Pablo Picasso (0)

Kontrolltöö  ATMOSFÄÄR
1.Mis on atmosfäär? Loetle atmosfääri  kihid . Mille alusel liigitatakse? Atmosfrääri 
tähtsus.
2.Nimeta õhu komponendid. Otstarve.
3.Kirjelda troposfääri koostist, seal toimuvaid protsesse.
4.Kus asub enamus osoonist? Osooni roll. Mis on  osooniaugud ? Esinemine.
5.Kus esinevad  virmalised ? Mis kutsub esile virmaliste tekke?
6.Kuidas muutub temperatuur ja õhu rõhk kõrguse kasvades?
7.Mida kujutab endast päikese kiirgus? Mis juhtub päikese kiirgusega atmosfääri 
kihtides?
8.Mis juhtub päikese kiirgusega maapinnal?
9.Mis on maa  kiirgusbilanss ? Millal on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne ja mis 
sellega kaasneb?
10.Millistes kliimavöötmetes on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne?
11.Nimeta  kasvuhoonegaase , nende osa kliima soojenemises. Mis on 
kasvuhooneefekt ?
12.Kuidas tekib tuul? Tuule suund ja seda mõjutavad tegurid.
13.Mis on  passaattuuled , mussoontuuled ja kus need esinevad? Suund. Püüa 
nende teket põhjendada.
14.Mis on atmosfäärifront? Frontide liigitus, tähtsus kliimakaartidel.
15.Mis kaasneb sooja frondi  üleminekuga , külma frondi üleminekuga?
16.Mis on  tsüklon ? Teke. Tuule suund. Tähistus  kliimakaartidel.
1.Atmosfäär ehk  õhkkond  on maa  sfäär , maad ümbritsev õhukiht. Atmosfääri 
kihid :
  1) troposfäär    2)stratosfäär   3) mesosfäär    4)termosfäär
Liigituse  aluseks on enamasti temperatuuri muutus ja kõrgus. Atmosfääri tähtsus:
 1) õhuringlus  ühtlustab maakera temperatuuri
 2)ei lase päeval Maal üle kuumeneda ja öösel liiga maha jahtuda.
 3)kaitseb Maad UV-kiirguse eest.
 4)õhus põlevad enamsti ära Maale langevad Kosmoseaparaadid, meteoriidid , 
hoides ära maapinnale kukkudes võimsaid plahvatusi.
2.Õhu koostise peamised komponendid on lämmastik 78%, hapnik 21%, 
süsihappegaas ja teised gaasid moodustavad 1% (argoon).
Otstarve: hapniku ja süsihappegaasi suhted : elusolendites (hingamisel ja toidust 
energia kättesaamisel organismis), taimede elutegevuse käius ( fotosüntees  ja 
hingamine  taimedel) ja põlemisel. Energia salvestamiseks on vaja 
süsihappegaasi, energia vabastamiseks on vaja hapnikku.
3.Troposfäär koosneb raskematest  gaasidest  , veeaurust, heitgaasidest, tolmust. 
Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastiku nähtused: tekivad  pilved  ja 
sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima.
4.Osooni on atmosfääris kõigil kõrgustel, kuid valdav osa sellest paikneb 
stratosfääris. Osoonikihi roll seisneb selles, et see neelab päikeselt lähtuvat 
lühilainelist ultraviolettkiirgust. Osoonikiht  toimib  filtrina  ning tõkestab kahjuliku 
UV-B kiirguse jõudmise maapinnale olulisel määral. Osooniaukudeks nimetatakse 
osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Osooniaugud esinevad sesoonselt 
polaaraladel, eriti  Antarktika  piirkonnas.
5.Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral, kõige enam esineb neid 
pooluste kohal. Virmalised tekivad sellest, et päikesel toimub suur plahvatus, 
mille tagajärjel  lenduvad  osakesed hakkavad  Maani  jõudes helenduma. Virmalisi 
põhjustab kosmiline kiirgus ehk  päikesetuul .
6.Temperatuur langeb kõrguse kasvades 6kraadi/km kohta. Kõrguse kasvades 
väheneb ka  õhurõhk . Õhurõhk muutub 100 meetri kohta 10mm, 1000m kohta 
100mm.
7. Päikesekiirgus  on päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog. 
Atmosfääri kihte läbides osa kiirgusest neeldub, osa hajub, kiirguse intensiivsus 
väheneb. Atmosfääris hajudes muudavad päikesekiired suunda, saabudes 
maapinnale igast  suunast . Otsekiirgus jõuab maapinnale mingi kindla nurga all, 
hajuskiirgusel puudub kindel suund.
8.Maapinnani jõudnud kiirgusest osa neeldub maapinna ülemises kihis (vees), osa
peegeldub tagasi maailmaruumi. Neeldunud kiirgus soojendab maapinda ja 
muutub pikalaineliseks soojuskiirguseks, mis soojendab ümbritsevat õhku (vett) 
ja hajub.
9.Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude
vahe. Positiivse  bilanssi  korral saab  maapind  rohkem kiirgusenergiat, kui 
soojuskiirgusena ära annab. Pideva + bilanssi korral toimub pidev soojenemine, 
kuni maakera ära põlemiseni. Negatiivse bilanssi korral saab maapind vähem 
kiirgusenergiat, kui ise soojusena ära annab. Pideva – bilanssi korral toimub pidev
jahtumine , ning lõpeb jäätumisega.
10.Vööndiliselt on erinevused suured. Palavvöös on soojenemine suures 
ülekaalus, sest seal on kiirgusbilanss positiivne. Polaaraladel toimub tugev 
jahtumine, sest kiirgusbilanss on negatiivne.
11.Olulised kasvuhoonegaasid on veeaur, süsihappegaas,  metaan , naerugaas, 
maalähedane osoon, lämmastikoksiid  jt. Need gaasid  neelavad  soojuskiirguse, 
mille tagajärjel atmosfäär soojeneb ja pikaajalise soojuskiirguse väljumine on 
takistatud. (Need hoiavad soojust kinni ja tekibki kliima soojenemine). 
Kasvuhooneefekt on temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, 
mis  laseb  läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist 
soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena.
12.Tuul tekib õhurõhkude erinevusest, mis paneb õhu liikuma. Soe õhk tõuseb 
õlespoole, õhurõhk maa kohal langeb jne. Suunda mõjutab enim maapöörlemisel 
tekkiv inertsiaaljõud ehk  Coriolisi  jõud. Põhjapoolkeral  kalduvad kõik liikuvad 
kehad selle jõu mõjul paremale, lõunapoolkeral aga vasakule. Tuule suunda 
mõjutavad veel aluspinna  hõõrdejõud , mäestikud ja nende asend, kõrgus, 
mandrite ja ookeanide vaheldumine.
13.Passaattuuled on aastaringselt ühest suunast puhuvad tuuled. Passaattuuled 
valitsevad  ekvaatori  all, põhjapoolkeral kirdepassaattuuled ja lõunapoolkeral 
kagupassaattuuled. Kolmekümnendatel laiuskraadidel tekib kõrgrõhuala, aga 
ekvaatori piirkonnas tekib  madalrõhuala  ja õhk liigub troopikast ekvaatori suunas.
Mussoon on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt 
aastaajale. Need tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja veepinna 
erinevast  soojenemisest ja jahtumisest. Tüüpilisel kujul esinevad Lõuna-Aasias. 
Suvisel aastaajal  puhub  tuul ookeanilt mandrile, tuues  kaasa niiskust ja sadu. 
Talvel puhub tuul valdavalt mandri siseosast ookeani suunas.
14.Atmosfäärifront on  kitsas  eraldusvöönd 2 erineva õhumassi vahel. LIIGITUS :
  1)Soe  front : Soe õhk tungib  külmale  õhule peale, liigub aeglasemalt, külm õhk 
taandub aeglaselt.
  2)Külm front: Külm õhk tungib soojale õhule alla, liigub soojast õhust kiiremini, 
külm õhk sunnib sooja õhu tõusma.
  3)statsionaarne front: Seisab pikemat aega paigal, liikumissuund ei ole 
määratlev.
15.Sooja frondi üleminekuga kaasnevad sademed ja pilvede moodustumine, 
sajab frondi ees, külm õhk asendub sooja  õhuga , ilm soojeneb. Külma frondi 
üleminekuga tekivad sademed, sajab frondi taga, toimub kiire temperatuuri 
langus ja soe õhk asendub külma õhuga, ilm jaheneb. Järsu temperatuuri 
langusega kaasnevad sageli äikese vihmad ja õhurõhkude suurest erinevusest 
suured tuuled.
16.Tsüklon on suur õhukeeris, mille keskmes on madalrõhuala. Tekivad 60 
laiuskraadidel ja suurematel madalrõhualadel. Kujunevad välja ookeanide kohal, 
kohtades kus soe õhk tungib kaugele põhja ja külm õhk kõrvalt lõunasse. Neist 
erinevatest õhumassidest moodustuvad keerised. Meie laiuskraadidel liiguvad 
tsüklonid  läänetuultega läänest itta.  Keskme  suunas puhuvad äärealadelt tuuled: 
põhjapoolkeral vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva.