kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Ehitamine Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal. 14. sajandil ehitati juurde veel hulk juurdeehitisi. Märtsipommitamine Kirik sai tõsiselt kannatada 9. märtsil 1944. aastal märtsipommitamises. Tules hävisid katused ja tornikiiver. Maha põles ka enamik sisustust koos hinnaliste kunstiväärtustega. Tulekahjus hävisid orel ja 17. sajandist pärinevad nikerdatud väärid ja pingistikud
13. sajandi lõpul lisandus sellele aga kolmelööviline nelja traveega pikihoone. Tollane pikihoone oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika, mõõtmetega 26.4x31.7 m, kuid selle traveede pikkus oli praegusest mõnevõrra erinev. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mis oli vimpergiga kroonitud. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa - algne arhivolt ja vimperg lammutati keskajal, praegune arhivolt pärineb arvatavasti 19. sajandist. Lõunaseinas asetses aga kolmikkaarelise avaga väike kaheastemline portaal, mis on Tallinnas ainus teadaolev omataoline. Portaal oli 15.
13. sajandi lõpul valmis kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. See oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika mõõtmetega 26,4×31,7 meetrit, kuid selle võlvikute laius erines praegusest. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mida kroonis vimperg. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa: algne arhivolt ja vimperg lammutati keskajal, praegune arhivolt pärineb arvatavasti 19. sajandist. Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal, mis on Tallinnas ainus teadaolev omataoline. Portaal müüriti 15. sajandil kinni, kuid avastati ja taastati restaureerimistöödel 1960ndatel.
valdavalt välja 13. -14. sajandil. Kuna enamik ehitusmeistritest olid saabunud eri paikadest üle Põhja-Euroopa kodunesid siin siiski mited kirikutüübid. Näiteks Tartus ning Lõuna-Eestis olid domineerivad kolmelöövilised kirikud ja Tallinnas ja Põhja-Eestis Ühelöövilised kirikud. Tallinna kirikutele olid iseloomulikumad kaheksa- või nelinurksed piilarid, fassaadidel teravkaarsed lamedad nishid ehk petikud ja astmelise palestikuga raidkivist portaalid. Tartu kirikutest on aga vähe säilinud, kuid märkimisväärne on Tartu Jaani kiriku terrakootaskulptuuride rohkus. Kuid ka Tartu Toomkirik on silma paistnud kui Vana- Liivimaa gootika peateosena. Peamiseks ehitusmaterjaliks oli Eestis leiduv paekivi mida kasutati ka kirikute ehitamisel. Lõuna-Eestis kasutai peamiselt punast tellist ja põllukivi. Tallinna Oleviste kirik Oleviste kirik, gooti stiilis kirik Tallinnas on rajatud 13. sajandil. Kirik sai nime Norra
Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa. 14. sajandil ehitati hulk juurdeehitisi. Lõunaküljele praeguse Püha Antoniuse kabeli kohale püstitati sellest poole väiksem Püha Matteuse kabel, põhjaküljele aga Püha Barbara kabel torni äärde. Kirik ehitati põhjalikult ümber 1405 1420, mil kirik rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt. Niguliste oli ainus kirik
kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas.13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. See oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika, mõõtmetega 26,4×31,7 meetrit, kuid selle võlvikute laius erines praegusest. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid.Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mida kroonis vimperg. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa: algne arhivolt ja vimperg lammutati keskajal, praegune arhivolt pärineb arvatavasti 19. sajandist.Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal, mis on Tallinnas ainus teadaolev omataoline. Portaal müüriti 15. sajandil kinni, kuid avastati ja taastati restaureerimistöödel 1960ndatel.
täisbasiilikaks. Samuti ehitati vana kooriruumi asemele uus, mis oli pikihoonega ühelaiune, polügonaalse lõmpiku ja ümbriskäiguga. Rajati ka uus käärkamber. 1515.a. kõrgendati torni ja krooniti see hilisgooti telkkatusega. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mida kroonis vimperg. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa. Pühavaimu kirik Tallinnale tavatu 2-lööviline kirik ehitati 13. ja 14.sajandi vahetusel, kuid erinevalt nüüdsest olid sellel võlvide asemel puidust laed ja praegusest erinevad väikesed aknad. Puudus ka torn. Nii võlvid kui torni sai kirik 1360. aastal. Mõnevõrra hiljem ehitati suuremaks ka aknad
mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. See oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika mõõtmetega 26,4×31,7 meetrit, kuid selle võlvikute laius erines praegusest. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mida kroonis vimperg. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa: algne arhivolt ja vimperg lammutati keskajal, praegune arhivolt pärineb arvatavasti 19. sajandist. Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal, mis on Tallinnas ainus teadaolev omataoline. Portaal müüriti 15. sajandil kinni, kuid avastati ja taastati restaureerimistöödel 1960ndatel. 14
Tornikuppel valmis samuti 1450. a. ning kõrgus oli tollal umbes 159 meetrit, kuuludes Lääne-Euroopa kõrgeimate kirikute hulka. Niguliste kirik Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mida kroonis vimperg. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid Arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone
väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. See oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika, mõõtmetega 26,4×31,7 meetrit, kuid selle võlvikute laius erines praegusest. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mida kroonis vimperg. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa: algne arhivolt ja vimperg lammutati keskajal, praegune arhivolt pärineb arvatavasti 19. sajandist. Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike
Vana-Liivimaa hilisgootika üheks kaunimaks võlvkäiguks. Ristikäiku katavad edelas ja loodes ristvõlvid, millel onkonsoolideta, rikkaliku reljeefiga roided , mis algavad otse seinapinnalt. Siseõuele avanevad restaureeritud raidraamistikuga gooti stiilile iseloomulikud teravkaarsed aknad. Seintel näeme Saaremaa aadlike dolomiidist madalreljeefseid vapitahvleid XX sajandi algusest. Loodetiivas paikneb omapärane orv - rituaalne kätepesukoht. Viimase kõrval asub rikkalikult profileeritud palestikuga portaal, mille kaudu pääseme linnuse esinduslikku peasaali. Pidurefektoorium (7) on arhitektuuri meistriteos. See kujutab endast kahelöövilist viie võlviku pikkust saalruumi, mis esialgu kavandati ilmselt lühemana. Edelatiivas, saalruumi all asus üks kalorifeer sooja õhu kütteseadeldis (teine samasugune oli piiskopi keskmise eluruumi all). Ristvõlvid on kaetud pirnvöödi ja süvarihvadega profileeritud tugevate roietega, mis annab ruumile erilise võlu
13. sajandi lõpul lisandus neljatahulisele kooriruumile kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. See oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika mõõtmetega 26,4×31,7 meetrit, kuid selle võlvikute laius erines praegusest. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mida kroonis vimperg. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa: algne arhivolt ja vimperg lammutati keskajal, praegune arhivolt pärineb arvatavasti 19. sajandist. Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal, mis on Tallinnas ainus teadaolev omataoline. Portaal müüriti 15. sajandil kinni, kuid avastati ja taastati restaureerimistöödel 1960ndatel. 14
Seda peetakse Vana-Liivimaa hilisgootika üheks kaunimaks vlvkäiguks. Edela- ja loodetiivas on säilinud algsed, kaunite tugevasti profileeritud roietega ristvlvid, mis algavad otse seinapinnalt. Siseuele avanevad restaureeritud raidraamistikuga gooti stiilile iseloomulikud teravkaarsed aknad. Seintel näeme Saaremaa aadlike dolomiidist madalreljeefseid vapitahvleid XX sajandi algusest. Loodetiivas paikneb omapärane orv - rituaalne kätepesukoht. Viimase krval asub rikkalikult profileeritud palestikuga portaal, mille kaudu pääseme linnuse esinduslikku peasaali. Pidurefektoorium kujutab endast kahelöövilist viietraveelist saali,mis esialgu kavandati ilmselt lühemana. Sellest annab tunnistust loodepoolseima piilari teistest erinev kuju. Vlvid on kaetud pirnvöödi ja süvarihvadega profileeritud tugevate roietega, mis annab ruumile erilise vlu. Selgusetuks on jäänud kagupoolseimat piilarit ümbritseva massiivse
keskkohas. 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. See oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika mõõtmetega 26,4×31,7 meetrit, kuid selle võlvikute laius erines praegusest. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövikatuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mida kroonis vimperg. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa: algne arhivolt ja vimperg lammutati keskajal, praegune arhivolt pärineb arvatavasti 19. sajandist. Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal, mis on Tallinnas ainus teadaolev omataoline. Portaal müüriti 15. sajandil kinni, kuid avastati ja taastati restaureerimistöödel 1960ndatel.
Virumaal 3-löövilised kodakirikud ( Viru-Nigula, Viru-Jaagupi, Haljala kirik). Tallinn Toomkirik, Niguliste ja Oleviste. Esialgne madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. saj. muudeti nad kõik basiilikaks. Ainult Pühavaimu kirik on säilinud 14. sajandi ilmena. Oleviste kirik on lihtne ja kaine( MISMÕTTES KAINE??:D) väljanägemisega. Tüüpilised 4- või 8-tahulised piilarid. Fassaadide ilmestamiseks kasutati teravkaarseid nisse(petikud). Teravkaarsed astmelise palestikuga portaalid. Kloostrid Püha Katariina klooster (säilinud ainult müürid ning 2 lääneportaali + ilus ristkäiguga siseõu), Püha Miikaeli nunnaklooster GAG'i hoone osaliselt, Padise klooster. Püha Brigitta ehk Pirita klooster. (P-E suurim, 3-lööviline, 8 traveega). Tartu Tartu toomkirik (basiilikas, 2 võimsa läänetorniga) ja Jaani kirik (3-lööviline, basiilikas, ülirikkalik terrakotast ehitusplastika). Lõuna-Eesti 3-lööviline kirikutüüp
keskkohas 13.sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. See oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika mõõtmetega 26,4×31,7 meetrit, kuid selle võlvikute laius erines praegusest. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mida kroonis vimperg. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa: algne arhivolt ja vimperg lammutati keskajal, praegune arhivolt pärineb arvatavasti 19. sajandist. Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal, mis on Tallinnas ainus teadaolev omataoline. Portaal müüriti 15.sajandil kinni, kuid avastati ja taastati restaureerimistöödel 1960ndatel. 14
annaabi.ee 
