tavaliselt maksab OÜ juhataja aasta sees endale ravikindlustust silmas pidades igakuiselt tasu juhatamise eest, millelt osaühing sotsiaalmaksu maksab, ning peab kinni ja kannab edasi tulumaksu. Juhatuse liikme tasu puhul pole tegemist küll palgaga palgaseaduse mõttes, kuid seda maksustatakse praktiliselt nagu palka: väljamakse tegemisel peetakse kinni 21% tulumaksu ja brutosummalt makstakse ka 33% sotsiaalmaksu. Kui isikul on olemas pensionikindlustus, siis arvutatakse juhatuse liikme tasult ka kohustusliku kogumispensioni makse32. Nagu eespool öeldud, ei ole referaadi juures pensionikindlustust arvestatud. 30 RTIII, 26.02.2008, 9, 66 31 Lehis, L. 2004. Maksuõigus. Tallinn: Juura,76 32 Madisson, K. 2004
Näide 9: Anderson, S. C., Poulsen, K. B. (2002). Anderson`s electronic atlas of hematology. Philadelphia: Lippincott Williams and Wilkins. [CD-Rom]. 3.8.6. Õigusaktid Õigusakti kirjetes tuuakse akti nimetus, allikas, kus akt on ametlikult avaldatud, vastuvõtmise aasta ja õigusakti number, sellega seonduvate aktide arv ning õigusakti jõustumise kuupäev ja aasta. Kui on kasutatud interneti andmebaasi, siis ka kirjutada interneti aadress ja info võtmise kuupäev. Näide 10: Palgaseaduse muutmise seadus (RT I 2001, 50, 287; 11. 06. 2001) http://seadus.ibs.ee/seadus/aktid/rk.s.20010516.62.20010611.html (2.07.05). Täiskasvanute koolituse seadus (RT I 1993, 74, 1054; 15. 02. 1999). 3.8.7. Konverentsi materjalid Konverentsi materjalide korral koostada loetelu järgnevalt: autori perekonnanimi koos initsiaalidega, konverentsi toimumise aasta, ettekande pealkiri, konverentsi vm ürituse nimetus 27 ja asukoht
Anderson`s electronic atlas of hematology. Philadelphia: Lippincott Williams and Wilkins. [CD-Rom]. 29 3.8.5. Õigusaktid Õigusakti kirjetes tuuakse akti nimetus, allikas, kus akt on ametlikult avaldatud, vastuvõtmise aasta ja õigusakti number ning seonduvate aktide arv ning õigusakti jõustumise kuupäev ja aasta. Kui on kasutatud interneti andmebaasi, siis ka kirjutada interneti aadress ja info võtmise kuupäev. Näide 9: Palgaseaduse muutmise seadus (RT I 2001, 50, 287; 11. 06. 2001) http://seadus.ibs.ee/seadus/aktid/rk.s.20010516.62.20010611.html (2.07.05). Täiskasvanute koolituse seadus (RT I 1993, 74, 1054; 15. 02. 1999). 3.8.6. Konverentsi materjal Konverentsi materjalide korral koostada loetelu järgnevalt: autori perekonnanimi koos initsiaaliga, konverentsi toimumise aasta, ettekande pealkiri, konverentsi vm ürituse nimetus ja asukoht
tutvustama allkirja vastu eeltoodu muudatusi. 3.3. materiaalseid väärtusi perioodiliselt inventeerima. 4. Materiaalne vastutus 4.1. Kui Töötaja süü tõttu ei ole tagatud talle usaldatud materiaalsete väärtuste säilimine, siis määratakse tööandjale tekitatud kahju suurus ja selle hüvitamine kindlaks vastavalt kehtivale seadusandlusele. Töötaja ei kanna materiaalset vastutust, kui ta ei ole kahju tekitamises süüdi. 4.2. Käesoleva lepingu allakirjutamisega töötaja annab palgaseaduse paragrahv 36 lg.2 alusel tööandjale nõusoleku kinni pidada temale väljamakstavalt töötasult tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summasid piirangutega, mis on sätestatud palgaseaduse paragrahvist 36 lg.3. 158 5. Lepingu jõustumine 5.1. Käesolev leping jõustub allakirjutamise momendist ja on kehtiv kogu ajavahemiku, mil
Eesti Vabariigi Töölepingu seadus võeti vastu 15. aprillil 1992. a, jõustus 1. juulist 1992. a (edaspidi nimetatud TLS). TLS oli esimene uutest tööseadustest ning tänaseks on see õigusharu kaetud õigusaktidega, mis reguleerivad töötaja-tööandja vahelisi töösuhteid. TLS-i on korduvalt muudetud, viimased olulisemad muudatused võeti vastu seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu. Lisaks töölepingu seadusele tuleks tööandjal lepingulistes suhetes töötajatega tunda ka palgaseaduse, puhkuseseaduse, töö- ja puhkeaja seaduse, töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse, korruptsiooniseaduse, soolise võrdõiguslikkuse seaduse, haridusseaduse ning isikuandmete kaitse seaduse nõudeid. TÖÖLEPING on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt töötaja: - teeb tööandjale lepingus sätestatud tööd, - allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, - täidab töönorme ning peab kinni ettenähtud tööajast,
tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Palgaseadus Jõustus 01.03.1994, järgmine redaktsioon jõustub 01.02.2007 Palgaseadus määrab kindlaks töölepingu alusel töötavate isikute töötasustamise ning neile töötasuga seotud tagatiste andmise ja hüvituste maksmise õigusliku korralduse. Palgaseaduse rakendamise erisused majandusharudes (tegevusaladel) määratakse kindlaks seadustega või Vabariigi Valitsuse määrustega. Puhkuseseadus Jõustus 01.01.2002, järgmine redaktsioon jõustub 01.09.2007 Seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate puhkuse kestuse ning korralduse alused. Käesolevat seadust ei kohaldata töötajatele, kelle puhkus on reguleeritud muude seadustega. Töö ja puhkeaja seadus Jõustus 01.01
4) Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. 279. Kuidas toimub töötaja töötasust kinnipidamine? 1)Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. 2) töötaja annab nõusoleku kinnipidamiseks töötasust. 3) Töötaja palgast saab kinni pidada kaks kolmandikku palga alammäärast üle jäävast summast. 4) palgaseaduse näeb ette tööandja kasuks palgast kinnipidamisi: tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest, tähtajaks tagastamata avanss, arvutusvea tõttu liigselt makstud summad, tööandjale tekitatud kahjusummad . 5) Töötaja peab pärast palgast kinnipidamisi jääma kuupalgana vähemalt 191,73eurot või tunnipalgana vähemalt 1,13 euroti. 6) Kinni võib pidada palgast kuni 2/3 arestitavast sissetulekust 280. Mis on töötaja varaline vastutus ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud?
annaabi.ee 
