2 Läbirääkimised – läbirääkimisi peeti Rikkumine - Kohustuste sisu o Pahauskne läbirääkimiste pidamine VÕS § 14 lg 3 – praegu ei ole tegemist sellega; tal ikka oli tahe müüa, kui oleks pahauskne siis, ta tegelikult ei soovi üldse müüa ka o Pahauskne katkestamine VÕS § 13 lg 3 (kas ühel poolel on tekkinud põhjendatud usaldus – tingimustest rääkimine, kohtumise kokkuleppimine) – praegu on tegemist pahauskse katkestamisega; kui ta oleks teavitanud, et müüb teisele, siis oleks heauskne - Kas kohustusi on rikutud? o R ei andnud asja M-le - Kas on rikkumist välistavaid asjaolusid? o VÕS § 101 lg 3 Võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või
Tuleb hüvitada rikkumise teel saadu harilik väärtus. Nt A kana nokib B teri. A kasutab õigusliku aluseta B sõidukit. Nt kui rikutud isikuõigust, kasutad tema pilti ajalehes. 18-13, 153-16, 123-05, 136-05. Kaasomanik käsutas kehtivat kaasomandisse kuuluvat asja teise nõusolekuta 51-11. Nõude ulatuse juures tuleb lisaks arvest ka § 1038 ja § 1039. § 1038 puudut heauskset rikkujat, § 1039 käib pahauskse rikkuja kohta, kes peab andma välja ka rikkumise teel saadud tulu. Rikastumise äralangemine § 1038 tähenduses võib olla segadusse ajav. Nt kui A vaatab, et B laual on limps ja joob selle ära. A ei saa tugineda sellele, et rikastumine langes ära, kuna limps on otsas. Pahauskse puhul tuleb vaadata, mis on saadu väärtus ja mis tulu. Nt A kasutab ilma B nõusolekuta tema autot ja teeb taksot, saab nõuda auto väärtuse hüvitamist ja eraldi tulu, mille A sai vastava teenuse osutamisel. 77
Neid eristab soorituse olemasolu. SK-d saame kohaldada siis, kui üks isik on rikastanud teist soorituse tegemise kaudu. MSK-d käivad kõigi muude juhtumite kohta, kus rikastumine on toimunud muul viisil kui soorituse tegemise teel. Millises omavahelises suhtes on KAA õigus ja AR õigus? Kas ja mis liiki KAA puhul on võimalik kohaldata AR õigust ja millal mitte? - ÕKAA puhul AR õigust ei kohaldata. - MÕKAA puhul § 1024 lg 4: pahauskse puhul ei ole AR õigust, heauskse puhul on. - Ekslik asjaajamine – soorituskonditsiooni olla ei saa, aga mittesoorituskonditsioon võib olla. - Lubamatu asjaajamine – MSK on võimalik, aga praktikas selleni üldiselt ei jõuta. Kaasust tuleb alustada ÕKAA kontrollimisest. Kulutuste hüvitamise nõuet on võimalik kvalifitseerida viiel võimalikul alusel. 51. Millised on soorituskondiktsiooni eeldused? Mida tähendab võlgniku rikastumine kui
kasu: asja viljad; kasutuseelis. Nt. A müüb B-le auto. Paari kuu pärast lepingu tühistatakse: A peab auto tagasi andma; B peab raha tagasi andma. 23 Lisaks peab A hüvitama ka kasutuseelise (ta sai autoga 2 kuud sõita). Kas B peaks ka tema käes vaelpeal olnud rahalt A-le intressi maksma? * 1035 lg 3 p 2 näeb ette intressi maksmise kohustuse pahauskse võlgniku korral. * Intressi maksmise kohustus peaks olema ka siis, kui see, kelle käes vahepeal raha alusetult oli, seda intressi vahepeal ka tegelikult teenis. Riigikohus 3-2-1-136-05 - Kasu küsimused 3-2-1-67-05 - kasuks ei ole see, kui saaja tõstab saadud asja ära kasutades oma eseme väärtust 71. Mida tähendab soorituse saaja kohustus välja anda üleantud eseme eest hüvitisena omandatu?
üldsusele näidatud ja üldsusele edastatud) teostele (AutÕS § 8). Teatud juhtudel teostab registripidaja originaalsuse kontrolli (patentide ja kaubamärkide puhul). Muudel juhtudel eeldatakse, et heauskne õiguskaitse taotleja esitab taotluse ainult originaalsele objektile. Sajaprotsendilist õiguskindlust originaalsuse suhtes ja senioriteeti ei saa siiski mingil juhul garanteerida. Seetõttu on kehtestatud teatud piirangud senioriteedi vaidlustamise osas (nt kaubamärgi puhul 5 aastat, pahauskse taotluse puhul aga piiramatult). iii. Õiguse vaidlustatavus, kui see on omandatud pahauskselt (heausksuse põhimõte) Heausksust eeldatakse. See kehtib nii taotleja/õiguse omaja suhtes kui ka muude isikute suhtes. Isik, kes väidab, et taotlus on esitatud või õigus omandatud pahauskselt, peab seda tõendama. See tähendab ka seda, et paljude objektiliikide puhul ei teosta registripidaja kontrolli.
täpsustatakse, milliste kohustuste täitmist üksteise huve ja õigusi arvestavatel läbirääkimistel silmas peetakse. Selles sättes reguleeritud lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevate kohustuste rikkumise korral saab kahjustatud pool esitada kohustust rikkunud poole vastu kahju hüvitamise nõude tulenevalt VÕS §-st 115. Seejuures tuleb VÕS § 14 lg 3 teisest lausest tulenevalt arvestada, et kahju hüvitamise nõue saab tekkida vaid kohustust rikkunud poole pahauskse käitumise korral. Kuivõrd viidatud säte reguleerib poolte kohustusi kuni kehtiva lepingu sõlmimiseni, siis juhul, kui leping osutub tühiseks VÕS § 15 lg-s 1 märgitud asjaoludel, võib oma kohustusi rikkunud pool vastutada kahjustatud poole ees ka VÕS § 14 lg 3 alusel (kui isik, kes on lõpetanud läbirääkimised pahauskselt enne lepingule nõutava vormi andmist või keeldudes lepingule nõutava vormi andmisest).
üle anda tahtis ei olnud PF lakk, vaid tundmatu tooraine segu. Kostja ei esitanud kohtule tõendeid, mis oleksid kinnitanud, et mahutis oli riknenud lakk. Seetõttu on põhjendamatu kassatsioonkaebuse väide, et ka hageja valduse korral oleks lakk riknenud. Kuna kostja hagejale lakki välja ei andnud, siis järgneb kostja vastutus AÕS § 84 lg 2 alusel ja kostja peab hüvitama hagejale laki väärtuse. Kuna pahauskse valdaja vastutus asja hõivamise eest on selles paragrahvis sätestatud ilma süüta vastutusena, siis puudub alus ka pärast asja väljanõudmise hagi rahuldamist valdaja vastutust tema süüga siduda. Apellatsioonikohus on laki väärtuse määramisel õigesti tuginenud AÕS §-le 29 ning kohtuotsuse põhjendused ei vaja kordamist. TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks tehti otsus teiselt poolelt välja
kõrvalasju). Igamine isik valdab vallasasja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik nt omandaja omandas asja omanikult, kuid omandi ülekandmist ei toimunud (puudus kehtiv asjaõiguskokkulepe); heauskne pärija pärib asja, mis ei kuulunud pärandajale; eeldus: heauskne valdus -valdab nagu omanik. Oluline: asja vallatakse katkematult teatud aja (vallasasja puhul 5 a) jooksul ning valdaja on kogu selle aja heauskne. Pahauskse valduse puhul on igamine välistatud. Kui omand tekib igamise kaudu, siis lõpevad kolmandate isikute õigused (mis tekkisid enne igamiseaja kulgemise algust), va kui valdaja nendest teadis või pidi teadma. Loodusvili eelduseks isiku õigus omandada loodusvilja, selle omanikuks saadakse loodusvilja eraldamisel asjast, muidu valduse saamisel. 17. Vallaspandi liigid (olemus, tekkimine, lõppemine) Reeglina kasutatakse kaasajal laenu tagamise vahendina kinnispanti (hüpoteeki), kuid
Kaks varianti: · kohustuse rikkumise üldregulatsioon § 100, 101 lg 1 p 3, 115; · kohustuste rikkumine toob kaasa hoopis deliktiõigusliku vastutuse. Sellisel juhul §-s 14 sätestatud kohustused on kaitsenormid § 1045 lg 1 p 7 tähenduses. Riigikohus otsus eellepingu rikkumise korral. RK: vastutus kvalifitseerub üldsätete järgi. 3-2-1-2-04 Juhul kui peetakse lepingueelseid läbirääkimisi, aga üks katkestab läbirääkimised. Kui oleme tuvastanud, et tegemist oli pahauskse isikuga. Missugust kahju on kannatanul õigus nõuda? Kas kaitsma peaks tema positiivset huvi või üksnes negatiivset huvi? Kas hüvitama peaks üksnes tehtud kulutused või asetama ta sellisesse olukorda, milles ta oleks olnud kui teine isik ei oleks keeldunud lepingu sõlmimisest? Riigikohus asus seisukohale, et hüvitamisele kuuluvad ainult kulutused. 3-2-1-89-06. 3-2-1-111-07. 26. Missugustel alustel tekib vastutus lepingu tühisusest tekkinud kahju eest võlaõigusseaduse järgi?
taluma (AÕS §89). Selline talumine võib tuleneda nii seadusest kui ka tahteavaldusest. Omandi-valdaja vaheline õigussuhe Valdaja õigused ja kohustused sõltuvad kõigepealt selles, kas ta oli õigustatud asja valdama. Vastava õigustuse puudumisel tekib omanikul õigus nõuda valdajalt asja väljaandmist, millega kaasneb ka vajadus reguleerida nõudeid nii omaniku saamata kasude kui ka valdaja tehtud kulutuste osas. Eesti õiguses on piirdutud hea- ja pahauskse valdaja mõiste avamisega valduse mõiste kaudu. Valdus ( ja seeläbi ka valdaja) on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Vastasel juhul on tegemist pahauskse valduse ja valdajaga (AÕS § 35 lg-d 1 ja 2 kinnisasjad ; §95 lg 1 jj vallasasjad) Valdaja võib asja väljaandmises keelduda, kui tema või kaudne valdaja, kellelt tema valdus tuleneb, on omaniku suhtes valdamiseks õigustatud
(p 18) Ka juhul, kui tegemist on heauskse piiriülese ehitamisega, ei saa nõuda, et naaberkinnisasja omanik taluks tema kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa tasuta. Ehitamisõiguse tuvastamisega kaasneb lisaks kasutusõigusele ka hüvitise maksmise kohustus (vt AÕS § 148 lg 2 alusel perioodilise hüvitise suuruse määramise kohta ka Riigikohtu 21. mai 2008. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 23). (p 14) Kui tegemist on pahauskse piiriülese ehitamisega, on naaberkinnisasja omanikul õigus nõuda hagejalt oma kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa kõrvaldamist (vt AÕS § 148 lg 3 alusel pahausksuse tuvastamise kohta ka Riigikohtu 17. oktoobri 2011. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-89-11, p 14). Pahauskse piiriülese ehitamise korral tuleks jätta hagejate nõuded AÕS § 148 lg 2 alusel rahuldamata. Samas peab maakohus
müügilepingu ega asjaõiguskokkuleppe sõlmimist. Liiatigi pidi B seda ise teadma, kuivõrd B töötab kohtu kinnistusosakonnas ja teab väga hästi, millised on kinnisasja võõrandamise lepingu vorminõuded. A müübki korteri C-le. Kolme kuu pärast müüb C korteri edasi B töökaaslasele, kes maksab 10 000 euro võrra kõrgemat hinda kui B ise oli kavatsenud maksta. Saades töökaaslaselt teada korteri hinnast, leiab B, et on A pahauskse tegevuse tõttu kaotanud hulga raha ning soovib B-lt VÕS-i alusel kahjutasu nõuda. Kas B saab nõuda A-lt kahju hüvitamist? Kui jah, siis millises summas? AÕS § 119. Kinnisasja omandamise tehing (1)Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Vt ka RKTKo 3-2-1-89-06; RKTKo 3-2-1-70-07; RKTKo 3-2-1-32-06 !!! KUI ON VÕS 15 JA 15 RIKKUMINE, SIIS ON KINDLASTI USALDUSKAHJU JA
annaabi.ee 
