Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Päikeseenergia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
päikeseenergia, päikesepaneelid, jaanika, sunni, andra, alternatiivne, lõputu, tootlikus, märt, keskonnaprobleemid, kasutamisel, kasvuhoone, metalle, taastumatute, tootmisviisiSISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................1 Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 1. Päikeseenergia kasutamine...............................................................................................................3 1.1. Elektrienergia.............................................................................................................................4 1.2. Soojusenergia.............................................................................................................................4 1.3. Päikese energeetilise ressursi hindamise algeeldused...................
säästlikumalt ning võimalusel asendada fossiilkütus ja muu taastumatu energiaressurss taastuvenergiaga. Euroopa Parlamendi 2002. aasta hoonete energiatõhususe direktiivi täienduse kohaselt peavad kõik hooned, mis on ehitatud peale 31. detsembrit 2018, tootma sama palju energiat kui nad tarbivad. Seega varsti tuleb iga uue hoone rajamisel lähtuda ligi null- või nullenergia nõudest. Kõigile uutele hoonetele tuleb suuremal või vähemal määral paigaldada päikeseenergialahendusi. Päikeseenergia on tulevikus domineerimas, sest see on tehnoloogia, mitte kütus. Majanduslikust aspektist on juba praegu otstarbekas väikeettevõtetel ja üksikisikutel kasutusele võtta päikeseenergia. Areng tehnoloogias annab eelise päikeseenergiale, sest päikeseelektrijaamade efektiivsus suureneb progressiga ning aja möödudes langevad seeläbi ka päikesepaneelide ja kollektorite hinnad. Veidi aja pärast langeb hind nii madalale, et päikeseenergia saab olema paljudes maailma regioonides
majapidamistes. Hinnag koosnebki teoreetilisest näitest päikese elektri süsteemi loomisest koju, millise süsteemi võiks luua, tasuvusearvutamisest ning millest see võiks sõltuda. Teoreetiliste tulmuste põhjal saab anda hinnagu kas päikesepeneelide kasutamine elektri tootmiseks Eesti tingimustes on mõistlik. 3 2. PÄIKESEPANEELIDE TÖÖPÕHIMÕTE JA KASUTAMINE ELEKTRI TOOTMISEKS Levinuim variant päikeseenergia kasutamisel on elektrienergia tootmine. Tööpõhimõte elektrit tootvate päikese paneelide puhul põhineb pooljuhtide fotoelektrilisi omadusi kasutades. Paneelid on üldjuhul konstrueeritud mitmekümnest elemendist, mis koostöös suurendavad võimsust. Seejärel ühendatakse paneelid akudega ning spetsiaalse automaatikaga, mida on võimalik juhtida kusagilt puldist või siis distantsjuhtimisel näiteks mobiiltelefoni või arvuti abil. Päikeseenergia salvestub mingi aja kestel akudesse ning
Päikeseenergia: Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast Päikeseenergia vabaneb Päikesel toimuvatel termotuumareaktsioonide tulemusel Päikese- ehk helioenergia kuulub alternatiivse ja taastuva energiaallika alla. Kasutatakse nii soojus- kui elektrienergia tootmiseks, samuti ka loomulikus valgustuses. Päikeseenergia kasutamise eelised: On taastuv ja lõputu enerigaallikas Päikesepaneeli "kütus" ehk päikesevalgus on tasuta kättesaadva. Päikeseelektri tootmine on keskkonnasõbralik, tootmisega ei kaasne mingisuguseid saasteid Puuduvad transpordikulud, kuna toodetakse kohapeal Otstarbekas kasutada seal, kus pole vaja tugevat voolu ja elektrihulka Päikeseenergia kasutamise puudused: Ei ole kuigi varustamiskindel, kuna sõltub päikesevalgusest, mis jõuab maani igas ajaühikus. See muudab päikesepatarei kasutuks öösel ja pilvistel päevadel.
Räpina Aianduskool 2KK2 Anneli Raud PÄIKESEPANEELID Keskkonnatehnika Referaat Räpina2010 2 SISSEJUHATUS Keskkonnatehnika õppeaine referaadi teemaks valisin päikesepaneelid, kuna antud teema kohta leidsin olevat piisavalt materjali ja teema tundus ka endale innovatiivne ja huvitav. Referaat koosneb kahest peatükist ja kuuest alapeatükist. Esimeses peatükis kirjeldan päikesepaneelide tööpõhimõtet ja nende liike. Samuti annan ülevaate kus ja kuidas kasutatakse päikeseenergiat Eestis ning mis on päikesepaneelide plussideks ja miinusteks. Töö teises osas on juttu päikesepaneelide kasutamisest mujal maailmas. Kirjeldan teadlaste
Päikeseenergia Anette Haidak Kelly Seinpere 11.Klass 2013 Mis see on ja kus kasutatakse? Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. · Päikeseenergia vabaneb päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. · Maale langeb 10 000 korda enam päikesekiirgust kui inimkond praegu tarbib. KASUTAKSE: · Soojuse tootmiseks (sh. tarbevee ja joogivee kütmiseks) kasutatakse päikesekütteseadmeid. · Elektri tootmine päikeseenergiast võib toimuda päikesepatareidega või päikese- soojuselektrijaamades läbi soojuse. · Loomulik valgustus. Päikesepatarei
Keskmine energiakogus, mis päikeselt maapinnale jõuab, on ligikaudu 3000 korda suurem kui kogu maailma energiatarbimine. Ka Eestis ollakse huvitatud päikesepaneelide arengust. Päikeseenergiat on õigete vahenditega võimalik muundada elektri- või soojusenergiaks. Suurem osa PV-materjalist on räni: kas amorfne (a-Si) või kristalliline räni (c-Si). Sellest tulenevalt on maailmaturul eri liiki elektrienergiat tootvaid päikesepaneele: mono- ja polükristallilised ning amorfse kilega päikesepaneelid. Räni tüübist sõltub päikesepaneeli hind ja efektiivsus: amorfne räni on odavam, kuid vähemefektiivne. Kristallilisest ränist päikesepaneelide kasutegur on suurem, kuid lähtematerjal on kallim, mis tuleneb räni puhastusprotsessist. Monokristallilised päikesepaneelid on kõige efektiivsemad, kuid tootmine on kallis, sest paneelis kasutatakse kristallilist räni. Elemendist püütakse vabanevaid elektrone. Seega on
Olulisim taastuv loodusvara on päikesekiirgus, mis on igasuguse energia algallikas. Energiakogus, mis Päikeselt aasta jooksul maapinnale jõuab on ligikaudu 3000 korda suurem kui kogu maailma energiatarbimine. Ilma päikeseta on elu maal täiesti mõeldamatu. Järelikult on loomulik, et ta suudab ka meie energia vajaduse osaliselt katta. Päike annab maale kahe nädala jooksul rohkem energiat, kui kõik inimeste poolt kastutatavad fossiilsed küttevõimalused kokku. Päikeseenergia kogumine ja kasutamine toimub kas passiivsel või aktiivsel kujul. Esimesel juhul projekteeritakse hoone nii, et see neelab võimalikult palju päikesekiirgust ja soojeneb seega iseenesest, teisel juhul kogutakse kollektoritega energiat kas soojusena või elektrina. Selleks paigaldatakse hoonete katustele või maapinnale päikesekollektorid. Päikesekollektorid on üldiselt ehitatud nii, et nad võivad energiat koguda nii selge kui ka
Päikeselt saabub Maale peamiselt nähtav ja infrapunakiirgus. Mõningad Maa atmosfääri koostises olevad gaasid, eeskätt veeaur, metaan, lämmastikoksiid, osoon ning süsihappegaas neelavad infrapunakiirgust, mis põhjustab kliima soojenemist. Ilmekaim näide sellest on liustike ja mandrijää sulamine, millega võib kaasneda maailmamere taseme tõus, mis ohustab ulatuslike üleujutustega. Sõltuvalt ilmselt peamiselt päikeseenergia taseme kõikumisest võib Maa kliima ka jahtuda ja oluline osa mandritest kattuda jääkihiga. Kliima jahtumine kitsendab samuti inimkonnale sobilikke elupiirkondi ning keskkonna elukõlbulikuks muutmiseks tuleb kasutada energiat, globaalses mastaabis väga palju energiat. Kas inimkonnal on seda piisavalt ja milline on enim kasutatav energialiik? (Palumaa, 2012) PÄIKE – suurim ja parim jõujaam maailmas! Mõnikord on vanimad asjad ikka parimad, sest pikemalt kui päike ei taga meile keegi
Päikeseenergia Karin Erimäe MT-3 Mis on päikeseenergia? Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Iga päev Päikeselt Maale langevast energiakogusest jätkuks maa asukale 27- ks aastaks. Inimeste poolt ära kasutatav hulk sellest on kõigest 1%. Milleks kasutatakse? Päikeseenergiat kasutatakse elektri tootmiseks, elumajade kütmiseks, vee soojendamiseks ja loomuliku valgustuse tagamiseks. Samuti on võimalik päikeseenergiat kasutada õhksoojuspumpade ja maakütte
Aleksei Stempen Päikeseenergia REFERAAT Õppeaines: ÖKOLOOGIA JA KESKONNAKAITSE Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI21A Juhendaja: lektor Sirle Künapas Tallinn 2011 Sisukord Päikesekollektorid................................................................................................................................. 4 Sajandi läbimurre päikeseenergia salvestamisel................................................................................... 6 Päikeseenergia taskusse.........................................................................................................................7 Päikeseenergia eelised?.........................................................................................................................8 Päikeseenergia Eestis...............................................................................
joonisel 5, päikeseelektrijaama ehitusliku kujunduse põhimõte aga joonisel 6. Ühe fotoelektrilise mooduli (päikesepaneeli) võimsus on tavaliselt 50...1000 W Elektrivõrgu lihtsustatud skeem 1 fotoelektriline moodul 2 fotoelektriline sektsioon 3 vaheldi 4 trafo Joonis 5. Fotoelement- ehk fotogalvaaniline päikeseelektrijaam 1 päikesekiirgus 2 fotoelektriliste paneelide väli, 3 alaldi 4 trafo Joonis 6. Sellise tootmisviisi plussid 1) Päikeseenergia on taastuv ja lõputu energiaallikas otseses tähenduses. Niikaua, kui päike on endiselt olemas, on päikeseenergia kättesaadav. 2) Päikeseenergia ei sõltu asukohast erinevalt teistest energialiikidest. Seda leidub nii kõrbes, mägedes kui ka lopsakas metsas. 3) Suured pumbajaamad ja puurimisvõrgud tehakse fossiilkütuste kaevandamiseks maapinna alt. See on kallis ja samas lisanduvad ka jooksvad kulud. Fossiilkütuste hinnad kõiguvad pidevalt, kuna nad sõltuvad nõudmise-pakkumise teguritest
Talvekuudel on päikesepaneelide kasutamise efektiivsus madal vähese valge aja tõttu Fotoelementide tootmiseks kasutatakse keskkonnale ohtlikke metalle ning paisatakse õhku kasvuhoonegaase Vajavad küllaltki suurt maa-ala, kui nende abil arvestataval hulgal elektrit toota Eestis: Eesti eripäraks on see, et talvekuudel langeb päikesepaneelide tootlikkus oluliselt ehk perioodil märts kuni oktoober toodavad päikesepaneelid pea 90% kogu aastasest energia kogusest. Eestiga sarnased kiirgusnäitajad on mitmes riigis - näiteks Iirimaal, Suurbritannias, Belgias, Hollandis, Saksamaal, Austrias, Taanis ja Rootsis. Laineenergia: Laineenergia (ka lainete energia) on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme kõikumisel lainetuse tekkimisel. Loodeteenergia: Loodete energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme muutumisel tõusu ja mõõna ajal.
positiivne tulevikuväljund hoolivamaks suhtumiseks ümbritsevasse keskkonda. 3 1. TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD Taastuvate energiaallikate hulka kuuluvad need energia tootmisviisid, mis on võimelised ka praeguse suure energiatarbimise mahu juures ennast (uuesti kasutamiseks) taastootma. Taastuvenergia on energia, mida toodetakse keskkonnasäästlikult. Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ja taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Taastuva energia tootmine ei ole siiski päris kahjutu, sest selle energia tihedus on väga väike ja nendel enegiaallikatel töötavad tehased võtavad palju ruumi, ehitamiseks kulub palju materjali, mõjutades maastikupilti kui soovitakse toota väga suuri energiakoguseid. 1. 1
................................................................................................. 5 Päikeseenergia otsene kasutus............................................................................................... 5 Passiivne päikeseküte......................................................................................................... 5 Fotoelektrilised süsteemid. ................................................................................................. 6 Päikesepaneelid.................................................................................................................. 7 Päikeseenergia kaudne kasutus.............................................................................................. 7 Bioenergia........................................................................................................................... 7 Mikrotuulegeneraatorid..........................................................................................
Pidev energiavajaduse kasv Probleemide põhjused: Elujärje paranemine Üleliigne tarbimine Pidev energiavajaduse kasv Arengumaad ei kontrolli energiatarbimist Energiaressursid ja maailma energiavajadus. Energiaressurss ehk energiaallikas on ressurss, mida saab kasutada elektri-, soojus-ja muud liiki energia saamiseks. Energiaressursse saab jagada kaheks rühmaks: taastuvad ja taastumatud energiaressursid. Taastuvad energiaressursid on biokütus, hüdroenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia, aga ka Maa pöörlemise energia ja gravitatsiooni energia. Taastumatud energiaressursid on fossiilkütused, näiteks nafta, maagaas, kivi-ja pruunsüsi, põlevkivi ning turvas, samuti tuumakütu Nafta :Tõhusam kasutamine, eriti transpordi valdkonnas. Kivisüsi: Tootmistehnoloogia arendamine, et vähendada õhusaastet. Tuumaenergia: Arendada avalikku arvamust Vesinik Luua tehnoloogia, mis nõuab vesiniku loomiseks vähem energiat
võib levida väga kaugele (kasutage näitena õpikus toodud Tsernobõli tuumakatastroofi ) -- rajamine nõuab suuri kapitalimahutusi -- julgeoleku ohud ENERGIAMAJANDUS. ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD. PÄIKESE- JA TUULEENERGIA. Taastuvate energiaallikatena käsitletakse: tuuleenergiat, vee-energiat, biomassienergiat, päikeseenergiat, loodete ehk tõusu ja mõõna energiat, geotermaalenergiat. Taastuvate energiaallikate esmaseks allikaks on reeglina päikeseenergia, mis käivitab Maal terve rea protsesse. Nende protsesside käigus muundub Päikese kiirgusenergia teisteks energialiikideks. Päike kiirgab aastas Maale ~1500 miljonit TWh energiat, millest inimesed tarvitavad ära ligikaudu 100 000 TWh. Maale jõudvast päikeseenergiast muudetakse soojuseks ~47%, ~23% kulub vee aurustumisele, ~0,2 % kulub tuule, lainete, hoovuste tekkeks või säilitatakse taimedes. Taastuvad energiaallikad, mille algallikaks ei ole päikeseenergia, on Maa
energia allikate poole, need on: tuule-, päikese-, geotermaalne, bio- ja hürdoeneergia. Eelised taastuva energia kasutamisest on kahjuliku gaasiheidise vähenemine, nende piiramatus ja sõltumatus impordist. Kahjuks, mitte kõik nimetatud energia allikate kasutamine on võimalik kuna Eestis puuduvad tuntavad looded, geotermaalsed allikad ning Eesti territoorium on lame ja seega hüdroelektrojaamade ehitamine on ka pole väga efektiivne. Ülejäänudest variantidest me pöördusime tähelepanu päikeseenergia poole, kuna fotoelementide kasutus kahekordustub iga aastaga, mis teeb fotoelementidest maailma kõige kiiremini kasvava energiatehnoloogia., ja meie töö eesmärgiks on uurimine, kas on selle kasutamine Eesti tingimustes või mitte. ( , ) Ajalugu Seni pole meil päikeseenergiast aga peaaegu üldse toodetud elektrit, kuigi võimalused selleks on. Pooljuhtpäikeseenergeetika seadistes muundub päikesevalgus elektrienergiaks fotovoltefekti abil. Selle avastas juba 1839. aastal
Tavaliselt on kõrgemal tuulekiirused suuremad, sellepärast ongi ,,tuulik" seda parem, mida kõrgem ta on. Tuulikud loodust ei reosta, küll aga võivad nad segada lindude elutegevust. Seepärast on ka hea, et ,,tuulikud" kõrged on (Bockelwitzi tuulepargi kõrgus on 65m) , sest siis puutuvad nad lindudega vähem kokku. 1.3PÄIKESEENERGIA Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks. Päikeseenergia vabaneb Päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. Iga päev langeb maale päikeselt energiakogus, millest maa-asukale jätkuks 27 aastaks. Kasutame sellest ära vaid ühe protsendi. Päikesepaneelid ja päikese elektrijaamad on sellest alates saanud osaks ka meie igapäeva elus. Valdkonna spekter algab pisikestest taskukalkulaatoritest, kelladest ja lõpeb võimsate elektrijaamadega, kus väljundvõimsusi mõõdetakse megavattides
..............5 Puit ja selle kasutus...............................................................5.1 Teistest fossiilsetest kütustest...................................................5.2 Energiaressursside probleemid................................................6 3. Energiaressursid Energiaressursid on tänapäeva maailmas varandus, mida ihkab iga planeedi riik. Energiaressursse on kaks liiki: taastuvad ja taastumatud. Taastuvateks ressursideks on näiteks puit, tuuleenergia, päikeseenergia ja hüdro ehk veeenergia. Taastumatud näiteks nafta, maagaas jne. Probleemid tekivadki taastumatute energiaressursidega, kuna inimesed on nii harjunud kasutama bensiini või diiselkütust oma autoga sõitmisel. Naftat jääb üha vähemaks ja selle puurimine läheb üha kallimaks, mis tähendab, et ka nafta hind tõuseb. On olemas alternatiive, alati on, kuid kui hästi me neid kasutada oskame ja enda kasuks oskame pöörata, ei tea. Muidugi nafta on ainult üks näide,
põlevkivi osakaal primaarenergiabilansis. Aastal 2005 eksportis Eesti 19,2% elektri kogutoodangust ning üle 60% põlevkiviõli toodangust. Seejuures elektrienergia tootmine võrreldes 2005.aastaga vähenes ligikaudu 1%, põlevkiviõli tootmine aga suurenes ligikaudu 5%. Primaarenergiaga varustatus 2005. aastal oli 216 PJ, sellest moodustas põlevkivi ligikaudu 60% ning puit ja turvas kokku 12%. Päikeseenergia Olulisim taastuv loodusvara on päikesekiirgus, mis on igasuguse energia algallikas. Energiakogus, mis Päikeselt aasta jooksul maapinnale jõuab on ligikaudu 3000 korda suurem kui kogu maailma energiatarbimine. Päikeseenergia kogumine ja kasutamine toimub kas passiivsel või aktiivsel kujul. Esimesel juhul projekteeritakse hoone nii, et see neelab võimalikult palju päikesekiirgust ja soojeneb seega iseenesest, teisel juhul kogutakse kollektoritega energiat kas soojusena või elektrina.
.....................4 2. TUUMAENERGIA.................................................................................................................5 3. ALTERNATIIVENERGIA EHK TAASTUV ENERGIA.......................................................6 3.1. Elektrienergia tootmine vee abil ehk hüdroenergia....................................................6 3.2. Elektrienergia tootmine tuule abil ehk tuulenergia....................................................7 3.3. Päikeseenergia............................................................................................................8 .................................................................................................................................................8 KASUTATUD MATERJAL:.................................................................................................9
et nad paremini maastikupilti sobiksid, seega osad probleemid on juba enam-vähem täielikult 5 lahendatud. Uuemad tuulikud on ka palju kergemad ning suudavad väiskema tuulega rohkem energiat toota. Lisaks on tuuleenergia tavaliselt paindlikku elektrivõrku seotud, kus tuulevaikuse korral kasutatakse teiste elektrijaamade toodangut. Päikese- e. Helioenergia Päikeseenergia otsese kasutamise ajalugu on pikk, kuid 1970. aastate lõpus kasutusele võetud spetsiaalsed päikeseküttesüsteemid ja päikeseenergia muundamine elektriks kuuluvad uue tehnoloogia valdkonda. Päikeseenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett. Päikeseenergia kasutamise suurim boonus on see, et ta ei reosta absoluutselt keskkonda ning on jooksvalt suhteliselt odav. Siiski on päikeseenergia kasutamisel ka omad miinused. Probleemid
põlevkivi, turvas mahukas ja kulukas Taastumatu Vesi Jooksvad kulud väikesed, seega elektri Ehitamine kallis. Ehitamine tasub end vaid omahind väike. suure languga või veerikastele jõgedele. taastuv Saastaineid ei teki; Veehoidlad muudavad ökosüsteemi, hõivavad alternatiivne Veehoidlad aitavad ühtlustada veetaset. elamisterritooriumi jne Tuumaenergia Uraanimaaki esialgu jätkub, energiasisaldus Üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille suur. Transpordi-tava kütuse ja jäätmete väike kahjutustamise tehnoloogia puudub. Avarii korral taastumatu maht. Normaalsel tööl saastavad keskkonda radioaktiivsete elementide väljapaiskumine. Nõuab
Tuulekiiruse ebaühtlus; tuulevaiksetel perioodidel on vaja otsida muu energiaallikas. Tekitavad müra, häirivad lindude rännet, hõivavad suhteliselt suuri maa-alasid. Päikeseenergia Saasteaineid ei teki, tasub rajada väikese energiatarbimise korral. *taastuv Tehnoloogia kallis, vajab suuri kapitali mahutusi. *alternatiivne Vajalik piisav päikeseenergia hulk. Vajab kombineerimist teiste energiatootmisviisidega. Geotermaal Mõju keskkonnale minimaalne, tasub ära väikese *taastuv energiatarbimise korral. Jooksvad kulud energia tootmisele ja transpordile küllaltki kõrged. Kasutusalad piiratud. Biomassi Saasteaineid ei teki, tasub rajada väikese energiatarbimise korral.
Lasnamäe Üldgümnaasium ALTERNATIIVENERGIA KASUTAMISE TULEVIK EESTIS Uurimistöö Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 4 1. TAASTUV ENERGIARESSURSS 5 1.1. Päikeseenergia 5 1.2. Tuuleenergia 6 1.3. Bioenergia 6 1.4. Biogaas 7 1.5. Geotermaalenergia 7 1.6. Loodete energia 8 1.7. Hüdroenergia 8 1.8. Laineteenergia 9 2
2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Taastuvenergia..................................................................................................................................5 1.1 Päike...........................................................................................................................................5 1.1.1 Päikeseenergia eelised:.......................................................................................................5 1.1.2 Passiivne päikeseenergia....................................................................................................6 1.1.3 Aktiivne päikeseenergia.....................................................................................................6 1.1.3.1 Päikesekollektor...........................................................................
plussiks on selle keskkonna säästlikus, tasuta ressurss(tuul) ning et ta on taastuv, puhas ning ammendamatu energialiik. Miinuseks on see, et nad vajavad tuult vähemalt 6m/s ning tuul on väga ebausaldusväärne energiaallikas. Võimalik kahju linnustikule. PÄIKESEENERGIA on energia, mis saadakse päikesepaneelide kasutamisel päikesekiirgusest. Eestis on selle efektiivsus väike, kuna päikselisi päevi on vähe, samas võib nt Austraalias olla suur potensiaal.Miinuseks on kallid päikesepaneelid, mis ei õigusta end sellise energia tootmise vormis, sest neil on suhteliselt madal kasutegur. Plussiks on see, et nad ei saasta keskkonda, töötavad hääletult ning tasuta ressurss. BIOENERGIA on energia, mis on saadud elusorganismide kasvatamisel ja mis on inimese jaoks toorenergiana rakendav. BIOKÜTUSED on tänapäeva elusorganismide biomassi baasil loodud kütused. Biokütuste puhul kasutatakse taimset massi, millest luuakse keemilise töötlusega biodiisleid, bioõli,
................................................................4 Biokütus.............................................................................................................................4 Päikeseenergia ja Eesti.....................................................................................................5 Alternatiivenergia üldiselt Taastavaist energiaallikaist saadavad energialiigid on tuuleenergia, hüdro- ja laineenergia, biomassienergia, päikeseenergia, geotermiline energia jm. energiaallikad, mis on kõik otseses või kaudses seoses Maale langeva päikesekiirgusega. Ka turvas on aeglaselt taastuv bioloogiline energiaallikas, kuid tema kasutamisel pole siiani laiendatud neid seadustest tulenevaid soodustusi, mis toetavad teiste taastuvate energiaallikate rakendamist Tuuleenergia kasutamise areng ja koht Eestis • Mehaanilise energia saamiseks:
23. ALTERNATIIVSED ENERGIALALLIKAD 1. Päikese- e. helioenergia Päikeseenergia otsese kasutamise ajalugu on pikk, kuid 1970. aastate lõpus kasutusele võetud spetsiaalsed päikeseküttesüsteemid ja päikeseenergia muundamine elektriks kuuluvad uue tehnoloogia valdkonda. Päikeseenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett. Päikeseenergia kasutamise suurim boonus on see, et ta ei reosta absoluutselt keskkonda ning on jooksvalt suhteliselt odav. Siiski on päikeseenergia kasutamisel ka omad miinused. Probleemid Päikeseenergiat saab tulusalt kasutada ainult piirkondades, kus päikesekiirgus on intensiivne aasta läbi, sademed vähesed ja päev pikk. Seetõttu ongi päikeseenergia kasutamine maailmas veel suhteliselt ebatähtsal kohal. Päikeseenergia kasutamises on siiamaani edu saavutanud ainult Saksamaa, USA, Jaapan, Itaalia ja Prantsusmaa. Positiivne on aga see, et üha enam
ehitamine suhteliselt kallis, tuulevaiksemal perioodil ei tööta, rikuvad maastiku visuaalset pilti, lähiümbruses müra ja valgussaaste, ohuks lindudele. Päikeseenergia Kasutatakse nii soojus- kui elektrienergia toomiseks. Päikeseenergiat salvestatakse eri meetoditel. Peegelsüsteemid. Peeglid koondavad päikesekiired kitsasse punkti, kus asub aurugeneraator. Tekkiv aur suunatakse turbiinile, mis käivitab elektrigeneraatori. Päikesepaneelid. Päikesetornid- suhteliselt suure võimsusega päikeseelektrijaam, mis võib energiat salvestada ja seda anda ka öisel ajal. Tuhanded peeglid koondavad päikesekiired torni tipus paiknevale vastuvõtjale, mis sisaldab soojustkandvat vedelikku ja see omakorda annab energia soojusvaheti kaudu üle aurugeneraatorile, mis käivitab elektrigeneraatoriga ühendatud turbiini. Fotoelektriliste päikesejaamade eelis:
Taastvatest energiaallikates kasutatakse kaasajal kõige enam veejõdu. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. Põhja-Ameerika ja Euroopa on kasutusele võtnud üle poole oma veeressurssidest, suurimate varudega arengumaad vaid kümnendiku. Kui õnnestuks kasutusele võtta kogu voolava vee energia maailmas, tõuseks hüdroenergia osatähtsus elektri tootmises siiski vaid 30 protsendile. Päikeseenergiat kasutatakse veel vähem kui vee-energiat. Päikeseenergia otsese kasutuse ajalugu on pikk, kuid 1970. aastate lõpus kasutusele võetud spetsiaalsed päikeseküttesüsteemiid ja päikeseenergia muundamine elektriks kuuluvad uue tehnoloogia valdkonda. Päikeseenergia abil ei toodeta mitte ainult elektrit, vaid köetakse ka elumaju ja soojendatakse vett. Päikeseenergia on hajutatud ning selle otsene kasutamine on tehnoloogiliselt keerukas ja vähemalt praegusel ajal veel kallis. Kuid teatud piirkondades võib päikeseenergia juba
Geograafia: Energiamajandus 1) Energiamajandus Majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. 2) Taastuvad energialiigid Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Mittetaastuvad energialiigid - Ressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaallikate hulka kuuluvad järgmised fossiilkütuse liigid: põlevkivi, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi ja nafta.
annaabi.ee 
