Sokratese õpilane. Ta kirjutas mitmeid teoseid ajaloost, poliitikast, filosoofiast, majandusest ja muudel teemadel, mis on säilinud(Memuaarteos ,,Anabasis" (Sõjaretk), ,,Hellenika" (Kreeka ajalugu), ,,Kyrupaideia" (Kyrose kasvatus), ,,Mälestusi Sokratesest". Xenophoni hinnati eriti tema lihtsa ja selge stiili tõttu. Diogenes Laertios oli vanakreeka biograaf ja doksograaf. ,,Väljapaistvate filosoofide eludest, õpetustest ja ütlustest" . Menandros komöödiameister - ,,Pahurdaja", ,,Vahekohus". Aischylos (525 eKr Eleusis 456 eKr Gela) oli vanakreeka tragöödiakirjanik, kes sai kuulsaks varsti pärast Kreeka-Pärsia sõda. Nooruses oli ta osa võtnud Salamise lahingust ja seda kirjeldas ta hiljem ka ühes oma näidendis. Aischylos oli esimene, kes tõi teatrilavale kaks näitlejat - enne teda oli koori kõrval esinenud vaid üks näitleja. Ta kirjutas umbes 90 näidendit, millest tervikuna on säilinud 7(tragöödiat). ,,Pärslased"- teemaks on Salamise lahing 480
muinasjutuliseks või müüte parodeerivaks või siis olustikulisemaks. Hellenismis ajal nii nimetatud uusatika komöödias domineeris olustikuline laad. Kujunesid stereotüüpsed karakterid ning ka stereotüüpsed süzeed. Jämekoomikat ei olnud, piirduti pehme huumori ja mõnede farsistseenidega. Suurimaks sellelaadse komöödia meistriks oli Menandros, kelle loomingut tunneme peamiselt papüürusefragmentide järgi, mille hulgas on peaaegu täielikult säilinud ,,Pahurdaja". Atika komöödia oli eeskujuks paljudele rooma kirjanikele, keda omakorda kasutasid eeskujudena mitmed hilisema aja euroopa draamakirjanikud. Rooma Komöödia Titus Macc(i)us Plautus (u 250-184) osutus geniaalseks komöödiakirjanikuks, kelle looming, vahendades kreeka eeskujusid, sai ise allikaks hilisemale euroopalikule draamakunstile. Plautus kirjutas vaid komöödiaid, millest meieni on jõudnud 21, nende seast üks fragmentidena ning mõnes on olulisi tühikuid
jaoks pole kirjutatud laule ega dialooge. Tegevusaja ja koha ühtsuse printsiibilt sarnaneb ta pigem atika tragöödia kui Aristpohanesega. Mitmed motiivid on päris Euripideselt. Varasematest komöödiates säilisid farsistseenid, joomingute, pulmade, pidustuste kujutamine ja õnnelik lõpp. Komöödiatest kadusid mütoloogilisus ja poliitiline päevakajalisus. Tegemist on karakterkomöödiaga, mis kasutab stereotüüpe. Tuntud komöödia ,,Pahurdaja" ( pahurast mehes, kellel on tütar ja kes abiellub naisega, kellel on poeg, kes tema tütresse armub). Isokrates Isokrates elas klassikalisel ajajärgul ning oli üks kümnest atika tuntuimast kõnemehest. Ta raajas Ateenasse esimese retoorikakooli. Isokratese loomingust on säilinud 21 kõnet. Valitsusvormina eelistab ta valgustatud monarhiat. Ta oli suur kuningas Philippos II austaja ning pühendas temale ka samanimelise kõne. Demosthenes Demosthenes oli kuulsaim kümnest atika kõnemehest
VANAKREEKA TEATER Tähtsaim roll antiikdraama kujunemisel oli Dionysose kultusel. Märtsis-aprillis korraldati suured dionüüsiad, veinijumala auks peetud pidustused. Rongkäigus ja Dionysose altari ümber lauldi jumalale ditürambe ehk ülistuslaule. Lauljad riietusid sokkudeks, et kehastada ulakaid ja purjus saatüreid. Rongkäigu ees, viinamarjadega ehitud vankris, istus Dionysos, käes viinamarjaväätidega ehitud kepp türsos. Dionysos oli looduse loovate jõudude jumal, veini- viinamarja- ja joobumusejumal, viljakusejumal. Ta kehastas instinkte, tundeid, intuitsiooni. Ditürambi teemadering hakkas vähehaaval laienema. Kui algselt austati vaid Dionysost ja kujutati tema tegemisi, siis hiljem lisati juurde heeroste lugusid, kogu mütoloogiast tuttavat ainest. Kreeka teatri alguseks loetakse aastat 534 eKr, kui Thespise-nimeline koorijuht astus oma kaaslaste seast esile, hakkas kooriga dialoogi ...
saj eKr) ning selles puudub fantastiline element ja poliitiline aktuaalsus, samuti on kõrvale jäänud laiahaardelised ühiskondlikud probleemid. See kujunes paroodilis-mütoloogilise ja olustikulise temaatika liitumisest. Koor võtab etendusest küll osa, kuid esineb vaheaegadel, vaatuste vahel. Teemadeks on perekond ja armastus. Uus-atika komöödias esinevad püsivad karakteritüübid. Intriigi arendatakse oskuslikumalt, iseloome käsitletakse süvendatumalt. Menandros ,,Pahurdaja", + katkendid komöödiatest ,,Vahekohus", ,,Äralõigatud palmik" 19. Kuidas on vanakreeka teatrikunst mõjutanud hilisemate aegade draamakunsti? 20. Mis iseloomustab Aleksandria luulet? Mida uut on kirjandusele andnud Theokritos? 21. Milliseid vanakreeka ajalookirjanikke teate? Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut? Esimene kunstipärase histograafia esindaja, kelle teos on tervikuna säilinud, on ,,ajaloo isa" Herodotos
saavad selle omapärase riigi valitsejaiks. Maapealsed tülisepitsejad kihutatakse kepihoopidega minema. Jumalatega sõlmitakse soodsail tingimusil leping ja isegi Zeus on sunnitud loobuma oma valitsusvõimust maailma üle. 6 UUSATIKA KOMÖÖDIA kuulsaim autor oli MENANDROS (u. 342 292), kes oli tohutult populaarne. Osaliselt on säilinud viis tema komöödiat, näiteks ,,Pahurdaja". Ta kujutas eeskätt linnaelu koomilisi situatsioone. Nii tema kui PHILEMONI töid tunti esialgu vaid rooma komöödiameistrite Plautuse ja Terentiuse töötluste kaudu, mida omakorda võtsid eeskujuks hilisema aja euroopa draamakirjanikud. 7 V sajandi kolm suurimat trgöödiakirjanikku olid AISCHYLOS, SOPHOKLES ja EURIPIDES. AISCHYLOS (525-456) oli neist vanim
) 65. Kirjelda Menandrose komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat. Kirjutas u 100 komöödiat Teiste autorite kaudu ca 1000 tsitaati Rooma komöödias töötlused (Plautus, eriti Terentius) 19./20. saj vahetusel pikemad papüüruseleiud 6 ko möödiast: Talupoeg, Kangelane, Vahekohus (Epitrepontes, e.k katkend KKAs), Äralõigatud juuksepalmik, Samoslanna, 1 tundmatu komöödia 1959 peaaegu täielikult säilinud Pahurdaja (Dyskolos, e.k VKKA) 1969 pikemad fragmendid komöödiaist Samoslanna ja Kilp Viimane säilinud Aristophanese komöödia (Rikkus) 388, Menandrose Pahurdaja 316 Vahe: 72 aastat, suured muutused (osalt juba keskmises komöödias) Koor ebaoluline või kadunud (esitab laule vaheaegadel, ei ole seotud faabulaga) Nii poliitilisest kui müüdiainestikust loobumine Puudub jämekoomika
Uusatikia komöödia: hellenistlikust ajajärgust III saj. Domineeriv olustikuline laad (argielu, keskklassi perekonnaelu lihtsustatud kujutamine), stereotüüpsed karakterid (jäme sõdur, parasiit, kokk, armunud noormees), sterotüüpsed süzeed (kaksikute segiajamine, surnuks peetud sõdalase naasmine), piirduti pehme huumoriga, mõned farsistseenid. Koor esineb vaheaegadel, vaatuste vahel ja ei ole seotud komöödia faabulaga. Suurim meister Menandros ,,Pahurdaja", fragmendid ,,Vahekohus", ,,Äralõigatud juuksepalmik" 22. Kuidas on vanakreeka teatrikunst mõjutanud hilisemate aegade draamakunsti? Sellest kujunesid välja dramaatika põhi zanrid: tragöödia, komöödia ja draama. Vanakreeka teatrikunsti põhjal sai areneda välja draama, milles on kõrvuti koomiline ja traagiline aspekt. 23. Mis iseloomustab Aleksandria luulet? Mida uut on kirjandusele andnud Theokritos? See oli hellenismiperioodi luule e III I saj eKr.
asendusid vaoshoitumatega.Domineeris olustikuline laad, uue komöödia aineks oli argielu, keskklassi perekonnaelu lihtsustatud kujutamine. Tüüpilised motiivid:tüdruku võrgutamine, lapse hülgamine või kaotamine ning taasleidmine, meheleminekumured, põgenemised, kaksikute segiminek, surnuks peetud kangelaste naasmine. Stereotüüpsed karakterid: jäme sõdur, parasiit, kokk, hetäär, armunud noormees, ihnus vanamehest isa, kaval petisest ori. Menandros ,,Pahurdaja", ,,Vahekohus" , ,,Äralõigatud juuksepalmik" 39. Kuidas on vanakreeka draama mõjutanud hilisemate aegade draamakunsti? 40. Mis iseloomustab Aleksandria luulet? Teemad: üksikisiku isiklikud elamused, tema õnne taotlemine, poliitikat ei kasutatud. Keskenduti indiviidile, individuaalsetele elamustele, isikliku õnne taotlemisele eemal riigielust ja poliitikast Tähtsamad luuletajad: · Kallimachos (u 310u 240) · Apollonios Rhodios (u 2953. saj. lõpp eKr)
saj eKr) ning selles puudub fantastiline element ja poliitiline aktuaalsus, samuti on kõrvale jäänud laiahaardelised ühiskondlikud probleemid. See kujunes paroodilis-mütoloogilise ja olustikulise temaatika liitumisest. Koor võtab etendusest küll osa, kuid esineb vaheaegadel, vaatuste vahel. Teemadeks on perekond ja armastus. Uus-atika komöödias esinevad püsivad karakteritüübid. Intriigi arendatakse oskuslikumalt, iseloome käsitletakse süvendatumalt. Menandros ,,Pahurdaja", + katkendid komöödiatest ,,Vahekohus", ,,Äralõigatud palmik" 39. Kuidas on vanakreeka draama mõjutanud hilisemate aegade draamakunsti? Tänapäevalgi eksisteerivad zanritena komöödia, tragöödia ja draama ning nende alaliigid. Erinevus Antiikteatriga on nt see, et tänapäeval ei kanta maske ja naisi mängivad naised. Keskajal aga mängisid naisi veel mehed. Alguse sai teatrietendamise paik. Hilisema aja näitekirjanikud võtavad teoseid
lapseootel, noormees kahtlustab, et teda on petetud, jätab tüdruku maha, kuid leidliku orja abiga selgub, et neiut on enne pulmi vägistatud. Ori tunneb ära sõrmuse noormehe käes, saab aru, et noormees oli seal peol ja alles näidendi lõpus selgub, et noormees oligi vägistaja. See mõjub kergendusena ja kõik elavad õnnelikult edasi! Hea retooriline ja filosoofiline haridus, kirjutanud üle 100 komöödia. Veel kirjutanud ,,Pahurdaja", ,,Äralõigatud juuksepalmik". M looming oli kuni viimase ajani tuntud peamiselt rooma komödiograafide Plautuse ja Terentiuse töötluse järgi, kuna algupärandeist on säilinud vaid fragmente. Kallimachos (310-240 eKr) tüüpiline filoloog-kirjanik. Näide Aleksandria luulest. Aleksandrias asuva Museioni raamatukogu juhataja ja õukonnaluuletaja. Loomingust on säilinud palju fragmente, a enamus kadunud. Jutustavate eleegiate autor. Nutikas intellektuaal esitab kelmika-nutika loo
Vastavalt ühiskonna huvile eraelu vastu käsitletakse perekonna-ja armatusteemasid. Tüüpilised süzeed, teemade piiratus uus-atika komöödias. Arendatakse intriige, iseloomu käsitletakse süvendatult. Puuduvad jämedakoelised naljad, ebasündsused, mis olid iseloomulikud varastel perioodidel. Vana-atika kirjanikud: Kratinos, Eupolis, Aristophanes (,,Ratsanikud", ,,Pilved", ,,Konnad", ,,Linnud", ,,Rahu", ,,Naised rahvakoosolekul", ,,Plutos"). Uus-atika komöödiakirjanikud: Menandros (,,Pahurdaja", ,,Vahekohus", ,,Äralõigatud juuksepalmik" 19. Kuidas on vanakreeka teatrikunst mõjutanud hilisemate aegade draamakunsti? 20. Mis iseloomustab Aleksandria luulet? Mida uut on kirjandusele andnud Theokritos? A. luule-vihjeline, iseloomustab haruldaste müütide, sõnade kasutamine, lihvitud vorm, tegeles kreeka murrete uurimisega. Eelistati väikevorme, epigrammi, idülli. Kasutati eleegiavorme (jutustav eleegia). Eeposte kirjutamise ajal läks moodi pisieepos epüllion
perekonnanäidendid. Tüüpilised tegelased on noormees, tema poolt võrgutatud kergemeelne neiu, nende vanemad, hetäärid (vabade kommetega haritud vallaline naised) ning kavalad orjad. Tegelaste puhul tulevad esile nende eredad, omapärased iseloomujooned. Menandrose loomingut iseloomustab püüd näidata positiivseid jooni ka niisugustes traditsiooniliselt negatiivsetes tegelastes nagu hetäärid. Menandrose komöödiad on õnneliku lõpuga. Mõned säilinud teosed: ,,Vahekohus", ,,Pahurdaja", ,,Äralõigatud juuksepalmik". 9. Rooma improvisatsiooniline teater (atellaan, miim, satura) 364. a eKr puhkes roomas katku epideemia. Kutsuti kohale etruski näitlejad. Taheti teha näitemäng, millega mahendada jumalate viha ja et see viiks katku nende pealt ära. See oli omamoodi tantsuetendus. Rooma noormehed hakkasid samuti selliseid tantsunumbreid etendama, lisasid sellele tektsi, dialoogi, tantsu täiendasid etruskide vaatemängu. Saturad olid sellised etendused tants,
iseloomustavad tegelaste eredad individualiseeritud iseloomud, püüd rõhutada positiivseid jooni ka niisugustes traditsioonilistes negatiivsetes tegelastes nagu hetäärid. Menandros kaitseb oma komöödiates inimväärikust, neid, kes on küll teinud palju halba, aga on loomult head, armastavad ja kannatavad. Menandrose komöödiad lõpevad õnnelikult. Tema teosed on kaugel Aristophanese komöödiate poliitilisest tendentslikkusest. Mõned säilinud teosed: "Vahekohus", "Pahurdaja", "Äralõigatud juuksepalmik". Komöödias "Äralõigatud juuksepalmik" elab sõdur Polemon vabaabielus vaese neiu Glykeraga. Kord koju tulles näeb ta, et Glykerat embab noormees naabermajast, ja armukadedushoos lõikab ta tüdrukul ära juuksepalmiku, häbistades teda sellega inimeste ees. Selgub aga, et neiu on vaba mehe tütar ja too noormees ta vend. Kui Palemon süüd kahetseb ja tõotab oma tooreist kombeist loobuda, nõustub Glykera temaga abielluma.
annaabi.ee 
