Elektriväli Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju. Paigaloleva laetud keha elektrivälja nimetatakse elektrostaatiliseks väljaks. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga elektrijõud. Elektriväli levib väga suure kiirusega. Laetud keha ümbritsev elektiväli on seda tugevam, mida suurem on keha elektrilaeng. Elektriväli on tugev laetud keha läheduses, laetud kehast kaugel on elektriväli nõrk. Kes võttis kasutusele elektrivälja mõiste? Inglise füüsik Michael Faraday.
Samaliigilise laenguga elektroskoopide ühendumisel jaotub kummalegi elektroskoobile pool neil olnud laengu suurusest. Ühesuuruste eriliigiliste elektrilaengutega kehade ühendamisel nende elektrilaengud kompenseeruvad ehk neutraliseerivad teineteist ja kehad kaotavad laengu. Peatükk 4 . elektriväli 1) Elektrivälja mõiste võttis kasutusele Michael Faraday ja James Clerk Maxwell 2) Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju. Paigaloleva laetud keha elektrivälja nimetatakse elektrostaatiliseks väljaks. 3) Inimene ei tunneta oma meeleorganitega paigaloleva laetud keha elektrivälja. 4) Elektrivälja põhitunnuseks on see, et elektriväli on tugev laetud keha läheduses, laetud kehast kaugel on elektriväli nõrk. 5) Elektriväli on tugev laetud keha läheduses, laetud kehast kaugel on elektriväli nõrk. Ka keha ümbritsev elektriväli on seda tugevam, mida suurem on elektrilaeng. Peatükk 5. Aatomimudel
Laetud kehad mõjutavad üksteist elektrivälja vahendusel. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale kindla suuruse ja suunaga elektrijõud. Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha laetud keha abil. Kui sellele mõjub kindlasuunaline jõud siis on tegemist elektriväljaga. Elektriväli on tugev laetud keha läheduses ning laetud kehast eemal elektriväli nõrgeneb. Mida suurem on laetud keha elektrilaeng, seda tugevam on elektriväli. Paigaloleva laetud keha elektrivälja nimetatekse elektrostaatiliseks väljaks. Paigalseisvate laetud kehade elektrivälja inimene oma meeleorganitega ei tunneta seetõttu ei saa ta oma meelteorganite abil kindlaks teha, kas ta asub elektriväljas. Elektriväli ei koosne aineosakestest. Elektrivälja põhitunnus on vastastikune keha panna liikuma. Mõisted: elektriväli, elektrostaatiline väli
Millega kaasneb magnetväli? Kui paigaloleva elektrilaengu ümber on elektriväli, siis liikuvate laengutega st. elektrivooluga kaasneb magnetväli. Millise kujuga on magnetväli sirgjuhtme puhul?Kruvi reegel. Sirgvoolu puhul on magnetvälja jõujooned ringidena ümber juhtme. Jõujoonte suund määratakse Kruvi reegliga: kui kruvi liikumise suund ühtib voolu suunaga juhtmes, siis kruvi pea pöörlemise suund näitab jõujoonte suunda. Milline on pooli magnetväli? Solenoidi e pooli magnetvälja jõujooned on suunatud põhjapooluselt lõunapoolusele. Mida määrab Ampere'i seadus? See määrab jõu, mis vooluga juhtmele magnetväljas mõjub. F=BJlsinα. Kuidas määratakse jõu suund? Vasaku käe reegliga: Kui vasak käsi on asetatud selliselt, et magnetvälja jõujooned on suunatud peopessa, väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, siis pöial näitab mõjuva jõu suunda. Mis on elektromagnetvõnkumine? Elektri- ja magnetvälja perioodiline muutumine. Millest koosne...
Negatiivset laengut tähistatakse märgiga. Elektrijõud võib olla tõmbejõud või tõukejõud. Elektrijõuks nimetatakse jõudu, mis tekib laetud kehade vahel. Juhid: Aine, mille sees on olemas vabad laengukandjad (elektronid ja laetud aatomid-ioonid). Sarnasus: Mõlemad on ained ja koosnevad aineosakestest. Mittejuhid: Aine, mille sees ei ole vabasid laengukandjaid. Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju. Paigaloleva laetud keha elektrivälja nimetatakse elektrostaatiliseks. Kui laetud kehadele mõjub elektrijõud, siis see keha asub kindlasti mingi teise laetud keha elektriväljas. Elektriväli levib vaakumis 300,000km/s. Elektriväli on tugevam laetud keha läheduses, laetud kehast kaugel on elektriväli nõrgem. Kõikidel elektronidel on samad laengud. Elektronid asuvad elektronkihtidel. Elektronil on negatiivne laeng. Väiksemat looduses eksisteerivat elektrilaengut nimetatakse elementaarlaenguks.
) Valguse kiirus, sellest kiiremini ei saa!!! (Piirkiiruse olemasolu ja konstantsuse printsiip) Liikuv keha jääb alati väljast lootusetult maha, kui nad hakkavad liikuma. Miks see nii on ? Aine ja väli on põhimõtteliselt erinevad reaalsuse vormid. Milles see seisneb? Pikkuse ja aja mõisteid ei ole välja jaoks olemas. Relatiivsusteooria kõige tähtsam praktiline järeldus on: Massi ja energia samaväärsusseose põhimõte E= m x C2 Paigaloleva keha korral esineb samaväärsusseoses seisumass m indeksiga null (m0) ning vastavat energiat nimetatakse seisuenergiaks. Seisuenergia on energia, mis on kehal üksnes oma olemasolu tõttu. E ... = 50kg x (3 x 10 8 m/s) ruudus = kwh = 1000W x 3600m = 150 x 10 astmes16 J = 3 600 000 = 42 x 10 astmes10 kw x h Liikuva keha energia on seisuenergiast kineetilise enrgia võrra suurem. Samaväärsusseose alusel on võimalik mingi osa seisumassist energiana ,,välja võtta" või siis
Sarnase olukorraga puutume kokku ka siis, kui vaatleme elektriseeritud kehade vastastikmõju. Laetud kehad mõjutavad üksteist, olgugi et nad pole kokkupuutes ning puudub ka mingi kolmas keha, mis vahendab nende vastastikmõju. Mis ümbritseb laetud keha? Faraday ideede kohaselt erineb elektriseeritud kehade ümbrus elektriseerimata kehade ümbrusest. Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju. Paigaloleva laetud keha elektrivälja nimetatakse elektrostaatiliseks väljaks. Kes võttis kasutusele elektrivälja mõiste? Vastuse leiad sellele küsimusele andsid oma töödes inglise füüsikud Michael Faraday (1791-1867) ja James Clerk Maxwell (1831-1879). Faraday oli esimene teadlane, kes väitis, et laetud kehade vastastikmõju vahendab neid kehasid ümbritsev elektriväli. Faraday ideedele tuginedes lõi Maxwell umbes kakskümmend aastat hiljem ühtse elektromagnetvälja teooria,
kokkupuutel võivad elektronid minna ühest kehast teise. Kui kehad pärast hõõrumist teineteisest eraldada, on neil sama suurusega eriliigilised elektrilaengud. Kehade elektriseerumisel ei teki uusi laetud osakesi juurde ega hävi olemasolevaid. Elektriväli ümbritseb laetud kehi ja vahendab nende kehade elektrilist vastastikmõju. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga elektrijõud. Paigaloleva laetud keha elektrivälja inimene oma meeleorganitega ei tunneta. Ained liigitatakse elektrijuhtideks ja mittejuhtideks. Elektrijuhiks nimetatakse ainet, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Mittejuhiks nimetatakse ainet, mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele. Maa ja inimese keha on elektrijuhid. Elektrivool Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. Elektrivool tekib siis,
mõjutab teist laetud keha. ( sõltub - laengu suurusest ja vahemaast ) Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Elektrilaeng on keha, mis on elektriliselt laetud. Suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad vastastikmõjus. Kehad võivad elektriseeruda hõõrudes või kokkupuutel laetud kehaga. Elektriväli - Elektriväli levib väga suure kiirusega ( C väärtusega ) ( valguskiirusel, e ~300 000km/s ) Sõltub vahemaast ja laengu suurusest. Elektrostaatiline väli on paigaloleva laetud keha elektriväli. Elektrivälja põhitunnus - Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga elektrijõud. Et kindlaks teha, kas ruumis on elektriväli kasutatakse teist laetud keha Elektroskoop - Seade, mis näitab, kas kehal on elektrilaeng. Ei näita laengu suurust. Elektroskoobi töö põhineb samanimeliste laengute tõukumisel. Sama suured erinimelised laengud neutraliseerivad teineteist.
Laetud kehad mõjutavad üksteist elektrivälja vahendusel. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale kindla suuruse ja suunaga elektrijõud. Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha laetud keha abil. Kui sellele mõjub kindlasuunaline jõud siis on tegemist elektriväljaga. Elektriväli on tugev laetud keha läheduses ning laetud kehast eemal elektriväli nõrgeneb. Mida suurem on laetud keha elektrilaeng, seda tugevam on elektriväli. Paigaloleva laetud keha elektrivälja nimetatekse elektrostaatiliseks väljaks. Paigalseisvate laetud kehade elektrivälja inimene oma meeleorganitega ei tunneta seetõttu ei saa ta oma meelteorganite abil kindlaks teha, kas ta asub elektriväljas. Elektriväli ei koosne aineosakestest. Elektrivälja põhitunnus on vastastikune keha panna liikuma. Mõisted: elektriväli, elektrostaatiline väli
K r r K' Ilmselt kehtib r = r + r . Arvutame sellest summast ajalise tuletise arvestades, et keha kohavektori ajaline tuletis mingis taustsüsteemis on tema kiirusvektor samas taustsüsteemis. r = r + r v = v + v . (1.13) Järelikult et leida punktmassi kiirust paigaloleva taustkeha suhtes, tuleb liita selle punktmassi kiirus liikuva taustkeha suhtes ja liikuva taustkeha kiirus paigaloleva taustkeha suhtes. (NB! Kiirusi tuleb liita kui vektoreid!). 1.3 Vaba langemine Ühtlaselt kiireneva liikumise ühe erijuhuna käsitleme vaba langemist. Vabaks langemiseks nimetatakse keha liikumist juhul, kui talle mõjub ainult raskusjõud. See tähendab, et ka õhutakistust ei arvestata.
kehalt teisele (näit. metallid, inimene, Maa) 7. Mis on mittejuht Mittejuhiks ehk isolaatoriks nim ainet või ainete segu, mida mööda laeng ei kandu ühelt kehalt teisele (näit. plastmass, puhas vesi, klaas) 8. Mis on maandamine Maandamiseks nim. laetud keha ühendamist maaga, elektrijuhi abil. 9. Mis on elektriväli Elektriväli ümbritseb laetud kehi ja vahendab nende kehade elektrilist vastastikmõju. Mis on elektrostaatiline väli Elektrostaatiline väli on paigaloleva keha elektriväli 10. Kuidas saab kindlaks teha elektrivälja olemasolu Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha laetud keha abil. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga elektrijõud, mis paneb selle keha liikuma. 11. Mis on elementaarlaeng? Kui suur see on Elementaarlaeng on vähim looduses eksisteeriv elektrilaeng. Elektroni ja prootoni elektrilaengud on suuruselt võrdsed elementaarlaenguga.
· 3 Kujundi asendi määramiseks valitud punkti A nimetatakse pooluseks. · Pooluseks võib valida kujundi mistahes punkti. · · · · · Jäiga keha tasapinnalise liikumise võib lahutada kaheks liikumiseks, millest üks on tasapinnaline translatoorne liikumine koos vabalt valitud poolusega, ja teine on pöörlemine ümber selle pooluse kui ümber paigaloleva punkti. · v B = v A + v BA Tasapinnaliselt liikuva kujundi mistahes punkti kiirus võrdub geomeetrilise summaga mingi, pooluseks võetud punkti kiirusest, ja antud punkti kiirusest tema liikumisel koos kujundiga ümber selle pooluse kui ümber paigaloleva punkti. · 111. Kiiruste hetkeline tsenter · Kiiruste hetkeliseks tsentriks nimetatakse tasapinnalise kujundi sellist punkti, mille kiirus antud hetkel võrdub nulliga.
iga süsteemi liikumise võib jaotada kahte ossa. Millised need osad on? Mille kohta nendest annab masskeskme liikumise teoreem informatsiooni ja mille kohta ei anna? 4.pöörlemise kohta ümber masskeskme ei ütle see teoreem midagi. Nagu teada, võib igasuguse jäiga keha (süsteemi) liikumise jaotada kahte ossa: 1. translatoorseks liikumiseks, mille puhul kogu keha liigub nagu poolus; 2. pöörlemiseks ümber selle pooluse (masskeskme), kui ümber paigaloleva punkti. 20. Mis on punktmassi liikumishulk? Mis on süsteemi liikumishulk? Kas need on skalaarsed või vektoriaalsed suurused? 21. Mis on punktmassi liikumishulk, milline on selle moodul ja suund? 22. Kuidas arvutada mehaanikalise süsteemi liikumishulka, kui süsteemi kuulub väga palju masspunkte? punktmassi liikumishulga vektori suund ühtib alati tema kiirusvektori suunaga K=mv
2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel Valemi (1.4) põhjal on kiirendusvektor kiirusvektori tuletis aja järgi. Seega kui kiirusvektor ajas muutub, esineb alati kiirendus. Vektori muutumine tähendab seda, et muutub kas vektori moodul, suund või mõlemad. Et pöörleva keha punkti kiirus muudab pidevalt suunda, siis ka ta kiirendus erineb nullist. Kiirenduse arvutamiseks vaatleme ratast, mis pöörleb ühtlaselt vastupäeva nurkkiirusega = const . Valime paigaloleva koordinaatteljestiku selliselt, et ta alguspunkt asuks pöörlemisteljel ja z-telg oleks pöörlemistelje sihis. Siis ratta mingi punkti koordinaadid ( x, y , z ) kui tema kohavektori r vastavad komponendid avalduvad järgneva joonise põhjal: x = r cos , y = r sin , z = 0 , kus r kui kohavektori r moodul on selle punkti kaugus pöörlemisteljest
Käesolevas punktis käsitleme raketti, mille kütuse mass on M ja gaasijoa väljavoolukiirus raketi suhtes v g . Arvutame, kui suur peab olema kütuse mass m , et kiirendada rakett paigalolekust kiiruseni v . Lihtsuse mõttes oletame, et raketile ei mõju väljastpoolt mingeid jõude, nagu Maa gravitatsioonijõud või õhutakistus. Liikugu rakett parajasti kiirusega v paigaloleva vaatleja suhtes, temas sisalduva kütuse mass olgu m. Raketi impulss liikumatu vaatleja suhtes oleks siis p 0 = ( M + m )v . M +m v Raketist suunatakse tahapoole gaasikogum massiga dm, s.t. mille mass on kütuse kogumassiga võrreldes lõpmata väike. Selle kiirus on eelöeldu põhjal raketi suhtes v g ,
v m , et väljavoolukiirus raketi suhtes g . Arvutame, kui suur peab olema kütuse mass kiirendada rakett paigalolekust kiiruseni v . Lihtsuse mõttes oletame, et raketile ei mõju väljastpoolt mingeid jõude, nagu Maa gravitatsioonijõud või õhutakistus. Liikugu rakett parajasti kiirusega v paigaloleva vaatleja suhtes, temas sisalduva kütuse mass olgu m. Raketi impulss liikumatu vaatleja suhtes oleks siis p 0 = ( M + m )v . M +m v Raketist suunatakse tahapoole gaasikogum massiga dm, s.t. mille mass on kütuse kogumassiga võrreldes lõpmata väike. Selle kiirus on eelöeldu põhjal raketi suhtes vg v + vg , liikumatu vaatleja
hajumine- toimub suurtel osakestel seepärast on pilved valged. arenenud pilved. Sageli lillaka või roosa varjundiga annavad väga tugevaid Maa pöörlemistelje suuna muutused sademeid hoovihmana, hooglörtsina, hooglumena, kui ka lumekruupe, jääkruupe, Petsessioon- pöörleva keha pöörlemistelje pöörlemine ümber teise, ruumis rahet. Tihti kaasneb rünksajupilvedega äike, võib esineda tromb. paigaloleva telje. Atmosfääri koostis- N2 78%, O2 20,95%, Ar 0,93%. Peale selle võib olla ka Nutatsioon- maa telje perioodiline võnkumine kosmoses kuu mõjul: füüs pöörleva veeauru (kuni4%), heitgaase, tolmu jm. Osoonikiht e trihapnikukiht 10-15 km keha telje võnkumine. kõrgusel maapinnast
151. Kirjutada jäiga keha tasapinnalise liikumise võrrandid. 152. Mis on poolus jäiga keha tasapinnalise liikumise korral? Poolus on punkt, mille suhtes vaadatakse jäiga keha tasapinnalist liikumist. 153. Millisteks lihtsamateks liikumisteks võib jaotada jäiga keha tasapinnalise liikumise? ?Keha liikumine koosneb esiteks translatoorsest liikumisest, mille puhul keha kõik punktid liiguvad koos teiseks pöörlemisest ümber pooluse kui paigaloleva punkti. ? 154. Kuidas sõltub nurkkiirus ja nurkkiirendus pooluse valikust jäiga keha tasapinnalisel liikumisel? Nurkkiirus ja nurkkiirendus ei sõltu pooluse valikust jäiga keha tasapinnalisel liikumisel. 155. Sõnastada teoreem tasapinnaliselt liikuva kujundi mingi punkti kiirusest pooluse kiiruse kaudu. Kirjutada ka valem. Suvalise punkti kiirus jäiga keha tasapinnalisel liikumisel on võrdne vektoriaalse summaga mingi teise
151. Kirjutada jäiga keha tasapinnalise liikumise võrrandid. 152. Mis on poolus jäiga keha tasapinnalise liikumise korral? Poolus on punkt, mille suhtes vaadatakse jäiga keha tasapinnalist liikumist. 153. Millisteks lihtsamateks liikumisteks võib jaotada jäiga keha tasapinnalise liikumise? ?Keha liikumine koosneb esiteks translatoorsest liikumisest, mille puhul keha kõik punktid liiguvad koos teiseks pöörlemisest ümber pooluse kui paigaloleva punkti. ? 154. Kuidas sõltub nurkkiirus ja nurkkiirendus pooluse valikust jäiga keha tasapinnalisel liikumisel? Nurkkiirus ja nurkkiirendus ei sõltu pooluse valikust jäiga keha tasapinnalisel liikumisel. 155. Sõnastada teoreem tasapinnaliselt liikuva kujundi mingi punkti kiirusest pooluse kiiruse kaudu. Kirjutada ka valem. Suvalise punkti kiirus jäiga keha tasapinnalisel liikumisel on võrdne vektoriaalse summaga mingi teise
Kokkuvõttes teeb tuulest aetud vee liikumissuund sügavuse suurenedes spiraali; liikumiskiirus väheneb kogu aja sügavuse suurenedes, kuid suund muutub teatud sügavusel (coriolise jõust tingituna) algsega astupidiseks. 26. Maa pöörlemistelje suuna muutused petsessioon- pöörleva keha pöörlemistelje pöörlemine ümber teise, ruumis paigaloleva telje. Nutatsioon- maa telje perioodiline võnkumine kosmoses kuu mõjul : füüs pörleva keha telje võnkumine. 27. Seismilised lained on lained , mis tekivad maavärinate tagajärjel. Lainete liigid pikilained gaasimolekulid võnguvad pikki levimissuunda. Ristlained molekulis võnguvad levimissuunaga risti. Ringlained tekivad punktikujulisest allikast ja levivad igas suunas ühesuguse kiirusega
päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.). Punktmassi koordinaadid tema kohavektori komponendid (projektsioonid). Trajektoor keha liikumisjoon. Seda kirjeldavad võrrandid parameetrilised võrrandid x=x(t), y=y(t), z=z(t). Punktmassi kiirendusvektoriks nimetatakse tema kiirusvektori ajalist tuletist (kohavektori teine tuletis aja järgi): a(vektor)=v(vektor) tuletis=r(vektor) teine tuletis Kiiruste liitmine-et leida punktmassi kiirust paigaloleva taustkeha suhtes, tuleb liita selle punktmassi kiirus liikuva taustkeha suhtes ja liikuva taustkeha kiirus paigaloleva taustkeha suhtes. Vaba langemine-keha liikumist juhul, kui talle mõjub ainult raskusjõud. See tähendab, et ka õhutakistust ei arvestata. Vaba langemise korral kehtivad veel järgmised väited. 1. Vaba langemise kiirendus ei sõltu langeva keha massist. 2. Kui alg- ja lõppkõrgus on võrdsed, siis a) üleslennu aeg võrdub allalangemise ajaga,
19.1). rektifikatsioonil) oleneb nafta koostisest ning on piirides sünteesi tooraineks. Krakk-jääki kasutatakse 10. Etüleen (Eteen) 3-20% (st suhteliselt madal). Saadava bensiini katlakütusena. Etüleen on tootmismahtudelt üks suuremaid kemikaale oktaanarv on 50-80. Katalüütilist krakkimist viidi algul läbi paigaloleva ning ka vanemaid, mida valmistati labori tingimustes. Diiselkütus katalüsaatori kihiga kolonnides. Juba 10-15 min pärast Esimene meetod tema tootmiseks oli etanooli Diiselkütuse keskmine valem on C12H23. kattus katalüsaator süsiniku (koksi) kihiga. Seejärel hakati dehüdreerimine (1797):
Kuidas sõltub kineetiline energia liikumise suunast? 270. Sõnastada Königi I teoreem. Valem. Süsteemi ehk jäiga keha kineetiline moment punkti suhtes on võrdne vektorsummaga masskeskme liikumishulga momendi selle punkti suhtes kui masskeskmesse koondada kogu süsteemi mass ja süsteemi kineetiline moment pöörlemisel ümber masskeskme kui ümber paigaloleva punkti. L0 = (rc ×Mvc ) + Lrc 271. Milliseid telgi nimetatakse Königi telgedeks? Königi telgedeks nimetatakse selliseid koordinaattelgi, mille alguspunkt on alati süsteemi masskeskmes ja mis liiguvad translatoorselt koos kogu süsteemiga. 272. Mis on süsteemi kineetiline moment tsentri suhtes? Süsteemi kineetiline moment tsentri O suhtes on süsteemi masspunktide liikumishulga momentide vektoriaalne summa ehk liikumishulga peamoment. 273
2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel Valemi (1.4) põhjal on kiirendusvektor kiirusvektori tuletis aja järgi. Seega – kui kiirusvektor ajas muutub, esineb alati kiirendus. Vektori muutumine tähendab seda, et muutub kas vektori moodul, suund või mõlemad. Et pöörleva keha punkti kiirus muudab pidevalt suunda, siis ka ta kiirendus erineb nullist. Kiirenduse arvutamiseks vaatleme ratast, mis pöörleb ühtlaselt vastupäeva nurkkiirusega ω = const . Valime paigaloleva koordinaatteljestiku selliselt, et ta alguspunkt asuks ratta keskpunktis ja z-telg oleks pöörlemistelje sihis. Siis ratta mingi punkti koordinaadid ( x, y, z ) r kui tema kohavektori r vastavad komponendid avalduvad järgneva joonise põhjal: x = r cos ϕ , y = r sin ϕ , z = 0 , r kus r kui kohavektori r moodul on selle punkti kaugus pöörlemisteljest (ehk trajektoori raadius). Et ühtlasel pöörlemisel kehtib valemi (2.4) põhjal
Ruum on olemas vaid sedavõrd, kui temas on kehi. Aeg on olemas vaid sedavõrd, kui temas toimuvad sündmused. Relativistlik kiiruste liitumisseadus rahuldab piirkiiruse saavutamatuse nõuet: kiiruste v1 ja v2 summa u = (v1 + v2) / (1 + v1 v2/c2), millest v1 = c korral ka u = c. Piirkiirusel on lõpmatuse omadused. Kui tegevuspaik vaatleja suhtes liigub, siis selle vaatleja jaoks: Ajavahemikud pikenevad: t = t0 , kus t0 on omaaeg (aeg paigaloleva kella järgi). Pikkused lühenevad: l = l0 / , kus l0 on omapikkus (pikkus eseme taustsüsteemis). Mass suureneb: m = m0 , kus m0 on seisumass (keha mass keha endaga seotud taustsüsteemis). Kinemaatiline (Lorentzi) tegur = 1 / 1 -( v 2 / c 2 ) suureneb kiiruse suurenemisel. Erirelatiivsusteooria (ERT) vaatleb vaid ühtlaselt liikuvaid (ehk inertsiaalseid) taustsüsteeme.
Aeg on olemas vaid sedavõrd, kui temas toimuvad sündmused. Relativistlik kiiruste liitumisseadus rahuldab piirkiiruse saavutamatuse nõuet: kiiruste v1 ja v2 summa u = (v1 + v2) / (1 + v1 v2/c2), millest v1 = c korral ka u = c. Piirkiirusel on aktuaalse lõpmatuse omadused (võid juurde liita, kui palju tahad, see ei muuda midagi). Kui tegevuspaik vaatleja suhtes liigub, siis selle vaatleja jaoks: Ajavahemikud pikenevad: t = t0 , kus t0 on omaaeg (aeg paigaloleva kella järgi). Pikkused lühenevad: l = l0 / , kus l0 on omapikkus (pikkus eseme taustsüsteemis). Mass suureneb: m = m0 , kus m0 on seisumass (keha mass keha endaga seotud taustsüsteemis). Kinemaatiline (Lorentzi) tegur = 1 / 1 - ( v / c ) suureneb kiiruse suurenemisel. 2 2 Massi all mõistetakse siin inertset massi. 11
Aeg on olemas vaid sedavõrd, kui temas toimuvad sündmused. Relativistlik kiiruste liitumisseadus rahuldab piirkiiruse saavutamatuse nõuet: kiiruste v1 ja v2 summa u = (v1 + v2) / (1 + v1 v2/c2), millest v1 = c korral ka u = c. Piirkiirusel on aktuaalse lõpmatuse omadused (võid juurde liita, kui palju tahad, see ei muuda midagi). Kui tegevuspaik vaatleja suhtes liigub, siis selle vaatleja jaoks: Ajavahemikud pikenevad: t = t0 , kus t0 on omaaeg (aeg paigaloleva kella järgi). Pikkused lühenevad: l = l0 / , kus l0 on omapikkus (pikkus eseme taustsüsteemis). Mass suureneb: m = m0 , kus m0 on seisumass (keha mass keha endaga seotud taustsüsteemis). Kinemaatiline (Lorentzi) tegur = 1 / 1 -( v 2 / c 2 ) suureneb kiiruse suurenemisel. Relativistlik impulss vaba osakese (U = 0) jaoks: p = ± (m2 m02)1/2c ja energia E = ±[p 2c2 + m02c4]1/2 Erirelatiivsusteooria (ERT) vaatleb vaid ühtlaselt liikuvaid (ehk inertsiaalseid) taustsüsteeme
(2) II. Millega võrdub keha kineetiline energia? Selle arvutamiseks kasutatakse Königi II teoreemi: Süsteemi (jäiga keha) kineetiline energia võrdub summaga masskeskme kineetilisest energiast, kui masskeskmesse koondada kogu süsteemi (keha) mass, ja süsteemi (jäiga keha) kineetilisest energiast tema relatiivsel liikumisel ümber masskeskme kui ümber paigaloleva punkti m v C2 T= + TCr (3) 2 Kõik praktilised arvutusvalemid igal konkreetsel erijuhul tulenevad sellest teoreemist. Selle kodutöö kõikides variantides võib kehadel esineda ainult järgmised kolm liikumist: a) translatoorne liikumine; b) pöörlemine ümber kinnistelje; c) tasapinnaline liikumine.
Adsorbente valmistatakse sõmermaterjalina tera suurusega 2-8 mm või tolmuna (osakeste suurus 50-200 m). Adsorbente regenereeritakse tavaliselt kuumutamisega või kuuma auru (inertgaasi) läbipuhumisega. Adsorberid on poorse adsorbendiga täidetud püst- või rõhtmahutid. Püstaparaate kasutatakse gaasi väikese mahtkiiruse puhul, rõhtaparaate suure tootlikkuse puhul (kümneid tuhandeid m3/h ja rohkem). Gaasi võidakse filtrida kas läbi paigaloleva adsorbendikihi (tsükkeltoime-adsorberid) või läbi liikuva adsorbendikihi (pidevtoime-adsorberid). Sageli rakendatakse adsorptsiooni gaasi järelpuhastuseks pärast absorptsioonpuhastust, et saada suuremat puhastusastet. 5. Gaasiliste lisandite eemaldamine põletamisega Tööstuslike heitgaaside kahjulikke orgaanilisi lisandeid võib hävitada ka nende põletamisega. Kui põletusprotsess kulgeb täielikult, tekivad esialgsete toksiliste ühendite asemel keskkonnale kahjutud
kus -telg on keha peainertstelg, mis läbib paigalolevat punkti O ja on joonise tasapinnaga risti. Inertsjõudude peamoment M O kantakse siin joonisele kaarnoole abil, mis joonistatakse ümber paigaloleva punkti O vastupidiselt nurkkiirenduse kaarnoolele. Kahest võimalusest: 3a ja 3b kasutatakse palju sagedamini juhtumit 3a, kuna see on lihtsam, aga ka palju loogilisem. 4) kui varras pöörleb ümber kinnistelje nii, et moodustab pööreldes koonilise pinna, siis on tegemist eriolukorraga ja seda vaatame põhjalikumalt näites 3.
annaabi.ee 
