Leidsid 11 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Padise mõis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
padise, ramm, klooster, thomas, rammid, mõisahoone, peahoone, kirik, harjumaal, maantee, ümbrus, suguvõsa, kaitsjad, keila, adolfi, mungad, 1305, paiku, klausuur, 1576, rootslased, maanteed, mainitud, 1580, vasalemma, olaf, meeldivaks, renoveeritud, hotell, restoran, millelt, avaneb, kaldal, suudmes, kuuldav, võtnud, kõrgele, daugava, suudmealaPadise klooster Padise klooster on esimene Harjumaa arhitektuurimälestis. See on suure tähtsusega ajalooline objekt nii Eestis, kui kogu PõhjaEuroopas. Klooster paikneb Padise vallas, Harjumaal. Tallinnast kulub sinna kohale sõiduks umbes 40 minutit. Seitsesada aastat tagasi tulid Eestisse Riia lähedalt Daugavgriva kloostri mungad, kes kuulusid tsistertslaste mungaordusse ja pidid Rooma paavsti ülesandel kuulutama nn uut usku. Nad rajasid oma kabeli kauni ning kalarikka jõe kääru, linnadest ja suurtest teedest eemale. Mungad olid kohustatud elama kasinat elu ja tegema kehalist tööd. Ka tänapäeval võib leida arvukaid jälgi
PADISE KLOOSTER Klooster oli esimene Harjumaa arhitekruutimälestis. Padise klooster on suure tähtsusega arhitektuuri ja ajalooline objekt nii Eestis, kui kogu Põhja-Euroopas. AJALUGU Seitsesada aastat tagasi tulid Eestisse Riia lähedalt Daugavgriva kloostri mungad, kes kuulusid tsistertslaste mungaordusse ja pidid Rooma paavsti ülesandel kuulutama nn uut usku. Klooster rajati kauni ning kalarikka jõe kääru, linnadest ja suurtest teedest eemale. Mungad olid kohustatud elama kasinat elu ja tegema kehalist tööd. Siin võib leida munkade tegevusest erinevaid jälgi: - Keeldudes reegli kohaselt lihasöömisest, arendasid mungad siin ulatuslikku kalapüüki, ehitasid kloostri lähedusse suuri kalatiike. - Vesiveskite, paisukivide ja arvukate hoonete vundamendid. Tegelikuks kloostrikeskuseks kujunes Padise alles siis, kui mungad 1305
sajandil ka eestlasi (Jacobus Kottekyn, Friedrich Kaukes). Tallinnasse asusid dominiiklased 1229 aastal, Tartusse 1300 aastal, mõnevõrra hiljem ka Narva. Kuna dominiiklased tundsid hästi eesti keelt olid nad maarahva ja linnaeestlaste seas populaarsed. Undeutsche ehk mittesakslased. Pikaaegse vallutussõja tõttu suhtuti eestlastesse umbusuga. Pärast eesltaste 1223/24 aasta mässu neid enam linnustesse ei võetud. Usaldamatus polnud ainsaks põhjuseks, miks uus võim ja kirik ei otsinud koostööd pärisrahvaga, vaid oluline oli ka feodalismile rajanev mõtlemisviis. Selle põhjal olid Eesti ja Läti talupojad kui ,,mittesakslased", alam seisus. Tsistertslased Esimene mungaordu kes Eestimaale jõudsid olid tsistertslased (mungarüü värvi järgi ,,hallid vennad"). Nad rajasid 1228 aastal mungakloostri Kärknas (hiljem ka Padisele) ja naistsistertslaste Püha Miikaeli ehk Mihkli kloostri Tallinnas (hiljem ka Tartu ja Lihulasse)
Al 7saj sai araabia büntsanti vaenlaseks. Al 13saj sai türgi kes 1453 lõplikult vallutas büntsantsi. Ühikonna korraldus 1. tugev tsentraliseeritus- kõik sõltus keisri võimust. 2. raha hulgas oli valdav osa vabu inimesi,kes tegid tööd ja maksid riigile makse. 3. ametnikule ja sõduritele maksti palka kullas ja anti maad, see tagas nende rahulolu ja soovi hoida riigis kord. Vastuolud lääne maailmaga 1. 1054 toimus kiriku lõhe. Katoliku kirik jagunes vaenulikeks poolteks. Idakirikuks konstantinoopol. Lääne pool oli rooma paavst. 2. prantsusmaalt ja saksamaalt lähtuvad ristisõdurid vallutasid 1240a konstontioopoli ja hävitasid suure osa linnast. 3. hilis keskajal süvenes sõltuvus lääne kaubalinnadest. Kultuur 1. Tähtis osa oli antiik kirjandusel. 2. kirja oskus oli laialt levinud. 3. 425 asustati esimene kõrgkool 4. populaarsed olid pühakute elulood ehk hagiograafiad. 5
Eestlased olid katoliiklased. Kui eestiala oli vallutatud algas Vanaliiwi ehk Orduaeg, mis kestis Liiwisõjani 1561. ORDUAEG (1227 1561) Eesti ala oli jaotatud maahärrade vahel peale Muistset vabadusvõitlust järgnevalt: Põhaj-eestis Taani valdus, maahärraks Taanikuningas. Tartupiikopkond, Tartu piiskop. Saare-lääne piiskopkond, Saare-lääne piiskop. Liiv Ordu riik, Ordumeister. Algas feodaalse killustatuse aeg. Tsistertslased - mungad Padise ja Kärkna kloostrites, rahumeelsed. 1236 Saule lahingus purustati Mõõgavendade ordu. Selle riismed ja kõik ülejäänud ordud liideti Teutooni orduga. Sellest saadeti eestisse Liiviordu, mis oli sisuliselt Teutooni ordu üks väiksem osa. 1238 Stensby leping - Virumaa ja Harjumaa anti Taanile, Järvamaa Ordule. Koos alustati võitlust Venemaa vastu. 1240 Neeva lahing - Rootslaste ja venelaste vaheline lahing Neeva jõel, mille võitsid venelased Aleksander Nevski juhtimisel.
a Lüübeki linn Läänemerel hakkasid nüüd liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal kaupmeeste vahendusel tuli 1184. a paiku augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina (Üksküla) jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama, 1186. a pühitseti ta Liivimaa piiskopiks, tal oli abiline Teoderich algul üritati jätta muljet, et nende eesmärgiks ongi ainult usu kuulutamine Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus, viimast pakuti liivlastele ka kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma; mõned liivlased lasid end ristida, ka Toreida (Lätis) vanem Kaupo, kellest kujunes sakslaste usin abiline peagi said liivlastele sakslaste tõelised plaanid selgeks ja ristitud pesid end Väina jões puhtaks pärast Meinhardi surma nimetati piiskopiks (1196. a) Berthold, kel tekkisid tülid liivlastega ja ta läks Saksamaale tagasi Berthold kogus kokku sõjaväe ja tuli 1198
1237–41 Saarlaste ülestõus. Taani ja ordu sõlmisid Stensby lepingu, millega taanlased said tagasi Tallinna ja 1238 kogu Põhja-Eesti. Koostati „Liber Census Daniae” („Taani hindamisraamat”), milles on andmeid 1240 Põhja-Eesti kohta (peamisi Eesti vanema ajaloo allikaid). 1248 Tallinn sai Lübecki linnaõiguse. 1249 Tallinnas rajati naistsistertslaste Püha Mikaeli klooster. 1251 Esimene teade Eesti kooli kohta (Pärnu toomkool). 1260–61 Saarlaste teine ülestõus. Leedulased põletasid maha Vana-Pärnu, Saare-Lääne piiskop viis oma residentsi 1263 Pärnust Haapsallu. 1279 Haapsalu sai linna õigused. Viljandi esmamaining linnana; järgmistel aastatel said Tallinn, Tartu, Pärnu ja 1283 Viljandi Hansa liikmeks. 1291 Paide sai linna õigused.
riimkroonika". Jüripäev, 23.aprill, võidi ülestõusu alguseks valida mitmel põhjusel: Sel päeval algas uus põllumajandusaasta ja uut aastat taheti alustada vabadena. Jüriööl traditsiooniliselt toimunud tulede põletamine, paugutamine, kisa ja kära aitas maskeerida mässu algust. Öösel alustamine võttis vaenlaselt võimaluse vastupanu kiireks korraldamiseks. Jüriöö ülestõus algas ööl vastu 23.aprilli 1343.a Harjumaal. Põletati mõisaid ja kirikuid, kättesaadud sakslased tapeti. Vallutati tugev Padise klooster, seal viibinud 28 munka hukati. Paari päevaga oli kogu Harjumaa, va Tallinn, vabastatud. Peale esimest lööki koondus umbes 10 000 meheline eestlaste vägi Tallinna alla. Endi seast valiti 4 üldjuhti e kuningat. Oma esindajad saadeti abi paluma Rootsi kuningale alluva Turu foogti käest. Abi sealtpoolt lubati. Selleks ajaks oli puhkenud ülestõus ka Läänemaal
aastaarvud ei langenud kokku, sest aastaalguseks peeti 1. septembrit, 1. märtsi. Vene letopissidel on tinglikud nimed, nimetused tulenevad uurimise traditsionist ja sageli nimetatakse letopisse, mitte sisu järgi vaid vihjatakse sellele, kuidas mingine tekst sai teadusele teatavaks. Aleksandr Nevski letopiss, kuid seal pole sõnagi Aleksandr Nevskist ega 13. saj, vaid see on letopiss, mis kajastab Liivi sõja sündmusi - Nime sai selle järgi kui avastati selle omanik oli Aleksandr Nevski klooster. 4. Ristisõda ja vallutus XIII saj alguses: Ristisõda kui paganasõda ja selle õigustatuse küsimus- 12. sajandiks olid läänepoolsed läänemeremaad saanud kristlikuks, kuid mere idakallas polnud veel kaasatud katoliku kirikuorganisatsiooni. Taani ristiti ja sinna rajati esimesed piiskopkonnad (Lundi) juba 10. sajandi lõpul. Norras, Rootsis ja Islandil levis kristlus aeglasemalt (nõrk kuningavõim). Eestist ida pool paiknesid õigeuskliku Venemaa olulised keskused Novgorod ja Pihkva
sajandite jooksul. Paganlike joonte pikaajaline püsimine rahvapärases kultuuris on siiski üldisem nähtus, mis ilmnes väga tugevasti ka näiteks Skandinaavias. Vanad uskumused segunesid uute, kristlike ettekujutustega ning visalt püsisid ilmselt paganlikku päritolu kombed ja riitused. Eesti puhul on ehk kõige hämmastavam, et ristiusk ei suutnud kuni päris viimaste sajanditeni kuigivõrd mõjutada perekondliku eluga seotud tõekspidamisi, mille üle kirik kehtestas enamasti range kontrolli. Ootuspäraselt püsisid vanad kombed kõige visamalt Lõuna-Eestis, aga ka maa ülejäänud osades. Kirikute ehitamine KIRIKUTE EHITAMINE EESTIS Laialdasem kirikute rajamine Eestis algas 13. sajandil. Kuigi nähtavasti esimesed kirikud praegusel Eesti territooriumil olid rajatud juba paar sajandit varem. Seoses kaubandussuhetega ja Tartu vallutamisega 11. sajandil õigeuskliku Jaroslav Targa poolt on
Okaspuust valmistatud makett on kaetud kipsiga, osad on omavahel ühendatud tappidega. Õue keskel on vaskplaadi tükike, mis tähistab siseõue basseini. Säilinud on ka vaarao Amenhotep III ühe kindrali aia rekonstruktsioon (ca 1400 e.Kr), samuti Teebas - vt Aiakunst läbi aegade I, lk 16. Aed on rangelt neljakandiline ja kõrge müüriga piiratud. Väljaspool müüri on puuderead ja kanal. Peasissekäigu kaudu pääseb väiksemasse majja, mis on mõeldud ehk külaliste vastuvõtuks. Peahoone asub aia keskel. Hoonete vahele jääb suur viinamarjaistandus, mis koosneb viiest kõrvutiasetsevast varikäigust. Aed on sümmeetrilise ja korrapärase kujundusega. Kahel pool peahoonet asuvad aiapaviljonid. Nende ees on lillepeenrad ja ristkülikukujulised basseinid veelindude ja lootoseõitega. Ka kahel pool külalistemaja on basseinid. Kõike ümbritsevad korrapärased puuderead, datlipalmid ja sükomoorid. Aia mõõtmed 2 Vabrit, S. Aiakunsti ajaloo loengukonspekt.
annaabi.ee 
