Gundestrupi katel · Tegemist on 65 cm suuruse läbimõõduga poolkerakujulise hõbekatlaga. · Neil on kujutatud meeste- ja naistebüste, mis kõige tõenäolisemalt on jumalustekujutised. Saare keldi kunst · Saarekeldid lõid imetlusväärse, fantaasiarohke ja iseseisva kunsti · Teosed on tähistatud mõistega scrollwork · Põhimotiivideks on spiraalid, palmetid, õied, ringid ja mullid. · Saarekeldi kunsti kõrgpunkt oli 1. sajandil ja 2. sajandi alguses p.m.a. 2. sajandil piirdus kunstiteoste levik peamiselt roomlaste poolt hõivamata aladega, esijoones Soti- ja Iirimaaga. Keldi mündid · väga palju üle võetud kreeklastelt ja roomlastelt ning see siis omamoodi ümber tehtud
Isa Goriot tõi Eugene maa peale tagasi ning pani nooraristokraadi oma väärtuseid ümber hindama. Eugene iseloomustas ambitsioonikus (tahe saada kellekski), heasüdamlikus (Isa Goriot-le tundis kaasa ja ka enda perele) ning veel oli ta manupuleeriv (Eugene manipuleeris mitme daamiga korraga). Peale vanamehe surma vandus Eugene ta eest kätte maksta ning oli valmis Pariisi õukonda ennast pühendama. Teose põhiprobleemiks oli raha ja selle hullutav mõju. Põhimotiivideks olid ahnus, kadedus, eneseohverdus, võim, naiivsus ja südametus. Ahnust, kadedust, võimu ja südametust esindasid isa Goriot tütred ja eneseohverdust ning naiivsust esindasid isa Goriot ja ka Eugene. Teoses olid esindatud probleemid nagu miks hellitatakse lapsi ning käitutakse nende suhtes eneseohverdavalt? (nt. loos Isa Goriot armastas oma lapsi liigagi palju, et neile midagi keelata ning oli viimases hädas isegi oma
Algul pesitses ta Kragerø linnas, kus ta maalis mitmeid klassikalisi maastikumaale ja osales Kristiania (Oslo) ülikooli sisekujunduse konkursil. 1912 aastal pandi ta tööd üles Sonderbundi näitusel Kölnis. Kragerø’s lasi ta endale ehitada suured stuudiod, kus ta töötas ülikooli projekti kallal, mis pärast pikka poleemikat ja diskussioone lõpuks 1916 aastal vastu võeti. Samal aastal ostis ta endale maja Ekely asulas, kus elas aastaid endassetõmbunult, spartalikku elu. Põhimotiivideks kujunesid lihtsat taluinimesed, kes kündsid põldu, korjasid vilja jne. 1923. aastal suri ta õde Laura. Edvard Munch suri 23. jaanuaril 1944, veidi rohkem kui kuu aega pärast oma 80. sünnipäeva. Ta pärandas kõik oma tööd Oslo linnale, mis hiljem 1963. aastal andis need üle Munchi muuseumile. Pärandatud tööde hulgas olid 1006 maali, 15 391 trükist, 4443 joonistust ja akvarellmaali ning 6 skulptuuri. Nendes seas oli tähtsamaid töid kõigist loomeperioodidest. 22
1909. aastast alates möödus kogu kunstniku elu Norras. Algul pesitses ta Kragersi linnas, kus ta maalis mitmeid klassikalisi maastikumaale ja osales Kristiania ülikooli sisekujunduse konkursil. 1912. aastal pandi ta tööd üles Sonderbundi näitusel Kölnis. Kragersis lasi ta endale ehitada suured stuudiod, kus ta töötas ülikooli projekti kallal, mis pärast paljusid diskussioone lõpuks vastu võeti. Samal aastal ostis ta endale maja Ekely asulas, kus ta elas aastaid endassetõmbunult. Põhimotiivideks kujunesid lihtsat taluinimesed. Selle aja juures on irooniline tõsiasi, et pikalt elupõletajast geeniuse elu elanud mehest sai vaga, kõrge eani elav kunstnik. Edvard Munch suri aastal 1944, veidi rohkem kui kuu aega pärast oma 80. sünnipäeva. Ta pärandas kõik oma tööd Oslo linnale, mis hiljem andis need üle Munchi muuseumile. Kokku pärandas ta Oslole 1006 maali, 15 391 trükist, 4443 joonistust ja akvarellmaali ja
Lossi uhkuseks olid marmorsaal Louis XV stiilis ja rokokoosaal Louis XVI stiilis: Marmorsaali lagi olikaunistatud reljeefidega, seinad tahveldatud kunstmarmoriga põranda lähedal veinipunanekõrgemal roosa ja helehalli kirju. Seinad olid kaetud Veneetsia peeglitega. Marmorsaal oli rikkalikult kaunistatud ka hõbedaga. Rokokoosaali ja salongide seintel olid suured pruunikates toonides ovaalsed seinamaalid, enamasti olid neil kujutatud lastestseenid. Rikkaliku stukkdekoori põhimotiivideks olid õitekimbud, lillerosetid, linnukujutised, orvandid. Ehitati kahekorruseline hilisbarokne valitsejamaja, mida läbib väravakäik. Jõe keskele Pleeksaarele rajati pargiansambel, mille pärnarondeelid, lehtlad ja põõsasnisid sidusid Vana- Põltsamaa jõe vastaskaldal asuva Uue-Põltsamaaga. Nii palkas ta alalise õuekapelli ja itaalia näitetrupi, kelle primadonnana ülistati kedagi tõmmut neitsit. Alatihti toimusid suurejoonelised jahipeod ja ballid
Heroiline maastikumaal on maastikku kujutav maal, millel on kujutatud antiikehitisi ja antiikajaloost või mütoloogiast pärit tegelasi. Selle maalitüübi loojaks on Nicolas Poussin. Prantsuse park - korrapärane barokne pargistiil, mis lähtus vanade idamaade ja antiigi aia- ja pargikunstist. Kujunes 17. saj II poolel Prantsusmaal, tippnäiteks Versailles' park. Pargi rajamisel lähtuti lossi fassaadist, millele suunati geomeetrilise korrapäraga komponeeritud puiesteede peatelg. Põhimotiivideks on sümmeetriliselt paigutatud astmelised muruterrassid, tiigid, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud-põõsad, skulptuurigrupid ja purskkaevud. Inglise park - tekkis 17. saj Inglismaal, Euroopas sai populaarseks 18. saj-l vastandina rangelt korrapärasele prantsuse pargistiilile. Uue stiili levikut toetas valgustusajastule iseloomulik loodusläheduse taotlus. Vabavormilise metsapargi teket mõjutas ka Hiina ja Jaapani aiakunsti eeskuju
Romantism! Esines 18.saj lõpul-19.saj algul. On kirjandus- ja kunstivool, mis lubab kirjanduses palju vabadust, kunstniku fantaasia- ja mõttelendu. Romantism kujutab tundeid, kirjutatakse eriti lihtinimestest, kasutatakse igapäevast keelt. Teoste tegevus toimub minevikus või mõnes eksootilises paigas, tegelased on erakordsed inimesed, tavaliselt sattunud vastuollu oma ümbrusega. Põhimotiivideks on armastus ja vabadus. Kõik on liialdatud, nii tegelaste üllust kui ka alatust. Lõpp on enamik juhtudel ilus, täiuslik ja hea võidab alatuse ja kurjuse. Tähtsamad esindajad! Ungari luuletaja Petöfi, inglise luuletajad Byron ja Shelley, inglise proosakirjanik Scott, prantsuse kirjanik V.Hugo, vene luuletaja Lermontov; Puskin, eesti kirjanikud Lydia Koidula, E.Bornhöhe, A.Saal. Sandor Petöfi (1823-1849) Pärines lihtrahva hulgast, alustas iseseisvat elu 16-aastaselt
Selle tööga oli rahavahetuspunktides ametis umbes 15 000 inimest, lisaks vajalik turvateenistus. Reformi eduka läbiviimise eeltingimuseks oli vajalikke paber- ja metallraha varude olemasolu. Kohustuslikeks elementideks olid: väljaandja nimetus ,,Eesti Pank", kaks rahatähe numbrit, tekst ,,Eesti panga rahatähtede järele tegemine on seadusega karistatav", aastaarv 1990 ja panga presidendi ning direktori allkirjad. Kujunduse põhimotiivideks soovitati esiküljel Eesti suurmeeste portreesid, mis oleksid käsitsi joonistatud. Tagakülje motiivistik, nagu ka värvitoonid ja muud sümbolid, jäeti täielikult kunstnike eneste otsustada. Paberrahade nominaalideks olid 1-,2-, 5-, 10-, 25-, 50-, 100- ja 500- kroonised. 1-kroonine on väikseima nimiväärtusega pangatäht, mis 1992. aasta rahareformiga kasutusele võeti. Peale 1992. aastat pole 1-krooniseid paberrahasid juurde trükitud
sõjas võidu, abiellus Arthur Guinevre'iga. luuletustes, "Eesli testament" Tekib ümarlaud, mille taga istujad on kõik Villon (XV saj) on suurim keskaja lüürik, võrdsed. Arthuri laua taga jäeti üks koht kelle eluloos ja loomingus kajastuvad selle tühjaks - inimene, kellele see koht oli keerulise aja suurus ning viletsus. määratud polnud veel sündinud. Selleks Põhimotiivideks olid erinevad vastuolud inimeseks oli sir Lanceloti poeg õilis sir nagu elu ja surm, kaduvus ja igavik, Galahad. Koos sir Percevaliga oli ta keskaegne patutunne ja jamalaema kangelaslikel püha Graali otsingutel. sir ihalemine kõrvuti renessansi-inimese Gauvain, kes oli kuninga õepoeg ning eneseväärikustunde ja ihaga maise elu kelle jõud sõltus otseset looduse täiuse ja vabaduse järele. Villonile pole
Neid on seotud teiste muististega, st kalmete ja asulakohtadega, kuid mingit otsest seost pole olnud võimalik kindlaks teha. Pronksiajast on Skandinaavias teada ka kaljumaalinguid. Need jagatakse kahte rühma: 1) püügikultuuriga liituvad kaljumaalingud ja joonised põhjas; 2) maaviljelusega seotud Lõuna-Skandinaavias. Jagunevad veel omakorda leiukohtade järgi alarühmadeks. Alguse said need juba neoliitikumi lõpus. Neid esineb nii püstistel kui horisontaalsetel pindadel, põhimotiivideks olid laevad, veokid, künniriistad, relvad, riided, käed, astuvad jalad, rattad, rõngasristid, inimfiguurid ja loomad. Neidki on omakorda dateeritud ja jagatud allpiirkondadeks, ent sellest kõigest juba edaspidi põhikursuse raames. Kokkuvõtvalt võib vaid öelda, et neid seostatakse valdavalt päikesekultusega ja viljakuskultusega ning neid on interpreteeritud kui mütoloogilisi jutustusi. Kindlasti oli neil seos omaaegse ühiskonnaga, ülikukihiga ja nende tseremoniaalsete toimingutega.
Sokrates võtab kasutusele vaba tahte mõiste tähistamaks inimese aktiivsust ja erilist kohta maailmas. Inimteadvuse vormina nähakse ratsionaalset, mõistuspärast tegevust. Sokrates tunnistatab kõige olemasoleva eesmärgina inimese kasu. Kõik maailmas, isegi jumalad, tegutsevad inimese heaks. Nt päike liigub Maast parasjagu sellises kauguses, et inimesel ei tarvitseks kannatada liigset soojust ega külma.Kristlus tekkis filosoofilise ja religioosse õpetusena inimesest; õpetuse põhimotiivideks on patt, pääsemine ja lunastus. Paljud kristlikud seisukohad paistavad silma oma sügavalt humanistliku iseloomuga. Inimlike eesmärkide realiseerimise nimel rajati lihtrahva ja orjade massi poolt kogu lootus armastavale Jumalale. Kujunes õpetus kõikide inimeste võrdsusest Jumala ees. Inimeses nähakse esmajärjekorras Jumala maapealset kehastust, pühitsetud on nii tema hing kui ka keha. Ainult pingelises võitluses iseenda ja oma pattudega on inimene võimeline võitma kurjust
Vene kirjanduses avaldus romantism ka dekabristide loomingus. Eestis oli romantismil feodalismi- ja saksavastane värving. Romantism on kirjandus- ja kunstivool, mis lubab kirjanduses palju vabadust, kunstniku fantaasia- ja mõttelendu. Romantism kujutab tundeid, kirjutatakse eriti lihtinimestest, kasutatakse igapäevast keelt. Teoste tegevus toimub minevikus või mõnes eksootilises paigas, tegelased on erakordsed inimesed, tavaliselt sattunud vastuollu oma ümbrusega. Põhimotiivideks on armastus ja vabadus. Kõik on liialdatud, nii tegelaste üllust kui ka alatust. Lõpp on enamik juhtudel ilus, täiuslik ja hea võidab alatuse ja kurjuse. Tähtsamad autorid: George Gordon Byron (1788 1824) oli inglise romantistlik luuletaja. Ta sai tuntuks oma luuletustega. Tema tähtsaimad teosed on "Childe Haroldi palverännak", "Jõudeaja tunnid". William Blake (1757 1827) oli inglise luuletaja.Tema tähtsaimad teosed on "Süütuse laulud", "Kogemuse laulud", "Urizeni raamat"
suur lüürika arengus. Vene kirjanduses avaldus romantism ka dekabristide loomingus. Eestis oli romantismil feodalismi- ja saksavastane värving. Romantism on kirjandus- ja kunstivool, mis lubab kirjanduses palju vabadust, kunstniku fantaasia- ja mõttelendu. Romantism kujutab tundeid, kirjutatakse eriti lihtinimestest, kasutatakse igapäevast keelt. Teoste tegevus toimub minevikus või mõnes eksootilises paigas, tegelased on erakordsed inimesed, tavaliselt sattunud vastuollu oma ümbrusega. Põhimotiivideks on armastus ja vabadus. Kõik on liialdatud, nii tegelaste üllust kui ka alatust. Lõpp on enamik juhtudel ilus, täiuslik ja hea võidab alatuse ja kurjuse. Tähtsamad autorid George Gordon Byron (1788 1824) oli inglise romantistlik luuletaja. Ta sai tuntuks oma luuletustega. Tema tähtsaimad teosed on "Childe Haroldi palverännak", "Jõudeaja tunnid". William Blake (1757 1827) oli inglise luuletaja.Tema tähtsaimad teosed on "Süütuse laulud", "Kogemuse
Nii on prantsuse varabarokki nimetatud ka Louis XIII e. üleminekustiiliks ( u. 1620-50 ), millele on iseloomulik renessansitraditsioonide jätkamine. Kõrgbarokki ( 1660- 1715 ) tuntakse Louis XIV stiilina, iseloomulikud on suured paraadruumid, plafoonmaalingud, rikkalikult kaunistatud seinapaneelid, peeglid siseruumi kaunistustena, toretsev kurvjate joontega mööbel. Värvidest kasutatakse erksaid kontrasttoone, kullatud ornament on enamasti jõuliselt plastilise vormiga ( põhimotiivideks akantus, kartuss, grotesk ). Täisrokokoo (1725-60 ) nimetatakse Louis XV stiiliks, sellele eelnes veel vararokokoo e. Regendi stiil (1710-25 ). Iseloomulikud on väikesed intiimsed ruumid, mille meelismotiiviks orvand, värvidest eelistatakse kahvatuid pastelseid toone. Kuigi Prantsusmaal peeti itaalia barokist väga lugu, jäi itaalia barokile omane laad oma liigse dünaamika ja maalilisusega neile siiski võõraks. Nii hakkas prantsuse 17. sajandi ehituskunst arenema täiesti teises suunas
annaabi.ee 
