Isegi kui raha ei ole liiga palju, võiks sellega tasapisi alustada ja mõned transpordi vahendid ümber muuta ja vaadata, kui palju sõbralikumad on nad loodusele ja palju kasumit nad sisse toovad. Elektriautode ost oleks samuti loodussõbralik, kuid praeguses ajaperioodis maksavad nad liiga palju ning enne kui neid tavainimeste rahakottide järgi neid ei mugavdata, ei hakata neid massiliselt kasutama. Üks suur võimalus loodust säästa, oleks pabertoodete taaskasutamine. Vanapaberit ja papptooteid võiks tagasi viia ja raha saada, mitte suure summa kuid piisava, et inimesed sellega tegeleksid ja ei põletaks neid lihtsalt ära, mis kahjustab ja hävitab loodust. Neid võiks hinnata kaalu ja materiali järgi ning luua krediitkaardi laadsed kaardid, mille peale on võimalik punkte koguda iga loodussõbraliku teo eest, näiteks viies tagasi pappkaste või kilo pabereid
Alljärgnevalt püüan ma sellele leida vastuseid. Eestlaste tootlikkus on väga madal. Parimaks näiteks siin on aasta 2005 kui jääktulu ühe töötaja kohta oli rõivatööstuses vaid 9000 krooni, keemiatööstuses aga 231 000 krooni. Vahe oli 25 korda keemiatööstuse kasuks, kuigi rõivatööstuses töötas üle kolme korra rohkem inimesi. Madala jääktuluga töötaja kohta on ka naha töötlemine ja nahktoodete tootmine; puidu töötlemine ja puittoodete tootmine; paberimassi, paberi ja pabertoodete toomine; kirjastamine; kummi- ja plasttoodete toomine; transpordivahendite tootmine ja transport. Mainitud harudes on jääktulu töötaja kohta väga madal ning palgad on kasvanud aeglasemalt (Eesti majanduse konkurentsivõime...: 2008). Eesti majandus kipub ,,kreekastuma", mis tähendab, et meil on valdavad ehitus ja madala tootlikkusega kaubandus-hotellindus mitte aga tööstus. Kõrge tootlikkusega on meil äriteenused ja finantsvahendus
oskuslik ja kvalifitseeritud tööjõud välisettevõtete silmis. (Reiman , 1998) 2003. aastal kasvas ekspordis oluliselt keemiatööstuse osakaal, olles kõrgeima konkurentsivõimega tööstusharu välisturgudel. (Statistikablogi, 2010) Peale keemiatoodete ja kemikaalide tootmise on Eestis 21. Sajandil suurema konkurentsivõimega veel metallitootmine, muude mittemetalsetest mineraalidest toodete ( klaas, tsement, lubi) tootmine , koksi ja naftasaaduste (sh põlevkiviõli) ning paberi ja pabertoodete tootmine. Madalama konkurentsivõimega tööstusharudeks on nahktoodete, rõiva-,tekstiili- ja mööblitootmine. (Statistikablogi, 2010) Järgnev graafik näitab üldpildis, mis valdkondade kaupade järele on Eesti ekspordis kõige rohkem tulu. Kui välisturgudel on kõige konkurentsivõimelisemaks keemiatööstuse tooted, siis kõige tulutoovamateks eskpordikaupadeks on aga puidutooted, elektroonika, metallitooted ja toiduained, joogid
seespool paikneva ühtse õhu- ja aurutõkkega. Ainult siseviimistlusplaadi aurutakistusele ei või loota, sest see ei taga piirde õhutihedust ja veeaur liigub konstruktsioonis konvektsiooni teel. Õhu- ja aurutõkke võib viia ka 3050 mm seina sisse, siis ei riku paigaldatavad installatsioonikaablid seda ära. Ühtseks õhu- ja aurutõkkeks sobivad plastkiled, lamineeritud või bituumenpaberid. Aurutõke peab olema piisava aurutakistusega tagamaks liigniiskuse sattumist piirde sisse. Pabertoodete kasutamisel tuleb erilise tähelepanuga jälgida, et need paigalduse käigus ei rebeneks ja moodustaksid soojustuse sisepinnale tervikliku kihi, mis tagaks auru- ja õhutiheduse. Plastikkile on rebenemise ja paigaldamise suhtes töökindlam. Kuna paber on ka väiksema aurutakistusega, tekib tihti küsimus, millistes tingimustes võib kile asendada veeauru paremini juhtiva lamineeritud või bituumenpaberiga.
aurutõkkega. Ainult siseviimistlusplaadi aurutakistusele ei või loota, sest see ei taga piirde õhutihedust ja veeaur liigub konstruktsioonis konvektsiooni teel. Õhu- ja aurutõkke võib viia ka 3050 mm seina sisse, siis ei riku paigaldatavad installatsioonikaablid seda ära. Ühtseks õhu- ja aurutõkkeks sobivad plastkiled, lamineeritud või bituumenpaberid. Aurutõke peab olema piisava aurutakistusega tagamaks liigniiskuse sattumist piirde sisse. Pabertoodete kasutamisel tuleb erilise tähelepanuga jälgida, et need paigalduse käigus ei rebeneks ja moodustaksid soojustuse sisepinnale tervikliku kihi, mis tagaks auru- ja õhutiheduse.
Vesi, mis voolab kraanist ajal, kui oodatakse selle soojenemist, tuleks koguda ämbrisse ja kasutada hiljem näiteks taimede kastmiseks. Puhastus- ja pesuainetena tuleks eelistada neid, mis on keskkonnasõbralikumad. Tööstuslike puhastusvahendite koostisesse kuuluvad abrasiivained, happed, alused ja pleegitajad. Keskkonnasõbralike ainetena võiks nende asemel kasutada näiteks soola, äädikat, sidrunhapet, söögisoodat, booraksit jne. Ka see, kui tarbime vähem paberit (pabertoodete asemel riidest salv- ja käterätikud, mähkmed, kotid jms); kasutame rohkem mitmekordselt kasutatavate pakenditega tooteid (klaastaara plastmassist pudelite asemel jne) ning eelistame jalgsi, jalgrattaga või ühistranspordiga liikumist isikliku auto kasutamisele, aitab kaasa keskkonna säästmisele, Pinnavesi kogu vesi maapinna peal, sh rannikuvesi, va põhjavesi ja avameri. Pinnaveekogu ehk veekogu veega täidetud pinnavorm, seisva veega
rõiva-ja tekstiilimessidest, näiteks Interstoff World Frankfurdis. Rõivatootjad on võtnud suuna esinduskaupluste võrgu loomisele. Selles harus on väikeettevõtete areng komplitseeritum, nende pärusmaaks jäävad üldjuhul allhanketööd. 1997. aastal oli suuremate rõivatootjate allhanketööde osa 10 30 % piires. Metsatööstuse alla on arvatud: · puidu töötlemine ja puidust toodete valmistamine · tselluloosi, paberi ja pabertoodete valmistamine · mööbli tootmine Metsatööstus on kohalikul toormel töötav tööstusharu. 1997. aastal muutus märgatavalt metsatööstuse allharude toodangu osatähtsus tööstusharu toodangus: · suurenes puidu töötlemine · suurenes ka paberi ja pabertoodete tootmine · vähenes mööbli müük Metsatööstuse arengut pidurdasid: · turustamisraskused ja finantsprobleemid · kvalifitseeritud tööjõu puudus · paljude väikeettevõtete vanad seadmed · aegunud tehnoloogia 1997
languses masinate ja seadmete eksport (-2%). Samas metallide ja metalltoodete väljavedu kasvas aastaga üle 60%, loomsete toodete ekspordi kasv ulatus peaaegu 30%ni. Ligikaudu viiendiku võrra kasvas transpordivahendite, valmistoidukaupade ja jookide ning ehitusmaterjalide müük välisturgudel. Sisenõudluse oluline jahenemine on mõjutanud paljude kaupade importi. Jaanuaris kahanes aastatagusega võrreldes 1718% paberi ja pabertoodete, puidu ja puittoodete ning loomsete toodete sissevedu. Kümnendiku võrra oli madalam mineraalsete toodete ning metallide ja metalltoodete import. Ka masinate ja seadmete ning transpordivahendite sissevedu oli väikeses languses. Puidu impordi languse taga on küll rohkem Venemaa kõrgemate eksporttollide rakendamine eelmise aasta juulis. Olulisematest kaubagruppidest näitas suhteliselt tugevat kasvu vaid valmistoidukaupade ja jookide ning keemiatoodete sissevedu.
elektriseadmete (там дальше хз что написано)sh kommunikatsiooniseadmed) eksport. • Kaubajaotistest oli Eesti päritolu toodete osatähtsus ekspordis suurim puidu ja puittoodete väljaveos – 97%. Teisel kohal oli mitmesuguste tööstustoodete (там дальше хз что написано)sh mööbel, madratsid, kokkupandavad ehitised) eksport (там дальше хз что написано)92%), loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning paberi ja pabertoodete eksport (там дальше хз что написано)kumbki 90%). Eesti päritolu toodete ekspordi osatähtsus oli kõige väiksem kunstiteoste ja tööstuslike sisseseadete kaubajaotises (там дальше хз что написано)kõige rohkem 6%). EESTI EKSPORDI PEAMISED MÄRKSÕNAD 2018. aastal suurenes Eestis kaupade eksport võrreldes 2017. aastaga 12% ja import 10%. Enim mõjutas kaubavahetuse suurenemist mineraalsete toodete eksport ja import
pakkumise globaalne suurenemine tõi endaga kaasa puidumassi hinna languse ja samaaegselt ka puidumassi ekspordi vähenemise Venemalt Hiinasse. Hiljutine majanduskriis on järgnevateks aastateks peatanud mitmed prioriteetsed investeerimisprojektid, mille eesmägiks oli puidutöötluse suurendamine Venemaal. Seoses rubla vahetuskursi olulise langusega euro ja dollari suhtes (vahemikus august 2008 märts 2009) on mitmete Venemaa pabertoodete (näiteks kontoripaber, ajalehepaber) konkurentsivõime paranenud nii sise- kui ka välisturgudel. Märtsist saadik on rubla 19 vahetuskurss mõõdukalt kasvanud, kuid 2009. aasta juunis oli kurss endiselt 20% madalam kui samal ajal aasta tagasi (euro ja dollari suhtes) (UNECE/FAO 2009). 20 3. Venemaa metsatööstust mõjutavad tegurid
toiduainete tootmine 1 084 10,7 joogitootmine 167 1,7 tekstiilitootmine 229 2,3 rõivatootmine 136 1,3 nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine 33 0,3 puidutöötlemine ja puittoodete tootmine 1 227 12,1 paberi ja pabertoodete tootmine 197 2,0 trükindus ja salvestiste paljundus 195 1,9 kütteõlide tootmine 245 2,4 kemikaalide ja keemiatoodete tootmine 454 4,5 kummi- ja plasttoodete tootmine 299 3,0 muude mittemetalsetest mineraalidest 335 3,3 toodete tootmine
aurutõkkega. Ainult siseviimistlusplaadi aurutakistusele ei või loota, sest see ei taga piirde õhutihedust ja veeaur liigub konstruktsioonis konvektsiooni teel. Õhu- ja aurutõkke võib viia ka 3050 mm seina sisse, siis ei riku paigaldatavad installatsioonikaablid seda ära. Ühtseks õhu- ja aurutõkkeks sobivad plastkiled, lamineeritud või bituumenpaberid. Aurutõke peab olema piisava aurutakistusega tagamaks liigniiskuse sattumist piirde sisse. Pabertoodete kasutamisel tuleb erilise tähelepanuga jälgida, et need paigalduse käigus ei rebeneks ja moodustaksid soojustuse sisepinnale tervikliku kihi, mis tagaks auru- ja õhutiheduse. Plastikkile on rebenemise ja paigaldamise suhtes töökindlam. Kuna paber on ka väiksema aurutakistusega, tekib tihti küsimus, millistes tingimustes võib kile asendada veeauru paremini juhtiva lamineeritud või bituumenpaberiga. Mida väiksema aurutakistusega on õhu- ja aurutõkke kiht, seda kõrgemale
aastaga võrreldes 12%, enim suurenes Eesti päritolu mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli, lahusti), puidu ja puittoodete (sh kase- ja männipaberipuit) ning elektriseadmete (sh kommunikatsiooniseadmed) eksport. Kaubajaotistest oli Eesti päritolu toodete osatähtsus ekspordis suurim puidu ja puittoodete väljaveos – 97%. Teisel kohal oli mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbel, madratsid, kokkupandavad ehitised) eksport (92%), loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning paberi ja pabertoodete eksport (kumbki 90%). Eesti päritolu toodete ekspordi osatähtsus oli kõige väiksem kunstiteoste ja tööstuslike sisseseadete kaubajaotises (kõige rohkem 6%). EESTI EKSPORDI PEAMISED MÄRKSÕNAD ● 2018. aastal suurenes Eestis kaupade eksport võrreldes 2017. aastaga 12% ja import 10%. Enim mõjutas kaubavahetuse suurenemist mineraalsete toodete eksport ja import. Kaupu eksporditi jooksevhindades 14,4 miljardi ja imporditi 16,2 miljardi euro eest. ● 2018
annaabi.ee 
