3. Hillar Nahkur ASi Signaal müügiagendina ei tulnud kohale. 4. Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas. 5. Tartu linn valis uue volikogu. Rindlaused: 1. Päike paistab, aga õues on külm. 2. Peaminister astus tagasi, järelikult oli ta siiski milleski süüdi. 3. Kõlasid tuttavad helid: algas viimane vaatus. 4. Ilm on päikeseline ning suusamägi kubiseb sportlikest noortest. 5. Ilm on küll päikeseline, kuid pakase tõttu püsivad lapsed toas. Põimlaused: 1. Olgugi et onu eile meil oli, ei rääkinud ta sellest midagi. 2. Sellepärast et sina nii talitad, pole veel teised kohustatud sama tegema. 3. Ta teadis, et kaotab, ja valmistus selleks põhjalikult. 4. Läksin poodi, et osta endale raamat, mida hädasti vajasin, kuna pidin esmaspäevaks referaadi kirjutama, sest mul oli see ikka veel tegemata. 5. Kas väikevend täna tuleb, ei tea keegi.
........................................... Rindlasue: ................................................................................................ ........................................................................................................ Põimlasue: ............................................................................................... ......................................................................................................... 3. Lõpeta järgmised põimlaused. Tee lausete skeemid. (6p) Kui .......................................................................nägin nägin hämmastavat vaatepilti. Otsustasin,et .........................................................,sest..................................................... .................................................................................. Esineja ootas , kuni..............................................................ja jätkas siis slaidiprogrammiga. 4
Milleks on vaja religiooni? Essee analüüs Analüüsin Jaan Lahe esseed "Milleks on vaja religiooni?". Essee on pühendatud äsjalahkunud teoloogi Pille Valgu mälestusele. Arvamus on kirjutatud valdavalt arutlevas vormis, autor astub lugejaga dialoogi, lootes läbi selle lugejat mõjutada. Lauseehituses on ülekaalukalt kasutuses põimlaused, esineb ka palju võõrsõnu, oma osa leiavad ka retoorilised küsimused ja mõttekordused. Ülesehituselt on loogiline, kus iga järgmine mõte toetab ja viitab eelmisele. Lugejas- konnaks on arvatud kogu eesti rahvas. Essee autorit Lahte häirib asjaolu, et eestlased pööravad liiga vähe tähelepanu religioonile. Autor on veel välja toonud küsitluste tulemused, kus selgub, et Eesti rahvastikust peab ainult 20% inimestest religiooni oma elus oluliseks, mis on maailma
Koolis toimus viimane üritus, kus klaariti tülisid ning saaditõeteri teada. Kes leppisid, kes läksid hoopis veelrohkem tülli. Kooli juhtkond oli otsustanud poistele anda võimalus teha koolihümn ning see ka stuudios ära salvestada. Selle uudise peale hõisati vaid: ,,Teeme ära!" . Millinne on raamatu sõnakasutus ? Palju tänapäevaseid slängisõnu . Ka roppsõnu leidub päris tihti . Lausestusi leiab siit päris mitmeid: pikad, lühikesed, rind ja põimlaused jne. Epiteedid ning isikustamised on olemas, metafoore aga ei leidnud. Mis mulle kõige rohkem meeldis ? Poisid olid tüdrukutega hellad ega kasutanud neid ära, nagu tavaliselt tänapäeva filmides. Vähemalt enamus bändi liikmetest. Oli palju elulisi näiteid . Mida uut said raamatu kohta teada ? Ka seda raamatut lugesin esimest korda ja absoluutselt kõik oli uus . Kas soovitan seda raamatut teistelegi?
Milleks meile Tammsaare? Tammsaare mõistmiseks tuleb meil küsida, kuidas tema teoseid lugeda, mis tähendus neil on, kuidas mõista üht või teist tegelast. Nendele küsimustele peaks minu arvates eelnema veel üks teine küsimus: miks meil antud kirjaniku teoseid vaja on. Milleks on meile vaja Tammsaaret? Milleks tema põimlaused, milleks Kõrboja ja milleks Vargamäe? Ma usun, et igaühel on oma tõlgendus sellest küsimusest ja oma vastus, kuid järgnev on minu arusaam Tammsaare tähtsusest, meie eludes. Esmalt olulisim, mulle on Tammsaaret vaja. Võib öelda, et Tammsaaret lugedes, avastasin endas taas tulihingelise eestlase. Tammsaare teoseid lugedes, lugesin ma ennast ühe mõttelise traditsiooni osaks. Teiselt poolt on mul Tammsaaret vaja aga tema tekstides peegelduva inimlikkuse sõnumi pärast
1. Ahv kiikus köie küljes. 1. Ahv kiikus köie küljes; kuni ta sealt alla kukkus. 2. Isa ostis raamatupoest kriminaalromaani. 2.Isa ostis raamatupoest kriminaalromaani, ta pole varem kriminaalromaani lugenud. 3. Buss väljus koolihoovist kell kaheksa. 3. Buss väljus koolihoovist kell kaheksa, aga mina jõudsin varem kohale. 4. Auto pidurdas järsult. 4. Auto pidurdas järsult, tänu sellele jäi inimene ülekäigurajal terveks. 2. Moodusta antud kõrvallausetega põimlaused (4p). Näidis. kui uni oli ära läinud Kui uni oli ära läinud, piilus päike juba aknast sisse. Näidis. kus varandus on Keegi ei teadnud, kus varandus on. 1. kes suundus kohtunike poole. 1. Rahvas nägi treenerit, kes suundus kohtuniku poole. 2. kuni ta tagasi tuli. 2. Kõik olid vaikselt, kuni ta tagasi tuli. 3. mida katsid veel suured lumehanged. 3. metsas olid maha kukkunud puud- mida katsid veel suured lumehanged. 4. mis tundusid liiga ahvatlevad. 4
...................................................... 6. Keegi ei teadnud uue õpilase nime. ................................................................................................ 7. Õues oli tunda kevade lähenemist. ................................................................................................ 8. Kas sa Tihemetsa Tiinat tead? ................................................................................................ 3. Moodusta antud osalausetest terviklikud põimlaused ja pane komad. 1. nägin Liinat / kui läksin koolist koju / kellega ma polnud ammu kohtunud. ............................................................................................... 2. arvas Ats / kuna oli juba hilja / et sõpra pole enam mõtet oodata. ............................................................................................... 3. et näha mõnda tuttavat / kellega juttu ajada / vaatasin ringi / kuna olin üksi .......................................................
novembril Nt: ilusaim, kõige kenam Nt: siin, trepi peal Sama- ja eriliigilised täiendid ja määrused Sama liik: koma on, Nt: kapis rippusid sametist, siidist ja villasest sallid Eri liik: koma pole, Nt: meil on kodus suur pruun pikakarvaline koer Robi. Kaudne kõne jutustatakse ümber, mida keegi ütles 1) saatelause algusesse 2)sidesõna "et" 3)küsilause puhul küsisõna 4)isik muutub 5)kõneviis, tegumood ( isikuline, umbisikuline, kaudne, käskiv jne) 6)jutumärgid ja koolon kaovad ära Põimlaused Delfiinid, kes on väga armsad, magavad üks silm lahti. Sebra, kes on ise triibuline, ei näe oranzi värvi. Verbita lauselühend verb-tegusõna(pöördsõna) Põimlause kõrvallausest saab teha lauselühendi Lauselühend on komadega eraldatud. Nt: Mees, kellel oli lips ees, tuli meie poole. -> Mees,lips ees,tuli meie poole. nud- ja tud- lõpuline lauselühend nud - täisminevik, enneminevik tud - täisminevik, enneminevik, umbisikulises kõnes ( tegumood ) NB
KUKK. · TA SAMMUS UHKELT NAGU OLEKS TA KUKK KANAKARJA KESKEL. PÕIMLAUSE 3 PÕHITÜÜPI Tunnid olid alanud, kui Arno isaga koolimajja jõudis. ------------------------ , -kui ----------------------------------- . Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. -Kui -------------------------------------- , -------------------------- . 3. Arno, kes hiljem kooli jõudis, tuli isaga ------- , kes ---------------------------- , --------- . · Põimlaused: pealause on märgitud tumedamalt. 1. Vihma hakkas sadama , kui jõudsime Viljandisse. 2. Kui jõudsime Viljandisse , hakkas vihma sadama. 3. Viljandis , mis on Mulgimaa pealinn , töötab teater Ugala. 4. Õpetaja ütles, et sõidame Viljandisse, kus töötab teater Ugala, mida tuntakse hästi. 5. Õpetaja ütles, et sõidame Viljandisse ja läheme ka teatrisse. 6. Õpetaja ütles, et sõidame Viljandisse, ja küsis, kes soovib ka teatrisse minna. SEGALIITLAUSE:
Elumaja Linnamaja Maamaja Kortermaja Suvemaja... Eramaja... Mõistmist raskendab (2) Fraasitasand: Maht Lausemalli vähene tuttavus Ebaharilik sõnajärg Keerulised konstruktsioonid Võõras teave Rasked lausekonstruktsioonid Võrdluskonstruktsioonid Ruumi- ja ajasuhete väljendamine Atributiivsed konstruktsioonid Ebahariliku sõnajärjega laused Põimlaused, eriti hõlmavad konstruktsioonid Lause- ja sõnatähenduse “konflikt” Mõistmist raskendab (3) Sidusteksti tasand: Raske/tundmatu info Mõttelüngad Alltekst Järelduste vajadus Samaviitelised sõnad Ioonid pandi teleporteeruma Uurijatel on esimest korda õnnestunud teleporteerida kvantinfot ühelt aatomilt, täpsemalt üterbiumi ioonilt, teisele. … Teleportatsioon on tavamõistuse jaoks üks veider
(nt.Valu lõikas kehast läbi otsekui noaga.)*"Nagu" ees käib koma,kui teda kasutatakse tähenduses näiteks.(nt.Paljud eesti keeleteadlased,nagu J.Aavik,J.V.Veski,E.Muuk on tõhusalt arendanud eesti kirjakeelt.)*Kui ,,nagu" ees on niisugune,selline seesugune,taoline jt,siis koma ei panda. (nt.Sellised keeleteadlased nagu J.Aavik,J.V.Veski,E.Muuk on õnnistuseks igale kirjakeelele.)*Vasupidiselt rindlausele,mida õnnestub edukalt kokku panna ka ilma sidesõnata nõuavad põimlaused moodustamiseks sidesõna.Aluslause levinuim sidesõna on ,,et",harva mõni teine.(nt.On kasulik,et teatakse üksikasju.) NOMINALISATSIOON-on nimisõnafraas,mille põhjaks on teonimi,nt. Päikesetõusmine,tubade kraamimine jne.või mõni muu deverbaalist nimisõna:Juku tulek,lapse areng.Kui nominalisatsioonis on rohkem kui 1 täiend,tuleks need lahutada(Halvem-ema majast väljumisel;Parem-ema väljumisel majast.)Vältida bürokraatlikku keelepruuki!(halvem-siin teostatakse jalanõude parandust
See eeldab omakorda kahte asja. Esiteks on hea, kui toodetud üksused mahuvad hästi ära partneri töömälusse. See tähendab näiteks, et laused on lühemad kui 5 sõna. Teiseks, kuna teksti sisulist lihtsust/keerukust me eriti valida ei saa, siis peab suuline tekst olema grammatiliselt piisavalt lihtne, et kuulaja suudaks seda kiires tempos vastu võtta. Suulisus toob kaasa vajaduse kõnelda lihtsate lausetega, lihtsate sõnadega, paljude kordustega. Lauselühendid, põimlaused ja väheste sõnadega palju ütlemine pakivad infot tihedalt. Nii nõuavad nad mõistmiseks ja ka tegemiseks enam aega. Kuulates keerukate konstruktsioonidega küllastatud teksti saame häiritud suhtluse. Viies mõjur on suulise suhtluse multimodaalsus. See tähendab, et suulises suhtluses kasutatakse lisaks sõnadele ja grammatikale ka (a) prosoodiat ja parakeele nähtusi (rõhk, intonatsioon, tempo, toon jms) ning (b) kehakeelt (zestid, miimika, pilk jms).
Lause järelekordamise võte (kui suudab järele korrata, siis jääb meelde · f F f' · vabade laiendite olemasolu. Keerulised konstruktsioonid: · võrdlus- Mart on pikem kui Mattias, aga lühem kui Leho. · ruumi-ja ajasuhte- krambude asub mandlikäru taga, peppersackist paremal. · atributiivsed konstruktsioonid Nora tuttava isa prillid. · ebaharilik sõnajärg- kassi ees jooksis koer · põimlaused, hõlmavad konstruktsioonid · lause ja sõnatähenduse konflikt Kuidas aidata? ........ Pertseptiivne tasand III: Teksti mõistmine ! Tekstibaas: tekstis otseselt väljendatud info põhjal tekst kujutlus episoodimälus ehk esmane kujutlus sellest, millest tekst räägib. ! Situatsioonimudel- tekstibaasi, suhtlemis-situatsiooni ja tajuja teadmiste põhjal loodav kujutlus olukorrast, sündmustest mis sarnaneb tekstis esitatuga. NB! INDIVIDUAALNE
Tekstiloomeoskuse õpetamine 34 kasutamist. Swanson jt (2005) toovad esile, et lapse jaoks probleemseid lausemalle peaks koostatavates tekstides esinema võimalikult palju. Sarnaselt NBLI metoodikale, kus teks- tid olid koostatud lähtuvalt lapse jaoks probleemsetest lausemallidest, on jutustuste koostamisel arvesse võetud lapse jaoks probleemseid lausemalle (põimlaused, rindlaused, mitme vabalaiendiga lihtlaused). Käesolevas töös on tekstide keelelise vormistamise juures arvestatud lapse võimete ja oskuste tasemega. Tegevustes kasutatavate tekstide jär- jestamisel võetakse aluseks, et õppematerjal oleks järjestatud põhimõttel lihtsamalt keeru- lisemale. Sisu analüüsi ja pildiseeriate järjestamist nõudvas töölõigus olid aluseks Traumanni (2009) ja Swansoni jt (2005) uurimustööd. Mitmete autorite (Swanson jt
Miks nemad kannatamatuks muutusid? etendust. eesmärki-, või põhjust väljendavad põimlaused Tibu ja kana kuulavad sinu eelmisel korral Laps kuulab ja üle, juhendaja jutusatud lugu ”Mees ja hiir”. korrigeerib enda osutab Muudame koos kanaga sinu lauseid. Tema lauseid, kasutades sidendile
Peab juurde mõtlema. STRATEEGIAD VALE KUJUNDIKAARDI VALIKUL *käändevormi mittearvestamine. Nt ruudust kõrgemal ruut on kõrgemal. *osalausete piiri eiramine *vääljajäte (midag jäetakse midagi ära, ei seostata) *orienteerumine sõnajärjel. KEERULISED SÜNTAKTILISED KONSTRUKTSIONID *võrlduskonstruktisoonid (kelles on jut ja mis jutt temast täpsemalt on) *ruumi- ja ajasuhete väljendamine *atributiivseid konstruktsioonid *ebaharilik sõnajärg *põimlaused, eriti hõlavad konstruktsioonid (ALAkõnepuhul peaks neid vältima) *lause- ja sõnatähenduse ,,Konflikt" Meie ülesanne on närgata keerulisi lauseid, neid analüüsida ja lihtsamaks teha, vastavalt lapse vajadusele. Keerukust tõstab pööratavus! Arvestada tuleks enamkasutatud lausemalle, lause pikkust, sõnadeasukohta üksteise suhtes, (et alus on öeldise ees jne) Suulise kõne puhul mõistmiseks sobiv tempo. Üldse
annaabi.ee 
