Päike (0)

Keskkool - Füüsika - Astronoomia ja astroloogia

1 Hindamata

Päike

Päikese kaugust Maast on ligikaudu 150 miljonit kilomeetrit, ehk 1 astronoomiline ühik. Päikese mass on 1,99*1030 kg, nurkläbimõõt on 32 kaareminutit (vastab 1,4 kilomeetrile). Päike kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W ja on 4,57 miljardit aastat vana. Pinnatemperatuur on 5800 K, Päike asub meie Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil 230 km/s teeb ta ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päikese tähesuurus on -26,74 ja absoluutne tähesuurus 4,83. Läbimõõt on 1,4 miljonit km, pindala 6,078*1012 km2 ja ruumala 1,409*1018 km3. Päikese keskmine tihedus on 1,409 g/cm3 ja ta koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist.

Granulatsioon on konvektsiooni mõjul toimiv protsess Päikeses, kus graanuli heledas keskosas tõuseb kuum aine pinnale, samas kui jahtunud aine laskub tumedates servades alla.

Päikese atmosfääriks loetakse fotosfäärist kõrgemale jäävat kihti, mis koosneb omakorda kromosfäärist ja kroonist. Kromosfäär on 2000 km paksune kiht, mille temperatuur on Päikese omast kõrgem (10 000 K), seda tänu gaaskeeristelt saadavale energiale. Ülemine kiht kroon on ülimalt hõre ja väga kuum ( miljoneid K). Kroonis leidub tumedamaid alasid ehk auke , mille kaudu pääsevad kosmilisse ruumi laetud osakesed ja päikesetuul . Krooni on võimalik näha palja silmaga vaid täieliku päikesevarjutuse korral.

Päike pöörleb ümber oma telje vastupäeva ja pöörleb ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel (ekvaatoril vastavalt 25,4 ja poolustel 36 päevaga).

Päike saab energiat termotuumareaktsioonidest. Vesinikuaatomi tuumad ( prootonid ) ühinevad heeliumi tuumadeks, see protsess nõuab kõrget temperatuuri ja rõhku ning toimub Päikese sisemuses, protsessis omakorda vabaneb välja suur hulk energiat, mis kandub edasi footonite vahetuse ja konvektsiooni mõjul.

Päikeselaigud on tumedamad, ümbrusest 1000 K jahedamad alad Päikesel. Laikude kohal on energia pääsemine Päikese pinnale takistatud ning nendes piirkondades on magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas. Laikudega kaasnevad ka protuberantsid ehk aine paiskumine Päikese pinnalt sadade km kõrgusele. Laikude näiv liikumine on tingitud Päikese pöörlemisest.

Päikese siseehitus koosneb laias laastus energiat tootvast tuumast, kiirgusülekande tsoonist ja konvektsioonitsoonist. Päikese pind on umbes 400 km paksune fotosfäär.

Päikesest paiskuv madala tihedusega laetud osakeste voolu nimetatakse päikesetuuleks (peamiselt elektronid ja prootonid). See liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega 450 km/s. Päikesetorm on magnettormide peamine põhjus ja päikesetuul on ka virmaliste põhjustajaks, kui atmosfääri kõrgemates kihtides põrkuvad päikesetuule osakesed Maa atmosfääri osakestega.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 2 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

lühitöö Päikese teemal.

päike taevakehad pääsemine valgusaasta

Sarnased õppematerjalid

doc

Nimetu

Haide Pertel 12a klass Päike 1. Üldandmed. Päike on oma omadustelt tüüpiline täht. Päike asub Maast 150 miljoni km e. ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Tema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu). Päikese mass on 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass) ja ta kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W. Tema pinnatemperatuur on 5800 K. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga

Kategoriseerimata

doc

Veel üks Päike

Päike Üldandmed Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile. ema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu). Päikese mass on 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass) ja ta kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W. Tema pinnatemperatuur on 5800 K, kuid märksa

Füüsika

doc

Päike

Päike Päike asub Maast 150 miljoni km e. ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Tema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile. Päikese mass on 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass) ja ta kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W. Tema pinnatemperatuur on 5800 K. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Teleskoobis paistab Päike heleda teravalt piiritletud kettana. Kettal on mõnikord näha tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit -- nn. granulatsiooni. Laikude liikumine näitab, et Päike

Füüsika

doc

Päike

Kosmoloogia 3: Päike 1. Päike on meie Päikesesüsteemi täht, mis on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päike on peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest massiivsem ja kuumem. Umbes 85% tähtedest on Päikesest väiksema massiga. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi). Päikese

Füüsika

doc

Päike.

1. Üldandmed. · Läbimõõt 1,4 miljonit kilomeetrit; mass 1,99*1030 kilogrammi. · Päike asub Maast 150 miljoni kilomeetri ehk astronoomilise ühiku kaugusel. · Pinnatemperatuur 5800 K. · Kiirgusvõimsus 3,9*1026 W. · Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. 2. Mis on granulatsioon? Granulatsioon on konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilming: graanuli helegas keskkohas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. 3. Milline on Päikese atmosfäär? Päikese ,,atmosfäär" koosneb kahest kihist- kromosfäärist ja kroonist

Füüsika

pdf

Taevatähed

neutrontähed), mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Tavalised tähed on sfäärilise kujuga, nende kuju ja suuruse määrab gravitatsioonijõu, gaasi rõhu ning kiirguse rõhu hüdrostaatiline tasakaal. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad valguspunktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu nad vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paistab meile kettana ning annab olulisel määral valgust (päikesevalgust). 2. Kirjelda Päikese kui tähe atmosfääri. - Päike asub Maast 150 miljoni km (täpsemalt 149 597 870 700 meetri) e. ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Tema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu). Päikese mass on 1,99*1030 kg (330000

Astronoomia ja astroloogia

doc

Päike

Päike 1. Üldandmed. Päikese näiv tähesuurus on 26,74 ja absoluutne tähesuurus on 4,85. Päike on muutlik täht perioodiga u. 11 aastat, kuid amplituud on vaid u. 0,001 tähesuurust. Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×10 30 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit K) ja tuum (umbes 15,7 miljonit K). 2. Mis on granulatsioon?

Füüsika

doc

Päike

Päike Üldandmed Kaugus Maast: 150 milj. km. Läbimõõt: 1,4 milj. km. Mass: 1,99* 10 30 kg. Keskmine tihedus 1409 kg/ m³. Temperatuur: 5800 K. Kiirgusvõimsus: 3,9* 1026 W. Päikese näiv tähesuurus on 26,74 ja absoluutne tähesuurus 4,85. Ta asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elementide panus on 1,67% massi järgi. Mis on granulatsioon? Kui vaadelda Päikese tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud), võib tugeval suurendamisel näha ühtlast teralist mustrit, mida nimetatakse granulatsiooniks. Granulatsioon on konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas

Füüsika

Rohkem sarnaseid