aasta paiku. Jõgesid suudab üheksavöölane ületada kahel viisil. Kõigepealt suudab ta kuni 6 minutit hinge kinni hoida: see kohastumus on tal tekkinud käikude kaevamiseks. Nõnda võib ta veekogu põhja laskuda ja mööda põhja teisele kaldale joosta. Teiseks suudab üheksavöölane nii palju õhku alla neelata, et ta muutub veest kergemaks, ja siis kohmakalt ujuda. 2 Üheksavöölased paaruvad reeglina suvel, täpne aeg sõltub elupiirkonnast. Kuna vöölastel on nõrk kuulmine ja nägemine, eeldavad teadlased, et isasloom saab emaslooma paaritumisvalmisolekust aru haistmise abil. Viljastatud munarakk kinnitub emakaseinale alles 3 kuu möödudes. See pikendab loote arengut ning seetõttu sünnivad pojad alles järgmisel kevadel, kui toitu on juba külluses. Vastsündinud vöölased on hästi arenenud ja nägijad. Emasloom toidab poegi piimaga mitu nädalat
Jämedama puu juurde pöördub ta tagasi ka järgnevatel öödel. Öödel seetõttu, et koprad töötavad vaid öösel. Puid langetades seisab kobras tagajalgadel ja toetub esijalgadega vastu tüve. Kopra lõikehammaste jäljed kujutavad endast paralleelseid soonekesi, mis oleksid nagu kumera peitliga tehtud. Närimisel tekkivad laastud on mõnikord 10-12 cm pikkad. (1;3;6;8) Koprad on monogaamsed. Paarid moodustuvad kogu eluks. Sigivad nad kord aastas. Paaruvad koprad jaanuaris-veebruarus. Tiinus kestab 105-107 päeva.(6) Pesakonnas on 2-5 poega, harva rohkem. Pojad sünnivad nägijatena ja karvadega kaetult. 1-2 päeva pärast suudavad nad juba ujuda, 3-nädalastena aga alustavad iseseisvat toitumist taimedest. Noorloomad püsivad kaua vanemate juures, harilikult elatakse perekonniti koos. Pere koosneb täiskasvanute paarist ja nende eelmise ning jooksva aasta järeltulijatest. Alles kolmandal eluaastal saavad noored
Autbriiding (inglise outbreeding) ehk mittesugulusaretus (ka välisaretus) on taime- ja loomaliikide, kes genotüübilt on suhteliselt kaugemalt seotud (võrreldes inbriidinguga), ristamine. Autbriiding toimub alati liigisiseselt. Autbriidingu oodatav tagajärg on vaadeldava organismirühma heterosügootsuse suurendamine, millega vähendatakse järglase tõenäosust haigestumisele ja geneetilistele anomaaliatele. Autbriidingul paaruvad omavahel loomad, kelle suguluskoefitsient on väiksem kui antud populatsiooni loomadel keskmiselt. Seepärast viibki autbriiding alati populatsiooni heterosügootsuse suurenemisele. Vastandina homosügootsuse suurenemisele populatsioonis inbriidingu korral suureneb autbriidingu ehk välisaretuse (mittesugulusaretuse) puhul populatsiooni heterosügootsus, so. heterosügootsete isendite osatähtsus c. Mutatsioonid Kõikidel liikidel
11. Loodusliku valiku mõiste Organismide ebavõrdne paljunemine ja ellujäämine , mis tuleneb nende geneetilistest ja elutingimuste iseärasustest 12. Inbriidse depressiooni mõju populatsioonidele Produktiivsuse vähenemine, sigivuse langus, pärilike defektide ilmnemine ja teised inbriidingu toimumise negatiivsed tulemused. 13. Autbriidingi positiivsed ja negatiivsed mõjud populatsioonidele Autbriiding surub alla kahjulikud alleelid, aga depressioon, kui paaruvad kaugete mittekohastunud populatsioonide isendid. 14. Liigi definitsioon ja liigitekke moodused Liik – looduses tegelikult olemasolev organismirühm, keda iseloomustab ühine ja ühtlasi unikaalne geenifond ja üldine sarnasus tunnustes ning kellel on ühine levila ja ühtne põlvnemine. Liigitekke moodused: geograafiline liigiteke allopatriline - geograafiline eristumine, isolaatide teke, varem pidevas populatsioonis
- koostoime tagajärjel. Populatsioonide moodustumine on liigi kohastumine lokaalsete keskkonnatingimustega. Ühe populatsiooni isendeid iseloomustab nende geno- ja fenotüüpide suhteline sarnasus võrreldes teiste populatsioonide esindajatega. Tinglikult võib populatsiooniks lugeda teatud territooriumil (riigis, mandril) levinud üht loomatõugu või isoleeritud (valdavalt rühmasiseselt paaritatavat) tõurühma, mis erineb tõu üldisest tüübist. Kui ühe populatsiooni isendid paaruvad ainult omavahel (ristumist teiste populatsioonide isenditega ei toimu), siis nimetatakse seda suletud (isoleeritud) populatsiooniks. Vastandmõiste sellele on avatud populatsioon, kus toimub mingil määral ristumine ka teiste populatsioonide isenditega, kellel on oluliselt erinev genotüüp. Populatsiooni kogu geneetilise informatsiooni, tema genofondi moodustab kõikide selle populatsiooni isendite geenide (genotüüpide) kogusumma, kõigi alleelide kogum.
Hardy-Weinbergi tasakaaluseadus Alleeli ja genotüübisagedused on põlvkonniti konstantsed ja omavahel sõltuvuses. Seda juhul kui panmiktiline populatsioon on geneetilises tasakaalu seisundis. Geneetilist tasakaalu väljendatakse valemiga: p2+2pq+q2=1 p2 = AA (homosügootidesagedus) q2 =aa (homosügootide sagedus) 2pq = Aa (heterosügootide sagedus) kui 3 alleeli, siis: p2+ q2+ r2+ 2pq +2pr + 2qr = 1 Isoleeritud ehk suletud populatsioon on kui ühe populatsiooni isendid paaruvad vaid omavahel ja paarumist teiste populatsiooni isenditega ei toimu. Ideaalne populatsioon Panmiktiline - isendite populatsioonisisene vaba paardumine Mutatsioonide toimumise puudumine Migratsiooni puudumine Valiku/selektsiooni puudumine Indiviidide lõputult suur arv Kõikide genotüüpide võrdne viljakus, säilivus ja eluvõime 7. Populatsiooni geneetilist struktuur mõjutavad tegurid a
üsna kokkuleppeline. Polügüünia esineb näiteks enamikul imetajatel; o o polüandria (mitmemehepidamine), kus üks emane paarub mitme isasega, igal isasel aga on vaid üks emane sigimispartner Jaguneb analoogselt polügüüniale. Polüandria on võrreldes polügüüniaga suhteliselt harv nähtus, esineb lindudest näiteks mõnedel kurvitsalistel; o o polügünandria (segaabielu), kus nii emased kui ka isased paaruvad mitme partneriga, seega segu polügüüniast ja polüandriast. Esineb näiteks teatavail lindudel; o o promiskuiteet (valimatu paarumine), kus mingeid kindlaid paarisuhteid üldse ei esine ja paarumine toimub valimatult kellega juhtub. Promiskuiteet (ja ka polügünandria) iseloomustab näiteks paljusid kalu. Paarumissüsteemid ja vanemhoole tüübid
Nüüd peaks järgnema meioosile iseloomulik homoloogiliste tütarkromatiidide liitumine ja sünaptoneemsete komplekside teke, kuid näib, et mõnel juhul tütarkromatiidid ei jõua teineteisest eraldudagi. Kuidas muidu seletada austerserviku viljakehast kahe erineva tuumagenoomi suurusega eospopulatsiooni teket (Kullman, 2000). Meioos pole normaliseerinud kromosoomide (genoomi) suurust, nagu näeb ette Zolan’i (1995) poolt välja pakutud mudel. Ilmselt paaruvad homoloogilised kromosoomid vaid osaliselt. Võimalik, et ka siin, nagu oletatud mitokondrite puhul, toimub midagi taolist nagu bakterite konjugatsioonil. Meioosi teine jagunemine jätkab vahepeal pisut segadusse aetud mitootilist jagunemist. Kui arvestada seda, et lahknevad tuumad võivad säilitada liitunud tuumade ebavõrdse suuruse, siis pole meioosi esimene jagunemine mitootilist jagunemist eriti mõjustanud
68.inbriiding ehk sisearetus-kaks indiviidi, kellel on ühised eellased, kannavad edasi sarnaseid geene. Kui neid loomi omavahel paaritada võivad järglastel kohtuda sarnased geenid.Sugulaste omavaheline paarumine. Inbriidinguga suureneb homosügootsete ja väheneb heterosügootsete isendite arv iga põlvkonnaga. Autbriiding välisaretuse korral suureneb populatsiooni heterosügootsus. Suureneb heterosügootsete(Aa) isendite osatähtsus. Välisaretusel paaruvad omavahel isendid, kelle sugulusaste on väiksem kui antud antud populatsiooni loomadel keskmiselt. Seega on sarnaste geenide kohtumise tõenosus väike. Seepärast suureneb autbriidingu korral alati populatsiooni heterosügootsus. 69. F tähistataxe hübriidseid põlvkondi(soo geneetikas) M mutageenseid põlvkondi(mutatsiooni aretuses) I inbriidingu sisepõlvkondi(loomsetel;populatsioonigeneetikas) 70. Sisearetuse mõju risttolmnevatele kultuuridele 71
68.inbriiding ehk sisearetus-kaks indiviidi, kellel on ühised eellased, kannavad edasi sarnaseid geene. Kui neid loomi omavahel paaritada võivad järglastel kohtuda sarnased geenid.Sugulaste omavaheline paarumine. Inbriidinguga suureneb homosügootsete ja väheneb heterosügootsete isendite arv iga põlvkonnaga. Autbriiding välisaretuse korral suureneb populatsiooni heterosügootsus. Suureneb heterosügootsete(Aa) isendite osatähtsus. Välisaretusel paaruvad omavahel isendid, kelle sugulusaste on väiksem kui antud antud populatsiooni loomadel keskmiselt. Seega on sarnaste geenide kohtumise tõenosus väike. Seepärast suureneb autbriidingu korral alati populatsiooni heterosügootsus. 69. F tähistataxe hübriidseid põlvkondi(soo geneetikas) M mutageenseid põlvkondi(mutatsiooni aretuses) I inbriidingu sisepõlvkondi(loomsetel;populatsioonigeneetikas) 70. Sisearetuse mõju risttolmnevatele kultuuridele 71
5)Petised (mähivad kookonisse mitte elusa putuka vaid kivi vms, mille emasele viia, et emane neid valiks), 6),,Tõelised" parasiidid (isased imevad end ema kõhunaha külge ja on sellega tekitanud ühise vereringe, mis võimaldab emast viljastada), 7),,Pereisad" (nt ogalik; Pereisad on hea näide võitlusvõttest, st et isased hoolitsevad oma järglaste eest) 8)Spermakonkurents (seda kasutavad need liigid, kus emased mitmete isastega paaruvad, loterii põhimõttel, see kes rohkem seemnerakke suudab emasesse sisestada, see tõenäoliseimalt on see, kelle järglased emane ilmale toob) Emaste valikuvõimalused: Passiivne valik emane ei tee midagi ise, isased võitlevad ja kes võidab saab emase endale; järelikult emane ongi parima mehe saanud. Aktiivne valik:
variatsioonide tekke ja muutuste probleemidele ning loob matemaatilisi mudeleid, mis kirjeldavad neid muutusi. Ühe populatsiooni isendeid iseloomustab nende geno- ja fenotüüpide suhteline sarnasus, võrreldes teiste populatsioonide esindajatega. Tinglikult võib populatsiooniks lugeda teatud territooriumil (riigis, mandril) levinud üht loomatõugu voi isoleeritud (valdavalt rühmasiseselt paaritatavat) tõurühma, mis erineb tõu üldisest tüübist. Kui ühe populatsiooni isendid paaruvad ainult omavahel (ristumist teiste populatsioonide isenditega ei toimu), siis nimetatakse seda suletud (isoleeritud) populatsiooniks. Vastandmõiste sellele on avatud populatsioon, kus toimub mingil määral ristumine ka teiste populatsioonide isenditega, kellel on oluliselt erinev genotüüp. Populatsiooni kogu geneetilise informatsiooni, tema genofondi moodustab kõikide selle populatsiooni isendite geenide (genotüüpide) kogusumma, kõikide alleelide kogum. 63
Mida enam sügise poole, seda kõrgemal toimub paarumine – isegi tatud emalahutusvõrega. Kunstlikult viljastatud mesilasemale antakse kuni 50 meetri kõrgusel. Lesed lendavad ja paiknevad õhus ebaühtla- kaks doosi CO2: esimene viljastamise ajal ja teine kas viljastamisele selt, tavaliselt on leski rohkem mesilast kaugemal. Lesed ei lenda suurte eelneval või järgneval päeval. Pärast viljastamist võib mesilasema veekogude kohal. Üldiselt paaruvad emad ühel ja samal kohal, ja sinna endiselt püüda paarumislennule minna, mistõttu emalahutusvõre kogunevad igal aastal ka lesed. Üle poole emadest lendab paaruma ka tuleb hoida lennuava ees, kuni ema hakkab munema. Viljastatud ema teist korda, paarudes igal korral 6–10 lesega. Teatud osa emasid läheb lenduminekut tuleb iga hinna eest vältida, sest peale CO2-ga uimasta- paaruma veel kolmandatki korda
annaabi.ee 
