Uued žanrid: soololaulude tsükkel, ekspromt, muusikaline hetk. 9 sümfooniat, 17 keelpillikvartetti, 22 klaverisonaati, 19 ooperit ja üle 600 soololaulu, 7 missat. Kuulsaimad soololaulud on „Metsahaldjas”(1815), „Forell”(1817), „Muusikale”(1817), Ave Maria”(1825) Frederic Chopin (1810- 1849) oli Poola helilooja, sündis Varssavi lähedalt, emalt sai esimesed klaveritunnid, need olid ranged. Noorelt hakkas andma kontserte, läks 1819. aastal Pariisi ennast täiendama. Tema palades väljendub igatsus Poola järele, pärast surma on tema süüda viidud Poolasse. Looming: peamiselt kalveimuusikast, lühipalad, prelüüdid(paljud pealkirjadeta) „Revulutsioonile etüüd” ; „Vihmapiiskade prelüüd” / Masurkad, paloneesid, valsid. 2 klaverikontserti, 3 klaverisonaati, mõned soololaulud. Frenc Liszt (1811- 1886) Ungari helilooja, õppis Viini ja Pariisi. Kõige kauem elas Neimeris, ooperiteatri ja sümfooniaorkestri dirigent, hiljem pühendas klaveri pedagoogi tööle
pahameelt varjamata poliitikuid, petistest kaubitsejaid ja sageli ka Caesarit ennast. Catulluse luule eeskujuks oli hellenismiajastu luule. Erinevalt varasematest suurtest luuletajatest ei keskendunud ta enam iidsetele jumalatele ja kangelastele, vaid rõhutas igapäevasemaid sündmusi. Tema luuletused olid innovatiivsed, paljude arvates isegi pinnapealsed ja naiivsed, kuid panid suuremat rõhku sõnakunstile ja ülesehitusele. Paljudes palades ka humoorikat alatooni. Kesksel kohal olev armastusluule on emotsionaalne ja kirglik. Catullus ülistab armastust ja seab selle tunde olulisele kohale elus. Luule iseloom areneb ühes taktis tema suhtega Lesbosega. Esmalt on see rõõmsameelne, lausa eufooriline, millele järgnevad pinge, kibestus ja pettumus. Kõik see kajastub ka tema luules. Tema toob välja luules uue tunde, mida enne ei ole kasutatud nn ,,vihane armastus". Näiteks: Põlgus ja arm minus keeb. ,,Aga miks
on sageli väga peen ja keskendub peentele nüanssidele. Peaaegu täiesti puudub kahe varasema põlvkonna muusikat iseloomustanud aktiivne ja motoorne rütmipulss. Noore põlvkonna heliloojate muusika on neile iseloomulikult meditatiivne ja poeetiline. Sageli kasutavad nad oma loomingus ka elektroonilisi vahendeid. ÜLESANNE: jooni eeltoodud lõigus alla need 6. põlvkonna iseloomulikud tunnused, mis avalduvad järgmistes muusikanäidetes! Kirjuta välja, millised jooned on neis palades ühised: Naturaalpillid, orkestripillid, aktiivne rütm puudus,
Peamiselt domineerib ainult üks meloodia ning see nii algab kui ka lõpeb väga vaiksete helidega. Tagaplaanil on kuulda kella löömist, mis annab märku seotusest kirikuga. Muusiga on väga voogav ja küllaltki kurva meeleoluga(moll helilaadis). Loo tempo muutub lõpule lähenedes aegalasemaks. 3) Silhouette, Hommage à Gustave Eiffel Kestvus: 9. 02 Esitaja: Pariisi orkester Neeme Järvi juhatamisel Analüüs: muusika pole enam nii rahutu ja otsiv kui see oli olid Pärdi varasemates palades. Loo algus on kaasaharav. Enne 2 minutit on lühike paus ja lugu saab kui uue mõtte. Saateks kordub sama meloodia, millele aeg-ajalt lisanduvad kellade helid. Vahepeal saateks kostuv heli vaibub ja kaasa mängib kogu orkester. Terve lugu on tunda põnevust, 6. minutil saabub loo kulminatsioon, kui tempo tõuseb ja muusika muutub valjuks. Pärast haripunkti on lühike paus ja teos muutub rahulikuks, põnevus on vaibunud, on saabunud rahu ja lugu läheneb lõpule.
tekitava kogemusega. Rahvast oli palju, kõik olid vaiksed ja väga süvenenud operetti. Minu arvates oli tegu väga menuka etendusega. Kostüümid ja ka soengud olid pilkupüüdvad, võrratult ilusad ja väga uhked. Operetist jäi mulle eriti meelde Pepi ja Josefi duett. Tegemist oli tõeliselt hea operetipalaga. Hääled olid võrratud, pani lausa imestama, kuidas on võimalikult nii kõrgeid noote võtta ja loo lõpuni nii vastu pidada. Teistes esitatud palades oli naiste diktsioon kehvem kui meestel, nende sõnadest oli peaaegu võimatu aru saada, kuid üldmulje jäi siiski hea. Muusika pärines kõik Johann Straussi loomingust. Tema loomingus on muusika sujuvalt vahelduv, hoogne ning järgmisel hetkel vaikne ja madalam. Muusika instrumentidest põhiline tähtsus viiulitel, kuid oli kuulda ka teisi keelpille ning puhkpille. Etendusega jäin rahule ning soovitaksin ka teistele minna midagi sarnast kuulama.
aegade esimene soolo, mis salvestati kajakambrit kasutades. Svingmuusika väljakujunenud stiilile tegi Ellington mööndusi alles 1939. aastast alates. Siiski säilitas ta siis ja edaspidi kõigest hoolimata ka oma ainulaadset stiili. Selle oluliseks eelduseks oli orkestriliikmete isikupära hoolikas kokkusulatamine üheks tervikuks, mis lõpptulemusena kandis Ellingtoni nägu. Paljudes kahekümnendate lõpus salvestatud Ellingtoni palades võib märgata vähendatud kvinti, bebopile iseloomulikku intervalli. Ellington oli koos Harry Carneriga ka baritonsaksofoni sissetooja dzässmuusikasse. Aastaid oli jazzbassi arengulugu seotud Duke Ellingtoni orkestriga. Võib jälgida otsest liini võimendatud bassi esimese salvestuse juurest ,,Hot and Bothered" 1928 Wellman Braudiga bassil kuni Oscar Pettifordi ja eiriti Jimmy Blantonini, kes tegi bassist Eellingtoni orkestris 1940
väljendada. 1. Head ööd Laulutsükli esimene pala on moll-helilaadis, mis teeb üldmulje kurvameelseks. Bass laulab saksa keeles kõiki laule. Meloodiat saab kirjeldada voolava ja nukrana. Pala on madalas helistikus. Keskmises osas muutub meloodia veidi helgemaks ja hakkab toimuma sünge ja hea emotsiooniga meloodia vastandumine, mida märkasin ka mitmetes järgnevates palades. Vokaali dünaamika on muutuv olenevalt pala osa olulisusest. Tempo ei olnud liiga kiire ega aeglane, vaid keskmine ja muutumatu. 2. Tuulelipp Pala on oluliselt kiirema tempoga, kui esimene. Klaverisaade on muutunud mänglevamakas ja ei anna edasi ainult tormiliselt kurba emotsiooni. Vokaal laulis erinevates oktavites. „Head ööd“ pala rääkis hüvasti jätust ja „Tuulelipp“ räägib
Pea igas palas leidub viiteid, et kummalised asjad sünnivad Eestis. Näiteks Tartu Supilinnas või Taageperas, mille argireaalsus on tuntav läbi fantaasiamängude. Ja novellis "Esimese eestlase jutustus" jõutakse koguni uue maailma alguse kujutluseni. Nii et kui Heinsaare novelle juba nimetada, siis võiks neid nimetada eestipäraseks maagiliseks realismiks. Aga mis siis Heinsaare lugudes sünnib? Lihtsuse mõttes võiks lood jagada kolme kimpu. Esimese kimbu palades avab pahur vanahärra ukse, mille taga arvab olevat räpase korteri, satub aga suvisesse parki ja muutub tõenäoliselt linnuks. Kummaline linnumetamorfoos toimub ka õunu korjava poisiga. Mees nimega Anselm laguneb tuhandeks liblikaks ja haihtub. ûhes Tartu tudengitoas istub laua taga nukker Ohhoota meri, kes tegelikult tahaks olla midagi ahvileivapuu ja savanni vahepealset. Teise kimbu novellides armub 6-aastase poisikesena tegutsev surm kaunisse neidu, kellele ta on järele tulnud
iseloomustama kiviseina. Teistpidi keerates olid sinna maalitud taburetid, kuhu peale ka tegelased istusid. Veel oli ühe külje peale maalitud elevant, mis etenduse ajal oli miskipärast jalgade peal olemise asemel pepuli. Terve etenduse vältel oli laval tagapool tõusev tasapind, kust saabusid nii Tuuleveski, Peeglite Rüütel kui ka inkvisitsioonikohtu inimesed. Lavastuse lõpus lahkusid aga just sealt üles minnes Sancho ja don Quijote. Kõik lood kokku tekitasid minus suursuguse tunde. Palades vaheldusid emotsioonid mõndades oli sees viha ja trots, teistes aga hellus ja armastus. Lauljad olid väga tasemel, eriti meeldis mulle muulaajajatest seksteti häälte kooskõla, see tõi lausa kananaha ihule. Trotsi kohtab näiteks stseenis, kus Aldonza/Dulcinea üritab näidata don Quijotele oma päris palet. Ta üritab mehele läbi oma mineviku selgitada, et tema ei ole mingi daam, kuid mees arvab siiski teisiti. See pala on väga tempokas, jõuline ja sisaldab palju kõrgeid noote
kohata ka mittepolüfoonilises teoses. Too lõik piirdub fuuga ekspositsiooniga, mis on fugaato. Kirjutati palju 17-18 sajand. J. S. Bach, R. Tobias, P.Süda, C.Kreek Prelüüd Esineb Bachi loomingus, eelnedes klavessiini- ja orelifuugadele. Need juhatavad siise teose meeleolu ning annavad võimaluse vabamalt musitseerida. On lihtsakoelisema ehitusega võrreldes fuugaga. Eelmäng. Süit On mitmeosaline teos, mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest palades. Neid on loodud nii solistile, ansamblile, orkestrile või koorile. Süidi ajalugu algas üheks teoseks ühendatus erinevatest tantsudest19 sajandist saati pole tantsumuusikat loodud ainult tantsimiseks. Tavaks oli kokku liita erineva iseloomuga aaeglane pavaa ja elavaloomuline galjard. Loodi palju taolist muusikat lautole.19 sajandist on süitidesse liidetud palju erinevat muusikat. Neid on loodud lavamuusikast, kontserdist, ooperist jne.17 sajandil kujunes välja
See koosseis lindistas ühe laulu - ,,Rukkilõikus", kus leiduvad Haagma head bassipartiid. Samuti oli see viimane lugu Rujas Põldroo jaoks, kuna ta asendati parema kitarristi, Jaanus Nõgistoga. Sellest alates valmis esimene ,,klassikaline" Ruja koosseis, mis salvestas laule ja esines kaks aastat järjest. Samuti valmis peale seda kuulajaskonnale progressiivset klassikat, nagu näiteks ,,Õhtunägemus" ja ,,Auruvedur". Nendes palades kuuleb Andrus Vahu agressiivseid trumme, loomingulist bassipartiid Tiit Haagma poolt, klassikalisi kitarrikäike Jaanus Nõgistelt, imekiiret nõiduslikku klaverimängu Rein Rannapilt ja muidugi kõige tähtsaimat, Urmas Alendri emotsioonirikast vokaali. Kuigi suurem osa varasemast muusikast kirjutas Rein Rannap, oli hoopis Urmas Alendri hääl, mis täitis lood elujõuga. Laulude sõnad võeti tihti kuulsatelt luuletajatelt, näiteks Juhan Viidingult
üks Eesti tunnustatumaid pianiste. Lukk ise ei pidanud ennast "konkursipianistiks" ja üritas hiljem igasugustest võistlustest pigem eemale hoida. Theodor Lemba arvustus Bruno Luki kontserdist aastast 1930: "Hästi arendatud sõrmetehnika, pehme touchè ja löökide mitmekesidus annavad tunnistust heast koolist ning on kunstniku intensiivse töötahte tulemused. Bruno Luki tõlgitsemises tundub iseloomustava omadusena rahulik joon, mispärast vististi kogu kava oli koostatud palades monumentaalse, ehk jällegi kõlavärvide mitmekesidusega hoopleva ilmendiga." Luki kontserttegevus ei katkenud ka Teise maailmasõja päevil. Mobiliseerituna Venemaale, osales Lukk aastatel 1942-1944 Jaroslavlis moodustatud Eesti Riiklike Kunstiansamblite töös. Enamasti 3-4 esinejaga kontsertidel astus Lukk üles mõne soolopalaga, vahel mängis duos Anna Klasiga ning saatis klaveril soliste. Tema
orkestreid. Must pianist-orkestrijuht Fletcher Henderson (1898-1952) töötas välja suurtele kooseisudele komponeerimise põhimõtted. Bigbändi kuulus tol ajal 3 trompetit, 2-3 trombooni, 4- 5 saksofoni ja rütmigrupp-klaver, kitarr, kontrabass ja trummid. Saksofone ja vaskpille-vastandas Henderson teineteisele spirituaalidest tuntud eeslauja ja koori vaheldumise põhimõtte, rütmigrupi hooleks jäi kogu pala läbiv rütmipulss. Loomulikult oli palades ka rohkesti lõike, kus kõlasid kõik puhkpillid koos-tutti (itaalia k. kõik) Tavaliselt juhtisid populaarseid svingorkestreid silmapaistvad instrumentalistid, kelle kanda oli ka suur osa soolosid. Esimesena saavutas 1935 aastal tohutu populaarsuse Benny Goodmani (1909-1986) orkester. Goodman sai hüüdnimeks King of Swing. Kuulsad orkestrijuhid olid veel Artie Shaw, Glenn Miller, mustadest muusikutest Count Basie, Chick Webb
Must pianist- orkestrijuht Fletcher Henderson (1898- 1952) töötas välja suurtele kooseisudele komponeerimise põhimõtted. Bigbändi kuulus tol ajal 3 trompetit, 2-3 trombooni, 4-5 saksofoni ja rütmigrupp- klaver, kitarr, kontrabass ja trummid. Saksofone ja vaskpille- vastandas Henderson teineteisele spirituaalidest tuntud eeslauja ja koori vaheldumise põhimõtte, rütmigrupi hooleks jäi kogu pala läbiv rütmipulss. Loomulikult oli palades ka rohkesti lõike, kus kõlasid kõik puhkpillid koos- tutti (itaalia k. kõik). Tavaliselt juhtisid populaarseid svingorkestreid silmapaistvad instrumentalistid, kelle kanda oli ka suur osa soolosid. Esimesiena saavutas tohutu populaarsuse klarnetist Benny Goodman, koos temaga said kuulsateks Artie Shaw, Glenn Miller, mustadest muusikutest Count Basie, Chick Webb. Niisugused suured orkesterid ei saanud enam peast mängida- seega jäi
Matkamine aga karastab noore inime- se vaimu ja kasvatab iseloomu: "Viimast vajate ise, vajab seda ka isamaa" (Kant 1999a: 21). Õpiku ja matkakirja kombinatsiooni pakub hilisem tuntud mitme- külgne loodusteadlane Gustav Vilbaste 1921. aastal avaldatud raamatus "Harjumaa. Maateadusline lugemik" (Vilberg 1921). Sellesse on (tarbe- kirjandusele omaselt) lülitatud lugemispalu ka teistelt autoritelt, kuid põhiteksti autoriks ja koostajaks on Vilbaste ise. Heastiililistes palades keskendutakse peamiselt Harjumaa looduse kirjeldamisele; tekst on illustreeritud rohkete fotodega.7 Autor põhjendab eessõnas, et ta on õpi- ku kirjutamisel piirdunud Harjumaaga, kuna see on tema enda kodu- kant ja botaanilise ning rahvapärimusliku ainese kogumise matkadel on ta selle risti-põiki läbi käinud. 1930. aastaiks oli matkakiri kujunenud laialt levinud ajakirjandusli- kuks vormiks. Viljaka matkamärkmete autorina paistis silma Robert
Artikkel on põhjalik, analüüsides kogu kava ja kõiki muusikuid üksipulgi, ning on kirjutatud erapooletu asjatundlikkusega, artikli juures on YAM’i fotograafi pilt Boris Kuumast mängu- hoos. 273 Kohe artikli algul rõhutatakse ansambli ebatüüpilist koosseisu (viiul, trompet, akordion, klaver, kitarr, kontrabass, trummid), kiidetakse huvitavat kõla ja seoses sellega rõhutatakse B. Kuuma osa arranžeerijana. Eriti tõstetakse esile tema inspireerivaid soolosid palades “Exactly like you” ja “Kiss the boys good-bye”. H. Tooming leiab eraldi väljatoomist oma soolodega palades “Booglie wooglie piggy” ja “Boogie woogie”, mille puhul rõhutatakse tema “erilist talenti selles klaveristiilis”. Kui meenutada, et ei B. Kuum ega H. Tooming ajal mängis tema ise koos teiste noorte Soome džässmuusikutega (intervjuu 22.11.2004). Kuno Laren aga
annaabi.ee 
