· Metaboolne antioksüdantsus regenereerib askorbaadi, ubikinooni, GSH (aitab vältida vit E ja C defitsiiti), metall-ioonide kelateerimine, makrofaagide poolt toodetava lämmastikoksiidi tootmise pärssimine Defitsiit: häiritud kataboolsed protsessid Allikad: · Pärm, liha, piim, taimsed produktid Kasutamine: · Vit C, E, B2, B3, B5 · Diabeet, lihaskrambid, ateroskleroos, isheemia Toksilisus: pmts puudub PABA (p-aminobensoehape) Biofunktsioonid: 1. Vitamiin foolhappe ehitusüksus hädavajalik soole mikrofloora foolhappe sünteesis 2. Erütrotsüütide normaalne areng 3. Naha ja juuste normaalne pigmenstatsioon aktiveerib türosinaasi Defitsiit: Imendumist häirivad liigne alkohol ja kohv · Alkoholism, sulfoonamiidide kestev kasutamine (PABA antimetaboliidid inaktiivse foolhappe süntees) Tunnused: · Väsimus, ärritatavus, depressioon, soole mikroflora arenguhäired,
Vitamiinpreparadiid Vitamiinid Veelahustuvad Rasvlahustuvad B-grupi vitamiinid (12), A vitamiin ehk retinoidid, Askorbiinhape (C vitamiin), D-vitamiin ehk kaltsiferoolid, Biotiin (H vitamiin), E-vitamiin ehk tokoferoolid, S-metüülmetioniin (U vitamiin), K- vitamiin ehk naftokinoonid, p-aminobensoehape, Q -vitamiin ehk ubikinoonid Lipoehape (N vitamiin). Vitamiin A Funktsioonid: Norm.doos: nägemisprotsess mehed: 0,8-1,1 mg oluline antioksüdant naised: 0,75-0,85mg platsenta ja spermatosoidide areng kõhrkoe ja luukoe (ka hammaste) kasv embrüo organismi rakkude areng limakestade epiteeli ning naharakkude arengus Allikad: kala- ja loomamaks, karotenoidid Defitsiit:
On vees lahustuvad ühendid. Võrreldes rasvlahustuvate vitamiinidega on nende varud organismis suhteliselt väikesed, mistõttu peaks neid iga päev saama toiduga. B-rühma vitamiinid B1 tiamiin B2 riboflaviin B3, PP niatsiin, nikotiinhape, nikotiinamiid B4 koliin B5 pantoteenhape B6 püridoksiin, püridoksamiin B8 inositool B10, B11 foolhape, folatsiin B12 kobalamiinid B13 oroothape B15 pangaamhape BT karnitiin C-vitamiin askorbiinhape H biotiin N lipoehape U S-metüülmetioniin PABA p-aminobensoehape P bioflavonoidid Vitamiinide defitsiit Inimorganismis olevate vesilahustuvate vitamiinide varud peavad vastu vaid nädalaid, rasvlahustuvate omad pisut kauem (tänu sellele, et neid säilitatakse rasvkoes). Varudele vaatamata on vajalik vitamiinide igapäevane saamine toiduga, sest vaid nii tagatakse varude piisava taseme säilumine organismis, mis on vajalik vähemalt kahel põhjusel: · varude taseme langusest põhjustatud mitmed subkliinilised kahjustused muudavad
paranemist, suurendab organismi vastupanuvõimet haigustele - Toores maks, toores rasvane kala (tuunikala, lõhe, angerjas), värsked ja toored puuviljad ja köögiviljad l. H – biotiin - Osaleb süsivesikute omastamises ja rasvhapete tootmises, stimuleerib kasvamist, võitleb nahahaiguste vastu - Maks, pärm, munad m. N – lipoehape – kataboolsed protsessid – pärm, liha, piim, taimsed produktid n. PABA – p-aminobensoehape – naha, juuste norm pigmentatsioon – maks, piim, munad o. U-S – metüülmetioniin p. P – bioflabonoidid 2. Rasvlahustuvad – allikad, põhifunktsioonid a. A – retinoidid - Stimuleerib kasvamist, kaitseb nakkuste eest, soodustab nägemist, antioksüdeeriva toimega - Maks, toores liha, tursamaksaõli, piimatooted, porgand (provitamiin A) b. D – kaltsiferoolid - Osaleb kaltsiumi ja fosfori imendumises; rahhiidivastane
BT karnitiin lihasaadused, pärm C askorbiinhape mustsõstra ja kibuvitsa marjad, jõhvikas kapsas, paprika, pähklid, tsitrused H biotiin maks, neerud, piim, oad, tomat, munarebu N lipoehape pärm, piim, liha U S-metüülmetioniin kapsas, spargel, petersell, tomat 6 pAB p-aminobensoehape maks, piim, munad, pärm P bioflavonoidid värsked puu- ja juurviljad VITAMIINIDE DEFITSIIT Inimorganismis olevatest varudest jätkub enamike vitamiinide puhul 4...40 ööpäevaks ning seetõttu on vajalik nende pidev saamine seedekulgla kaudu. See tagab nii reservide säilimise kui ka nendest ensüümide tarbeks moodustuvate koensüümide sünteesi. Vitamiinide mistahes defitsiit tekitab just nende koensüümse rolli tõttu keerulisi
Anna Haava nim. Pala Kool Vitamiinid Uurimustöö Bioloogias 12.12.2007 Vitamiinid Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed s.t.omavad teatud regulatoorset mõju organismi ainevahetuslikele protsessidele, madalmolekulaarsed ning eksogeensed (vitamiine ei sünteesita harilikult organismis (inimese puhul), vaid saadakse seedekulgla kaudu toiduga või mõnel muul viisil) orgaanilised ained, millel ei ole energeetilist tähtsust ja mille vajadust päevas väljendatakse kas milligrammides või mikrogrammides. Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks, kuid nende ühendite sünteesivõimelt on organismirühmad küllaltki erinevad. Kõige täiuslikumalt on vitamiinide süntees evolutsioonis välja kujunenud taimede, kellele järgnevad mikroobid, seened ja viimasena loomad, sealhulgas ka inimene- ehk mida kõrgem arengutase, seda nõrgemalt on vitamiinide sünteesivõime evolutsioonis säilinud ...
BT Karnitiin Lihasaadused, pärm C Asborbiinhape Mustsõstrad, kibuvitsamarjad, jõhvikad, kapsas, paprika, pähklid, tsitruselised H Biotiin Maks, neerud, piim, oad, tomat, munarebu, sooled N Lipoehape Pärm, piim, liha U S-metüülmetioniin Kapsas, spargel, petersell, tomat pAB p-aminobensoehape Maks, piim, munad, pärm P Bioflavonoidid Värsksed puu- ja juurviljad Rasv-lahustuvad vitamiinid Retinool (vitamiin A) Retinool (I) Retinool 11-cis-retinaal (II) A-vitamiini saadakse kahest keemiliste ainete rühmast: retinoididest ja karotinoididest. Retinoidid annavad eeltoodetud A-vitamiini (sedalaadi toitaine, mida keha saab kohe omastada). Teine A-vitamiini vorm on A-vitamiini eelaste, beetakaroteen. Keha muundab selle retinoolitaoliseks aineks.
Paratsetamool (joon. 42) on p-aminofenooli prominentseim derivaat. Ta on O valuvaigistava ja palavikkulangetava toimega. H3C C HN OH P a ra t s e ta m o o l (p -a ts e e ta m in o fe n o o l) 35 p-Aminobensoaat (PABA) PABA (p-aminobensoehape; joon. 43) on vees halvastilahustuv kristalliline substants. Ta on Joon. 43 vitamiin foolhappe eelühend. Mõningaid PABA karboksüülestreid kasutatakse lokaalanesteetikumi- H2N COO- dena (anestesiin, novokaiin jt). Novokaiin lahustub vees väga hästi ja tema metabolism organismis on p-Am inobensoaat (PAB A) kiire, mistõttu teda saab lühikese ajavahemiku jooksul korduvalt manustada
Kordamisküsimused (membraantransport, ensüümid, vitamiinid, regulatsioon) 1. Kirjutage võrrand, mis seob omavahel difusiooniga seotud vabaenergia muutuse ja kontsentratsiooni gradiendi (aine kontsentratsioon rakus sees jagatud aine kontsentratsioon rakust väljas). dG=RTln(Cin/Cout) 2. Aine A liigub rakku passiivse difusiooni teel. Milline on difusiooniga seotud vabaenergia muutus olukorras, kus aine A kontsentratsioon rakus ja rakuvälises keskkonnas on võrdne. Positiivne. Tasakaaluolek (dG=0) võib erineda olukorrast Cout=Cin juhul kui membraanil esineb membraanipotentsiaal ja transporditav aine on laenguga. Membraantranspordiga on ühendatud mingi teine protsess, mida iseloomustab dG. Raku sees toimub transporditava aine modifitseerimine või sidumine. 3. Millise ühendi passiivne difusioon läbi rakumembraani on kõige aeglasem ja millise kõige kiirem? (erinevad ühendid) Glükoos kõige aeglasem....
molekuli kahelaadsed omadused kindlustavad erineva käitumise : Vees: pead välja hüdrofoobses lahuses (nt eeter): pead sisse sabad sisse sabad välja Sarnaste omadustega molekulid seostuvad omavahel. 22. Rasvas lahustuvad vitamiinid. Rasvlahustuvaid vitamiine leidub peamiselt looma-ja taimeõlides. Rasvlahustuvad vitamiinid on vitamiinid A, D, E, K, Q 23. Vees lahutsuvad vitamiinid. Vesilahustuvad vitamiinid on peamiselt puu-ja juurviljades. Nendeks on vitamiinid rühmast B, C, H; N; PABA (p-aminobensoehape); PP 24. Vitamiinide seos ensüümidega. Vitamiinide toime organismis on katalüütiline. Organismi ainevahetust reguleerivad vitamiinid ensüümide kaudu, olles ensüümide koostisosaks (koensüümid!) 25. Hormoonid ja hormonoidid: üldiseloomustus, toimemehhanism. Hormoonid on bioaktiivsed endogeensed ainrd, mida KNS kontrolli all sünteesitakse spetsialiseerunud näärmetes, sekreteeritakse otse verre või lümfi ja trantsporditakse
näiteid). Rasvlahustuvad vitamiinid: - A retinoidid - D kaltsiferoolid - E tokoferoolid - K naftokinoonid - Q ubikinoonid - F linoolhape ja alfalinoleenhape Vesilahustuvad vitamiinid: - B grupi vitamiinid - C askorbiinhape - H biotiin - N lipoehape - U S-metüülmetioniin - PABA p-aminobensoehape - P bioflavonoidid Mis on vitameer? Vitamineerid e. Isoteelid: - Vitamiinide grupp, mis on ehituselt ja omadustelt sarnased ja mida tähistatakse ühe ja sama tähega (vitameerid A, D) - Põhimõtteliselt ka B-grupi vitamiinid Vitamiinide defitsiit põhjused ja tagajärjed (avitaminoos, hüpovitaminoos). Avitaminoosid - Vitamiinide täielikust puudumisest toidus tingitud raskekujuline ja kindlate
K naftokinoonid B4 koliin C askorbiinhape Q ubikinoonid PP (B3 ) niatsiin, nikotiinhape H biotiin F linoolhape ja B6 püridoksiin N lipoehape linoleenhape B8 inositool, müoinositool U S-metüülmetioniin B 10 , B11 foolhape, folatsiin PABA p-aminobensoehape B 12 kobalamiinid P bioflavonoidid Kuna inimene vajab vitamiine ööpäevas väga väikestes kogustes, mida mõõdetakse mikro-või milligrammides, siis ei vaja terve ja segatoitu kasutav tervisliku eluviisiga inimene täiendavaid vitamiinipreparaate. Mõningaid vitamiine (näiteks vitamiini K, B 4 ja foolhapet) sünteesib inimese seedekanali mikrofloora piisavalt. Inimorganism on võimeline sünteesima vitamiine ka eel- ehk
(kaseiini hüdrolüüsil saadud aminohapete segu) või trüptooni. Kõige parem kasvufaktorite allikas on pärmiekstrakt. Mõned mikroorganismid nagu piimhappebakterid on väga nõudlikud söötme suhtes, sest ei suuda enamikku kasvufaktoreid sünteesida. Kasvavad hästi piimas, piimavadakul, veresöötmel. Veresöötmel on hea jälgida ka mikroobi erütrotsüütide lagundamise võimet ehk hemolüüsi. Kasvufaktor Roll metabolismis 5 p-aminobensoehape Tetrahüdrofoolhappe eellane. Metüülimisreaktsioonid Biotiin Karboksülaaside prosteetiline rühm Co M Koensüüm. Osaleb metaani tekkes Hemiin Tsütokroomide eellane Lipohape Osaleb püruvaadi oksüdatiivsel dekarboksüleerimisel
pähklid, tsitrused H biotiin maks, neerud, piim, oad, tomat, munakollane N lipoehape pärm, piim, liha U S-metüülmetioniin kapsas, spargel, petersell, tomat pAB p-aminobensoehape maks, piim, munad, pärm P bioflavonoidid värsked puu- ja juurviljad A retinoidid kala- ja loomamaks, või Vitamiinid. Vitamiinide klassifikatsioonis (tabel 1.1) tuntakse üle 20 vitamiini. Vitamiinide määratluse teatud suhtelisus ja nende ehituse oluline heterogeensus on peamised põhjused, miks vitamiinide klassifikatsiooni aluseks on nende lahustu- vus
B15 pangaamhape loomsetes produktides ja seemnetes BT karnitiin lihasaadused, pärm C askorbiinhape mustsõstra ja kibuvitsa marjad, jõhvikas kapsas, paprika, pähklid, tsitrused H biotiin maks, neerud, piim, oad, tomat, munarebu N lipoehape pärm, piim, liha U S-metüülmetioniin kapsas, spargel, petersell, tomat pAB p-aminobensoehape maks, piim, munad, pärm P bioflavonoidid värsked puu- ja juurviljad VITAMIINIDE DEFITSIIT Inimorganismis olevatest varudest jätkub enamike vitamiinide puhul 4...40 ööpäevaks ning seetõttu on vajalik nende pidev saamine seedekulgla kaudu. See tagab nii reservide säilimise kui ka nendest ensüümide tarbeks moodustuvate koensüümide sünteesi. Vitamiinide mistahes
annaabi.ee 
