JohannTetzel- Saksamaal kurikuulsaks saanud indulgentside müüja Martin Luther Reformatsiooni algataja Martin Luther (1483-1546) Lõi 95 ladinakeelset teesi Ta leidis ,et usulise tõe ainsaks allikaks on vaid Piibel Luther oli jäiga kirikuhierarhia vastu Tunnistas seitsmest sakramendist vaid kahte,s.o ristimist ja armulauda Katharina von Bora Reformatsioon Saksamaal Paavast Leo X Lutheri tegevusele ei pööratud tähelepanu, kuni märgati ,et tal on rahva toetus Luther kuulutati lindpriiks ,ta varjas end aasta aega Friedrich Targa lossis Luteri kirik Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle Tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele Kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid Rahvakeelne jumalateenistus Jutlus ja kirikulaul
Karolingid. Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeseks suurriigiks Lääne Euroopas pärast mitmesajandilist vaheaega. Karl Suurele allusid maa-alad, kus asuvad praegused Prantsusmaa, Sveits, Belgia, Holland ning suur osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast. Lääne Euroopa kultuuritase oli sel ajal siiski väga madal, näiteks kirjaoskajaidki arvatakse olevat olnud kokku ainult mõni tuhat. Karl laskis ennast aastal 800 paavast Leo III poolt Rooma keisriks kroonida, aga lugema õppis ta alles vana mehena ja kirjutamisoskus jäigi talle peaaegu tundmatuks. Siiski oskas ta kõrgelt hinnata kirjasõna tähtust ja koondas oma õukonda selleaegseid haritlasi, laskis ümber kirjutada antiikajast käsikirju jne. Ta pidas end otseselt Rooma keisite järeltulijaks ja nimetas end Lääne - Rooma keisriks. Nii võimsat valitsejat nagu Karl polnud Lääne-Euroopas pärast Rooma keisririigi langust nähtud. Paljud
rõngassärgiga. Näo kaitseks oli kiiver, mis ka täiustus aja jooksul. Samuti kuulus rüütlite relvastuse juurde kilp, millel oli perekonna vapp. Kaitserüü täiustudes oli kilpi aina vähem tarvis ning lõpuks loobuti sellest üldse. Ristisõjad tekkisid soovist vabastada Kristuse haud Jeruusalemmas. Paavstid soovisid end näidata ristirahva juhtidena. Itaalia kaubalinnad püüdsid seeläbi tugevdada oma kaubanduslikke positsioone Vahemerel. Paavast Urbanus II kuulutas 1095. aastal Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja. Ristisõdu oli kokku kaheks, millest esimene toimus Jeruusalemmas aastatel 1096- 1099. Teises ristisõjas, mis kaotati, osalesid prantsuse ja saksa rüütlid. Kolmas toimus 1189- 1192. aastatel, kus silmapaistvamateks olid Friedrich Barbarossa, Richard I Lõvisüda ja Phelippe II Augustus. Neljandal retkel aastatel 1202- 1204 vallutati Konstatinoopol. 1212
Rahvastiku kasvuga kaasnes käsitöö ja kaubanduse arend. See oli kiirem Vahemere-äärsetes maades. Euroopa kõige linnastatuimaks alaks kujunes Põhja-Itaalia(Lombardia ja Toscana maakonnad) ja Madalmaad. Linnade tekkimine kiirendas majanduselu. Tähtsamad kaubadeed oli idamaadele. Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usline vaimustus. See avaldus muu hulgas ka soovis vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemma moslemite käest. 1096. aastal kuulutas paavast Urbanus II Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja ja vallandas nii esimese ristiretke. Aastal 1099 vallutati Jeruusalemma. Peale seda rajati väiksemad ristisõdijateriigid. Hiljem vallutas Saladin Jerusalemma tagasi ja hiljem ei suudetud seda tagasi vallutada. Seda proovis vallutada isegi Richard Lõvisüda. Ristisõjad ei andnud küll loodetud tulemust, kuid mõjutasid siiski tuntavalt Euroopa arengut. Ristisõjad õhutaisd Euroopas usulist vaimustust.
Rhine-i jões ning see süüdati põlema. Baseli linn pani juutidele peale keelu, et nad ei tohi sinna linna siseneda järgmise 200 aasta jooksul. See keeld tühistati varem. 1 1349. aasta veebruaris põletati Strassburgis kõik juudid, kes kätte saadi(ligi 900). See oli esimene organiseeritud rünnak juutide vastu. Kuna linna ei olnud haigus veel jõudnud, siis loodeti samamoodi, et suudavad seda vältida juute hävitades. Võimud ei suutnud ega tahtnud juute kaitsta. Paavast Clemens VI andis välja küll käsu, et juute ei tohi tappa, nemad ei ole katkus süüdi ning need, kes seda arvavad on Saatana poolt pimestatud. Kuna paavst uskus oma ihuarsti Guy de Chauliac-i, kes väitis, et juudid ei ole võimelised sellise haiguse puhanguks. Kahjuks ei toonud paavsti hoiatus muutust ning juutide tagakiusamine jätkus.1 Vana viha võeti juutide vastu ülesse, et sellele terrorile oleks vabandus. Need juudid,
-Munk kutsus Thomase akna juurde, et vaata, eesel lendab. Thomas vaatas ning vastas. ,, Ma usun pigem, et eesel lendab, kui munk valetab" Nicolaus Cusanus (1401-1464) Sündis Lääne Saksamaal. Kardinal valib paavsti. Tunnus punane kübar, punane riietus. Hollandi linna Deventeri ,, ühise elu vennad" ilma mungatõotuseta mungaelule pühendunud inimesed. Õppis Heidelbergis, Padova ja Kölni Ülikoolis. Paavast Eugenius IV ülesanne külastata Bütsantsi, et saavutada ortodoksi kiriku ühinemine katoliku kirikuga ( ebaõnnestus). Renessanss hakati inimesekeskselt maailma vaatama. Peateosed: · Õpetatud mitteteadmistest · Oletustest · Jumala nägemisest. 1448. sai kardinaliks. Suri 1464 Todi linnas ( Kesk - Itaalias). Ta on maetud Rooma San Pietro in Vincoli kirikusse. Püha Nicolaus - Santa Claus. Mustpeade vennaskond vallalised kaupmehed Suur Gild abielus kaupmehed
Siena katedraali ehitamist alustati 12. sajandil romaani stiilis, kuid 13. sajandist rajati seda edasi gooti stiilis ning nüüd on sellest väljakujunenud üks parimaid Itaalia gooti arhitektuuri näiteid. Kiriku seinad on on kaetud valge ja musta marmoriga ning katedraali marmorpõrandad on dekoreeritud Domenico Beccafumi poolt. Pinturichio maalis Piccolomini raamatukogu freskod, mis rajati 1495. aastal kardinal Franssesco Piccolomini poolt, kellest hiljem sai paavast Pius III. Ehitise esimesed struktuurid on veidrad ning neid katab legendide vari. Katedraali pragusel asukohal seisis üheksandal sajandil kirik koos paavsti paleega. 1058. aasta detsembris peeti kirikukogu, mille tulemusel valiti uueks paavstiks Nicholas II. 1196. aastal hakati rajama uut katedraali. 1215. aastal peeti seal juba päevaseid missasid. 1226. aastast on märkmeid valge ning musta marmori transpordi kohta. Võlv ja transeptid konstrueeriti 1259.- 1260. aastal. 1339
Karkovi piiskopina oli Karol Wojtyla nidanud end võimeka juhi juhi ja organisaatorina, kelle leebe põhimõttekindlus oli kohalikud kommunistid korduvalt taganema sundinud. Paulusest sai ikestatud ja unustatud Kesk- ja Ida Euroopa rahvaste mõjukas eeskõneleja, kes katoliku kiriku juhtimise kõrval kunagi neid ei unustanud. Erilist vastukaja Karoli paavstiks saamine muidugi tema kodumaal. Kommunistlikud võimuorganid aimasid tõsist ohtu., kuid kui paavast avaldas soovi 1979. aastal Poolast külastada, siis ei söendanus nad teda takistama.. Paavsti kogunes vastu võtma üle miljoni inimese ja visiidil oli Poolale tohutu mõju. Johannes Paulus II kuulutas, et inimestel on õigus vabadusele ning kutsus neid ülesse hirmust üle saama. Paavsti sõnum aitas hajutada kommunistliku vägivalla abil rahvasse aastakümnete jooksul süstitud hirmu- ja jõuetustunnet. NSV Liidu juhtkond oli Johannes Paulus II tegevuse pärast selleks ajaks üsna mures
aru anda. Ajaliku maailma lõpp, alles jäävad taevariik õigetele, põrgu hukatus patustele. · Puhastustuli tuli, kus patused oma pattude lunastamiseks viimse kohtupäevani piinlevad. · Sakramendid kiriku õnnistavad toimingud. Ristimine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine. SUUR KIRIKULÕHE. Varakeskajal hakkasid tekkima erimeelsused Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. Patriarh allus Bütsantsi keisrile, paavast aga mitte (kuigi tunnistas Ida-Rooma keisrit ilmaliku valitsejana) Süvenesid erimeelsused rituaalides ja usulistes tõekspidamistes. 1054. saatis paavst oma saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama. Seal toimunud tüli tulemusel panid paavst ja patriarh üksteist kirikuvande alla. Kirikulõhe e. skisma LÄÄNE KIRIK IDA KIRIK
Armee koosnes palgasõduritest,kes allusid ainult väepealikule Ülesehitus,relvad jne jäid samaks Alates 1.Puunia sõjast oli neil võimas sõjalaevastik,parimad kindluse piirajad Caesar-Vana Rooma väejuht. Ta vallutas Gallia ja oli esimene rooma väejuht, kes üritas Britanniat vallutada. 2.Liivimaa ristisõda Ristisõja mõiste ja põhjused. Liivimaa piiskopid. Ristisõja algus: liivlaste ja latgalite ristimine. Ristisõjad-alguseks loetakse 1198a.,sest Rooma paavast Innocentius III andis volitused Liivimaa Iipiiskopile Bertholdile alustada sõjategevust liivlaste ristimiseks Liivimaa piiskopid 1. 11861196 Meinhard 2. 11961198 Berthold Ristisõja algus 1. Selle taga seisis Hamburgi-Bremeni peapiiskop,kes lootis sel teel taastada oma kiriku kunagise liidripositsiooni Põhja-Euroopas 2. Toetasid ristisõda saksa kaupmehed,kes olid huvitatud kindla tugiala rajamisest Väina jõe ääres 3
konkoraadile piirangud, mis võimaldas riigivõimul sekkuda kirkuasjadesse. Napoleon keisriks 1804. 18.mai 1804 kuni 11.aprill 1814 oli ta Prantsusmaa esimese keisririigi Prantsusmaa keister. Prantsuse senat otsustas anda Napoleon Bonapratele keisritiirli, otsuse ratifitseeris samal päeval rahavhääletus. Nap.kroonimine toimus 2.detsembri. Kroonimstseremooni pidi läbi viima paavst Pius VII, kuid Nap keeldus Rooma minemast ja kutsus paavsti pariisi. Kui tseremoonial paavast asus talle krooni pähe panema, haaras Nap selle tal käest ja pani ise endale pähe ja ka oma abikaasale. Koalitsioonisõjad. Euroopa riikide sõjad Prantsusmaa vastu 18.sajandi lõpul ja 19.saj algul. Teine koalitsioon (Paul I, Aleksander Suvorov, Lunéville'i ja Amiens'i rahud) Paul I- venemaa keiser(1796-1801) Aleksander Suvorov- Venemaa keisririigi väejuht, kelle juhtimisel ei kaotatud mitte ühtegi lahingut. Amiens’i rahu oli 25.märtsil 1802 Pr
Riia eesmärk: augustiinlik värk parem – rohkem õigus, suuremad sissetulekud. Ordui rüü valge – augustiinlastel must. Küsimus, millises ordus (rõivas) peab kapiitel olema. 14saj lõpul sai keegi Damerow piiskopiks (1378-1400). Tartus 1378 skisma ja Damerow oli Avignoni poolt. Üs mingi jama. Keegi Hecht oli ka piiskop aga vaid nominaalne. 14saj II oli ordu korduvalt pandud kirikuvande alla. Ka Riia linn, sest too keeldus peapiiskopi alluvusse minna. Aga ordul privileege, et vaid paavast saab seda teha. Ignoreeriti vist. 1390. aastail saavutas Ordu kuurias edu. Uus peapiiskop ordu liige Johann von Wallenrode ja Riia toomkapiitel inkorporeeriti ordusse. Opositsioon aga oli endiselt olemas. Damerow tegi opositsiooni Magdeburgi, Inglismaa, Leedu jms sellistega. Ordu suutis osaliselt koalitsiooni lõhkuda ja vallutas 1396 Tartu piiskopkonna. 1396 Uued läbirääkimised Danzigis. Ordu võit, tunnistati Riia kapiitli inkorporeerimist. Ordu sai ka
Keskmine eluiga madal, lastesuremus suur. Pühakute imeteod sisaldavad tavaliselt toidumuretsemist. 10. - 14. sajandi alguses soodne kliima põllumajanduseks. Naise ühiskondliku seisundi paranemine, nt rüütlite daamikultus, trubaduuride laulud. Keskaja II poolel eluiga keskmiselt umbes 40 50 aastat, vanadus loeti saabunuks varem kui meil, aadlimeestel vanadusenõtrus u 60. aastaselt, talumeestel 50. aastasena. 6 Paavast Innocentus III: "Meie elupäevi on 60. aastat, paremal juhul 70. aastat ning paremal juhul on need häda ja viletsus." Igast 1000 sündinust suri: 1. Alla ühe aastasena 150 300 last. 2. Alla kahe aastasena 100 200 last. Rahvaarvu kasv hakkas pidurduma alates 13. sajandi lõpust. Põhjusteks alanud kliima halvenemine, majanduse ekspansiivse kasvu võimalused on ammendunud. Mõnedel viletsamatel aladel põllud liiga kurnatud, harimeseks sobimatud 1maad /3 hülja
XXII hereetikuna ning majasteedi kurjategijana surma. Johannes XXII ei andnud järele ning lasi oma suveresidentsi ümber rajada viinapuuaiad, mille keskelt läks 1329. aastal teele paavsti bulla, milles mõisteti hukka dominikaani müstiku Meister Eckarti kirjutised. (ka eelmise küsimuse vastust võib siin arvesse võtta ) Pisa kontsiil 1409 Selle abil üritati uuesti taastada kiriku ühtsust. Nii Avignoni paavst Benedictus XIII kui ka Rooma paavast Gregorius XII kuulutati ametist tagandatuiks ning asemele valiti uus Pisa paavst Alexander V. Ametist vabastatud paavstid aga keeldusid lahkumast. Kõik 3 hakkasid nimetama end kiriku õigeks peameheks ning nõudsid endale alluvust, mille tagajärg oli täielik segadus. Paavst Johannes (XXIII) Pisa paavst, tunnistas konsiliarismi põhimõtteid. Konstanzi kirikukogul 1414 1418 oli ta ainus kolmest paavstist, kes kohale ilmus. Seal süüdistati
annaabi.ee 
