üksuste tegutsemise üle 5. ühine kõigile liikmetele kättesaadav info süsteem teeb võimalikuks koordineerimise organisatsioonide vahel 6. liikmise organisatsioonid saavutavad oma eesmärgid kogu tarneahela tegutsamise kaudu tarneahela juhtimine tegeleb tarnetegevuste koordineerimise mitte iseseisvate organisatsioonite ja nende ülesanne juhtimisega, ta peab rajanema kohalikel otsustustel ja osapoolne tegevuse koordineerimisel. Log. Algkontseptsiooni ja kulumõtted 1. püstitada ja olendada strateegilisi prioriteete (strateegiline- kuidas, taktikaline- kellele, ja operatiivne planeerimine) 2. leida kompromissid esmalt eesmärkides ja selle eesmärgi saavutamise vahendites. Kompromiss: klientide kõrget teeninduse taset pakkudes, kaasnevad ka suuremad kulud, mis tomib siis kui klient väärtusyab teenindus taset rohkem kui kulusid. 3
Margaret. Enne presidendiks saamist oli poodnik ning farmer. Ta teenis Esimeses maailmasõjas Missouri Armees, kussaavutas koloneli auastme. Truman reageeris üleskerkivatele problemidele kiiresti. Impulsiivse inimesena suutis ta võtta vastu kiireid otsuseid. Tema töölaual Valges Majas oli silt, mis on sestpeale ameerika poliitikas kuulsaks saanud: "The Buck Stops Here," deviis, mis iseloomustas Trumani valmisolekut võtta vastu otsuseid ja ka tehtu eest vastutada. Tema otsustustel ja reageeringutel suhetes Nõukogude Liiduga oli tähtis mõju külma sõja algusele. Hüüdnimi "Give 'Em Hell Harry" Külm sõda Külm sõda kasvas välja kauaaegsetest lahkarvamustest Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheI Teise maailmasõja ajal leidsid kaks riiki teineteist Iiitlastena ja eirasid oma erimeelsusi, et võidelda ähvardava natsismi vastu. Sõja lõpul kerkisid aga vastuolud uuesti esile.
fikseeritakse selle määramatus. Kõik taimed õitsevad - ei kehti, siis otsustuse Ükski taim ei õitse tõeväärtust ei saa loogikas määrata (selleks tuleb kasutada teisi vahendeid) ja seega fikseeritakse "määramatu". Mõnes loogikaraamatus on kirjutatud "kehtiva" asemel "tõene" ja "mittekehtiva" asemel "väär"(G.Vuks). Tõde on gnoseoloogiline kategooria ja formaalsesse loogikasse see ei kuulu. Liiatigi, konventsionaalsetel otsustustel puudub tõesuse kriteerium. Konventsionaalse iseloomuga on otsustused, mis sisaldavad reegleid või lähtuvad reeglitest. "Väär" saab olla otsustus oma konstruktsioonilt. "Väärale" vastupidise 10 Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2006
teovõimet organi käsutaja. Organ peab vastama teatud tingimustele: · Peab olema varustatud av võimu volitustega ja omama nende teostamiseks vastavaid vahendeid. · Peab olema organisatsiooniliselt iseseisev. · Tal peab olema teatud koht h organite süsteemis. · Tema pädevus peab olema õiguslikult määratletud. Organite liigid Tehakse vahet otsustusorg ehk internsete organite (võtavad vastu otsustusi av h kandja sees ja nendel otsustustel puudub välismõju) ja täitevorg ehk eksternsete organite (otsustused toovad kaasa õigusi ja kohustusi kolmandate isikute suhtes) vahel. Linnavolikogu otsustused suuremas osas on internse iseloomuga aga teatud juhtudel need otsustused puudutavad ka kolmandaid isikuid (vara võõrandamine), linnavalitsus on eksternsed organid. Tehakse vahet ka kollegiaalsete (sinna kuuluvad teatud isikud ja otsustusi võetakse vastu
kõrgeimad. Kuid küsimus pole ainult hierarhias. Need otsustused peavad olema ka aktsepteeritavad. Loomulikult on diskuteeritav, kas ja millisel määral põhiseadus ja kohtuniku otsustus, mis on langetatud põhiseaduse alusel, üldse vajavad avalikku või eraviisilist aktsepteerimist. Eri riikide pikk kogemus selles vallas räägib siiski sellest, et põhiseadusest arusaamise objektiviseeritud vormidel eriti konstitutsioonikohtu otsustustel on oluline tähendus riiklikult organiseeritud ühiskonnaelule. On juhtunud, et konstitutsioonikohus läheb vastuollu vaikiva enamuse õigusteadvusega. Jutt on inimestest, kelle seaduskuulekus, lojaalsus riigile ja konstitutsioonile on üldiselt iseenesestmõistetavad. Ilmselt ei saa põhiseaduslikkuse järelevalve kvaliteedi ainumäärajaks olla otsuste üldine aktsepteeritavus, kuid mööda vaadata sellest ei tohi. Avatud ühiskonnas on põhiseaduse interpreteerijate ring lai
dutseeritud kvaalidele reageerimise dispositsioonide produkt erinevates proportsioonides. (Nii vi- sandaks selle meie intuitiivne ettekujutus kvaalidest.) Arvatakse, et kvaalid mõjutavad meie tegevust või käitumist üksnes meie otsustuste vahendusel nende kohta, seega võib iga käitumuslik test nagu eristuse või mälu test anda meile otseseid andmeid üksnes kahe faktori resultandi kohta, kuna ta käsi- tab oma algandmetena otsustustel põhinevaid tegusid. Äärmuslikel juhtudel leiame kaudseid tõendeid, mis viitavad sellele, et üks faktor on olulisel määral muutunud ja teine peaaegu üldse mitte, ning me saame seda hüpoteesi edasi testida, kontrollides katseisiku suhtelist tundlikkust muutustele neis tingi- mustes, mis eeldatavasti muudavad kaht osafaktorit. Kuid ei saa loota, et selline kaudne testimine la- hendaks küsimuse siis, kui mõjud [2777] on suhteliselt väikesed näiteks kui võistlevateks hüpoteesi-
valitsus, nõukogu ja valitsusasutused, linna kultuurivolikogu, kultuurivolinikud. Organil on olemas välispädevus (pädevust teostab asutuse juht) ja sisepädevus (kui seaduses pole täpsustatud, et pädevust teostab h organi juht, siis võib määrata ametnikud kes töötavad h organis ja kes h organi nimel teostavad h organi pädevust). Tehakse vahet otsustusorganite ehk internsete organite (võtavad vastu otsustusi avaliku halduse kandja sees ja nendel otsustustel puudub välismõju) ja täitevorganite ehk eksternsete organite (otsustused toovad kaasa õigusi ja kohustusi kolmandate isikute suhtes) vahel. Linnavolikogu otsustused suuremas osas on internse iseloomuga aga teatud juhtudel need otsustused puudutavad ka kolmandaid isikuid (vara võõrandamine), linnavalitsus on eksternsed organid. Tehakse vahet ka kollegiaalsete (sinna kuuluvad teatud isikud ja otsustusi võetakse vastu
nõukogu ja valitsusasutused, linna kultuurivolikogu, kultuurivolinikud. Organil on olemas välispädevus (pädevust teostab asutuse juht) ja sisepädevus (kui seaduses pole täpsustatud, et pädevust teostab h organi juht, siis võib määrata ametnikud kes töötavad h organis ja kes h organi nimel teostavad h organi pädevust). Tehakse vahet otsustusorganite ehk internsete organite (võtavad vastu otsustusi avaliku halduse kandja sees ja nendel otsustustel puudub välismõju) ja täitevorganite ehk eksternsete organite (otsustused toovad kaasa õigusi ja kohustusi kolmandate isikute suhtes) vahel. Linnavolikogu otsustused suuremas osas on internse iseloomuga aga teatud juhtudel need otsustused puudutavad ka kolmandaid isikuid (vara võõrandamine), linnavalitsus on eksternsed organid. Tehakse vahet ka kollegiaalsete (sinna kuuluvad teatud isikud ja otsustusi võetakse vastu
notarite koja organid on koosolek ja eestseisus Organil on olemas välispädevus (pädevust teostab asutuse juht) ja sisepädevus (kui seaduses pole täpsustatud, et pädevust teostab h organi juht, siis võib määrata ametnikud kes töötavad h organis ja kes h organi nimel teostavad h organi pädevust). Tehakse vahet otsustusorganite ehk internsete organite (võtavad vastu otsustusi avaliku halduse kandja sees ja nendel otsustustel puudub välismõju) ja täitevorganite ehk eksternsete organite (otsustused toovad kaasa õigusi ja kohustusi kolmandate isikute suhtes) vahel. Linnavolikogu otsustused suuremas osas on internse iseloomuga aga teatud juhtudel need otsustused puudutavad ka kolmandaid isikuid (vara võõrandamine), linnavalitsus on eksternsed organid. Tehakse vahet ka kollegiaalsete (sinna kuuluvad teatud isikud ja otsustusi võetakse vastu
review) kohtusüsteem võib vaidlustada ja tagasi saata poliitilisi otsuseid .(10% riikidest) Lõplik otsus ei sõltu siiski kohtust. Kohust peetakse vaid pisut enamaks, kui täidesaatva võimu lojaalseks käepikenduseks. 22 23 8.PEATÜKK Poliitökonoomia. Poliitökonoomia on poliitika ja majanduse segu. Paljudel poliitilistel otsustustel on mõju majandusele ja vastupidi. Poliitiline kord sõltub elanike varustamisest vajaminevaga, mis aga on aga majandusvõrgu ülesanne. POLIITILIS-MAJANDUSLIK RAAMISTIK Tootmise ja kaubavahetuse lihtsustatud mudel: Tootmiseks on vajalikud 3 põhifaktorit: maa, töö (inimlik panus toote valmistamiseks) ja kapital (mitteinimlik panus). Nende ressursside omanikud on majapidamised. Firma (või indiviid), kes toodab, proovib neid faktoreid majapidamistelt omandada, et toota kaupu (või
nõukogu ja valitsusasutused, linna kultuurivolikogu, kultuurivolinikud. Organil on olemas välispädevus (pädevust teostab asutuse juht) ja sisepädevus (kui seaduses pole täpsustatud, et pädevust teostab h organi juht, siis võib määrata ametnikud kes töötavad h organis ja kes h organi nimel teostavad h organi pädevust). Tehakse vahet otsustusorganite ehk internsete organite (võtavad vastu otsustusi avaliku halduse kandja sees ja nendel otsustustel puudub välismõju) ja täitevorganite ehk eksternsete organite (otsustused toovad kaasa õigusi ja kohustusi kolmandate isikute suhtes) vahel. Linnavolikogu otsustused suuremas osas on internse iseloomuga aga teatud juhtudel need otsustused puudutavad ka kolmandaid isikuid (vara võõrandamine), linnavalitsus on eksternsed organid. Tehakse vahet ka kollegiaalsete (sinna kuuluvad teatud isikud ja otsustusi võetakse vastu
väldime võimaluse, et saaks asjaolusid arvesse võtta. Siiski peetakse Weberi bürokraatiat enamikes riikides ideaalvariandiks (nagu demokraatia – tal on puudusi, aga paremat ei ole) (Inimesed eelistavad isikukaugsust korruptsioonile ja omakasupüüdlikkusele) NB bürokraat on, kes allub võimule ja kellel on võim (nt sekretär pole bürokraat, sest tal pole võimu). Poliitökonoomia Poliitökonoomia on poliitika ja majanduse segu. Paljudel poliitilistel otsustustel on mõju majandusele ja vastupidi. Poliitiline kord sõltub elanike varustamisest vajaminevaga, mis aga on majandusvõrgu ülesanne. Poliitilis-majanduslik raamistik Tootmise ja kaubavahetuse lihtsustatud mudel: Tootmiseks on vajalikud 3 põhifaktorit: maa, töö (inimlik panus toote valmistamiseks) ja kapital (mitteinimlik panus). Nende ressursside omanikud on majapidamised. Firma (või indiviid), kes toodab,
kinni peeti põhjendatud võrdsete võimaluste tagamisega). 2. Avalikust teenistusest tulenevad hinnangulised otsused nt ametnike sobivuse, võimekuse ja teenistusalaste saavutuste kohta. Kohus kontrollib, kas kehtestatud kriteeriumitest on kinni peetud. 3. nn sõltumatute ekspertide ja komisjonide väärtusotsustused haldusorgan peab sageli tegema otsuseid kultuuri, kunsti jt teistes valdkondades, mis rajanevad subjektiivsetel otsustustel, nt teatud hoone muinsuskaitse alla võtmine. Tavaliselt moodustatakse siin sõltumatud ja asjatundjatest koosnevad komisjonid. Ka neid otsuseid kohtud ei kontrolli. 4. nn prognoosid tegemist on hinnanguga tulevikuasjaolude kohta pole tegemist tavalise Subsumeerimisega, vaid tõenäosusotsusega. Prognoose tehakse eelkõige neis valdkondades, kus on vajalik ohu ära hoidmine. Teatud piires on kohtud neid otsuseid
annaabi.ee 
