Linnriiki on ,,suveräänne Vatikani Linnriigist". Paavsti aujärg on mittepärilik ning valitav monarh, kelle nimetab ametisse Kardinalide Kolleegium konklaav. Samal ajal on paavst ka monarh, mis tähendab seda, et tal on täielik seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim Vatikani Linna üle. Paavst nimetatakse ametisse eluks ajaks kardinalide konklaavi poolt ning ta peab olema alla 80 aasta vanune. Paavsti otsene valitsusametnikust alluv, kes vastutab Vatikani Linna eest, on Paavstliku Komisjoni President Vatikani Linnriigis, kes aastast 1952 kätkeb endas funktsioone, mis varem kuulusid Vatikani Linna kubernerile. Aastast 2001 kuulub Paavstliku Komisjoni Presidendile Vatikani Linnriigis ka tiitel, mille nimetus on Vatikani Linnriigi Kubermangu President. Paavst resideerib paavsti eluruumides Paavsti Palees, mis asub Püha Peetruse väljaku kõrval. Just sealt korraldab ta oma valitsemist ja kohtub teiste maade välisesindajatega.
Paavsti aujärg on mittepärilik ning valitav monarh, kelle nimetab ametisse Kardinalide Kolleegium ehk konklaav. Samal ajal on paavst ka monarh, mis tähendab seda, et tal on täielik seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim Vatikani Linna üle. Paavst nimetatakse ametisse eluks ajaks kardinalide konklaavi poolt ning ta peab olema alla 80 aasta vanune. Paavsti otsene valitsusametnikust alluv, kes vastutab Vatikani Linna eest, on Paavstliku Komisjoni President Vatikani Linnriigis, kes aastast 1952 kätkeb endas funktsioone, mis varem kuulusid Vatikani Linna kubernerile. Aastast 2001 kuulub Paavstliku Komisjoni Presidendile Vatikani Linnriigis ka tiitel, mille nimetus on Vatikani Linnriigi Kubermangu President. Paavst resideerib paavsti eluruumides Paavsti Palees, mis asub Püha Peetruse väljaku kõrval. Just sealt korraldab ta oma valitsemist ja kohtub teiste maade välisesindajatega.
Bütsants nõudis tagasi Itaalia poolsaare, kuid ei suutnud seda enda käes hoida. Lombardid(sakslaste suguharu) tungisid sisse põhjast. Normannid alistasid Sitsiilia, ning liikusid lõuna poole. Sõjameestest paavstid. Itaalia alustas teist milleeniumit nõrga ja osadeks jaotatuna. Paavs vaidles imperaatoriga selle üle, kellel rohkem võimu on. Imperaator pani pahaks nende vahelesegamist mõni raevukalt, mõni väga raevukalt! See oli hirmus vaidlus paavstliku võimu üle. Lahkarvamused levisid üle Itaalia esimesed kaks sajandit uuest milleeniumist jagades maa kaheks : need kes toetasid paavsti ning need kes toetasid imperaatorit. Kaubanduse tõus. Nõrga ja osadeks jaotatuna, sai Itaalia rikkaimaks riigiks Euroopas, kasutades ära suurepärast geograafilist asukohta. Nad olid peale selle veel brilijantsed läbirääkijad ning müüjad. Iseseisvus. Järgmised 300 aastat oli Itaalia hispaanlaste, austrialaste või
1147 kui Clarivaux abt Bernard värbas II ristisõtta sõjamehi andis ta õiguse pidada lääneslaavlaste vastu ristisõda nii kaua kuni nood on kas kristlased või tapetud. 1147 toimuski üks ristiretk Taani ja Saksimaa juhtimisel, see kukkus haledalt läbi. 1160ndaist-1181 sõdis Heinrich Lõvi vendidega, samal ajal tegi seda ka Taani kuningas Valdemar I, kuna Valdemar oli edukam, toetus Heinrich vahel slaavlastele Taani vastu. Need hilisemad sõjad olid ilma paavstliku õnnistuseta. 1171 paavst andis bulla ristisõjaks Läänemere idakalda rahvaste vastu. 2) 1198 paavsti bulla Liivimaa ristisõja kohta. Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa vallutamine 1198 – 1230. 3) 1217 preislaste vastase ristisõja bulla. Preisimaa ristisõda 1230-1283 Saksa Ordu vallutas preislased. 4) ristisõjad leedulaste ja venelastega kestsid edutult keskaja lõpuni. 5) Põhja-Prantsusmaa vallutas Lõuna-Prantsusmaa albilaste ristisõjaga (katarite vastu), mis
nõukogu dekreete kui jätkuvat rahulolematust kirikumuusika olukorraga. Samas jätavad muusikateadlased tähelepanuta selle, et nõukogu liikmed olid reformidega seotud juba enne 1562.-1563. aasta istungeid. Augustiinlaste ordu esindaja Girolamo Seripando, kes osales nõukogus selle esimesel perioodil ning oli paavstlikuks legaadiks kolmandal perioodil (1562-63), oli hakanud regionaalseid kirikumuusika reforme läbi viima juba 1540ndatel. Tema järeltulija paavstliku legaadina Giovanni Morone oli teinud sarnaseid reforme 1530ndatel Modenas. Nõukogu koostas komitee, kes pidi 22. sessiooni eelselt uurima jumalateotusi missade ajal. Selle juhiks määrati Ragusa peapiiskop Ludovico Beccadelli, kes oli humanist ja reformipartei tähtsaim liige. Becadelli komitee, mis määrati ametisse 1562. aastal ja mis koosnes mitmete rahvuste esindajatest, kohtus mitmeid kordi ning kogus ettepanekuid reformide osas
õiguse pidada lääneslaavlaste vastu ristisõda seni, kuni nood on kas kristlased või tapetud. 1147. aastal toimuski üks ristiretk Taani ja Saksimaa juhtimisel, kuid see ebaõnnestus täielikult. 1160-1181 sõdis Heinrich Lõvi vendidega ning samal ajal tegi seda ka Taani kuningas Valdemar I. Ent kuna Valdemar oli edukam, toetus Heinrich vahel slaavlastele, et Taani vastu võidelda. Nimetatud hilisemad sõjad toimusid juba ilma paavstliku õnnistusega. 1171. aastal andis paavst bulla ristisõjaks Läänemere idakalda rahvaste vastu. · 1198 andis paavst välja bulla Liivimaa ristisõja kohta. Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa vallutati vahemikus 1198-1230. · 1217 väljastas paavst preislaste-vastase ristisõja bulla. Preisimaa ristisõda toimus aastatel 1230-1283 ning SO vallutas selles preislased. · Ristisõjad leedulaste ja venelastega kestsid edutult kuni keskaja lõpuni. Ristisõjad türklaste
ägedalt vaidlema, et kas siuksed asjad nagu planeedid on üldse olemas ning kui on siis peab nel ka olema mingi tugipunkt (kristallsfäärid). Galilei tahab ümberlükata tosinkond raamatut nende kohta ning palub, et mehed usaldaksid oma silmi ning teleskoopi vaataksid. Selleks neil kahjuks aega ei jätkunud ning Medicil tuli minna õueballiks ettevalmistusi tegema. Ainsaks plussiks oli see ,et tema kõrgus ajab asjad nii, et nende maa suurim astronoom härra paater Christopher Clacius, Rooma paavstliku kollegiumi peaastronoom asuks Galilei väiteid viivitamatult uurima. Galilei jätkab oma uurimisi isegi katkust hoolimata. A Varahommik. Galilei istub pingil pikksilma juures oma ülestähenduste kallal. Virginia astub sisse, reisipaun käes. 5) Linnas on leitud mitmeid katkujuhtumeid ning peagi hakatakse sulgema tänavaid. Kõik asuvad asju pakkima. Kutsar on juba tõllaga maja ees. Lapsed saadetakse peale aga Proua Sarti ning Galilei ostustavad jääda
on kutsutud eshatoloogilist rolli täitma. Ilmselt 1525. aasta lõpul sunniti Hofmann Tartust lahkuma ja ta asus Tallinnasse "haigeid põetama". (Pilli 1997: 2577.) Pildirüüsted Liivimaal 6. märtsil 1524 toimus pildirüüste Riias, rünnaku alla langes Püha Katariina klooster. Hävitati raamatuid ja visati välja jumalateenistuse vahendid, mis seostusid paavstliku missaga. 16. märtsil hävitati pühapilte, riste ja Neitsi Maarja kujusid. Kirikute rüüstamine Riia kirikutes ei olnud ainult religioossete fanaatikute töö. Sellest võttis osa suur hulk alamkihtidesse kuuluvaid inimesi ja mittesakslasi. Rahumeelsemad linnakodanikud mõistsid märatseva rahvahulga tegevuse hukka, kuid vähe tehti selleks, et ära hoida laastamist, mille käigus hävitati, põletati või tehti teisiti kõlbmatuks altarimaalid, pühapildid, liturgilised
1305 suvel ostis Ordu Dünamünde kloostri-kindlusena Väina jõe suudmes etendas see tähtsat rolli Väina veetee valitsemisel-siitkaudu võidi igal ajal sulgeda Riia kaub elusoon. Kuigi 1236 oli Riia sõlminudkloostri abti ja konvendiga leppe, et linna tedmata ei tohi võõrandada selle maa-alasid, siis nüüd müüdi kogu klooster ühes maaga Ordule > mungad rändasid Eestimaale, rajasid Padise kloostri. Riia pp algatusel kandus tüli Dünamünde kloostri omastamise pärast paavstliku kuuria ette > tüliküs võeti ette alles 1312 > põhjalik juurdlus päädis Ordule kahjuliku otsusega > Ordu apelleeris paavstile > tänu altkäemaksulepaavsti kuuriale tühistati talle pandud kirikuvanne 1313 sõlmis Ordu Riiaga rahu Ordu võis oma peasihi-alistada Riia pp-saavutada okup pp alad ja linnused, püüdis seda teha katte all, et paavst pp poolele ei läheks. Ordu kasutas ära vastuolusid Riia tk-s, mõjutades tk-t ja ppk vasalle ja teisi Liivim seisusi sõlmima liitu > 23
germaanlaste tavaõigused, neist arenesid maaõigused. Lisaks kujunesid linnaõigused. Frangi riik • Chlodovech I võttis ristiusu paavstilt 499 – Kiriku kui kirjavaldaja juhtimisel – lex salica – frangi tavaõigus, kapitulaarid (kuninglikud korraldused), kirikukogude otsused – Kiriku asüüliõigus, maaomandiõigus, hinge päästev annetus • Pippin Lühike (kojaülem Merovingide riigis) – kuningaks paavstliku salvimise teel • Karl Suur – paavst kroonis keisriks, a. 800 Karolingide renessanss • Kunsti ja kirjanduse arendamine • Võimalik õppida seitset vaba kunsti • Seadusloome (nt kapitulaarid, Pseudo-Isidoruse dekretaalid jm) • Ambitsioon võtta üle Rooma pärand Nn Constantinose kingitus (8. saj võltsing, karolingide riigis kiriku kaitseks) Karl Suure riigi jagamine 843 (Verduni lepe, saali õiguse järgi vendade vahel) 17
pidada lääneslaavlaste vastu ristisõda seni, kuni nood on kas kristlased või tapetud. 1147. aastal toimuski üks ristiretk Taani ja Saksimaa juhtimisel, kuid see ebaõnnestus täielikult. 1160-1181 sõdis Heinrich Lõvi vendidega ning samal ajal tegi seda ka Taani kuningas Valdemar I. Ent kuna Valdemar oli edukam, toetus Heinrich vahel slaavlastele, et Taani vastu võidelda. Nimetatud hilisemad sõjad toimusid juba ilma paavstliku õnnistusega. 1171. aastal andis paavst bulla ristisõjaks Läänemere idakalda rahvaste vastu. 2) 1198 andis paavst välja bulla Liivimaa ristisõja kohta. Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa vallutati vahemikus 1198-1230. 3) 1217 väljastas paavst preislaste-vastase ristisõja bulla. Preisimaa ristisõda toimus aastatel 1230-1283 ning SO vallutas selles preislased. 4) Ristisõjad leedulaste ja venelastega kestsid edutult kuni keskaja lõpuni. Ristisõjad türklaste vastu
1147 kui Clarivaux abt Bernard värbas II ristisõtta sõjamehi andis ta õiguse pidada lääneslaavlaste vastu ristisõda nii kaua kuni nood on kas kristlased või tapetud. 1147 toimuski üks ristiretk Taani ja Saksimaa juhtimisel, see kukkus haledalt läbi. 1160nendaist-1181 sõdis Heinrich Lõvi vendidega, samal ajal tegi seda ka Taani kuningas Valdemar I, kuna Valdemar oli edukam, toetus Heinrich vahel slaavlastele Taani vastu. Need hilisemad sõjad olid ilma paavstliku õnnistusega. 1171 paavst andis bulla ristisõjaks Läänemere idakalda rahvaste vastu. 2) 1198 paavsti bulla Liivimaa ristisõja kohta. Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa vallutamine 1198 1230. 3) 1217 preislaste vastase ristisõja bulla. Preisimaa ristisõda 1230-1283 Saksa Ordu valutas preislased. 4) ristisõjad Leeduga ja venelastega kestsid edutult keskaja lõpuni. Ristisõjad türklaste vastu: 15. sajand kuni 17 sajand: sakslased ja ungarlased kaitsesid Balkanit türklaste eest
eelkäijatele jätkas ka Gregorius tööd püha ja vaba kiriku loomiseks. Selleks tuli tal peagi vastakuti seista Saksa kuningas Heinrich IV-ga. Gregoriaanlikud kirkireformid: Tsölibaat - Kirikumeeste teadlik loobumine abielust ning seksuaalsest kontaktist naistega. Simoonia - vaimulike ametikohtade ostmine Dictatus papae - Paavst Gregorius VII poolt loodud paavstilik valitsusprogramm, mis sisuliselt teeks paavstist nii ilmalikes kui ka vaimulikes asjades viimase ning ülima otsustaja. Paavstliku maailmavalitsemise programm. See kinnitas paavsti õigusloome monopoli. Investituuritüli: Heinrich IV Canossas - Saksis oli 1073. Aastal alanud Heinrichile poliitiliselt ohtlik mäss, mille võitmiseks vajas ta paavsti abi. Vastuteeneks tuli kuningal lubada paavsti legaatidel saabuda Saksi ja teostada seal kirikureforme, mis oleksid vastavuses Rooma 1074. aasta kirikukoguga kus oli keelatud preestrite abielu ning tunnistati katoliku
ühiskonnakihid välja otsib ja neist uue hierarhilise terviku loob, mille tipukiviks saab vaimulik seisus, siis kuuleb selles kaoses algul midagi pakitsevat, pärast aga näeb, kuidas ristiusu hingeõhus 170 9 7 surnud ehituskunstide põrmust, kreeka ja rooma ehitusvormidest barbarite käe alt vähehaaval ellu tõuseb salapärane romaani arhitektuur, see Egiptuse ja India teokraatlike ehituste sugulane, puhta katolitsismi muutumatu embleem, paavstliku ühtsuse kõigutamatu hiero-glüüf. Kogu tolleaegne mõttemaailm on tõepoolest väljenduse leidnud selles sünges romaani stiilis. Sellest hoovab paavsti võimu, ühtsust, ligipääsmatust, absoluutsust, Gregorius VII-t; kõikjal on tunda vaimulikku mõju, mitte kuskil aga inimest; igal pool kastivaimu, mitte kuskil rahvast. Siis aga tulevad ristisõjad. See on suur rahvaliikumine. Iga rahvaliikumine aga, olgu selle põhjuseks või sihiks mis tahes, raputab alati surve alt üles vabadusvaimu
annaabi.ee 
