Teoreemi eeldus ütleb, mis on antud või mis on teada. Väide aga ütleb, mida saab eeldusest järeldada ehk mida on tarvis tõestada. - Üks osalause algab sõnaga kui ja teine algab sõnaga siis . - Märk on järeldusmärk. 3. ÕPIME TÕESTAMA Teoreemi tõestamisel lähtume teoreemi eeldusest ning varem teada olevatest tõdedest. Järgnema loogilise arutluse käigus jõutakse lõpuks tõsikindla otsustuseni, et teoreemi väide on tõene. Teoreem : Kui punkt asetseb lõigu keskristsirgel, siis see punkt on lõigu otspunktidest võrdsetel kaugustel. Eeldus: Lõik AB, keskristsirge KO ja sellel punkt O Väide: AO = OB 4. PÖÖRDTEOREEM * Lauset, mis saadakse eelduse ja väite vahetamisel antud lauses nimetatakse selle lause pöördteoreemiks.
Üldjaatav ja osajaatav ning üldeitav ja osaeitavad lähevad “üksteise sisse”. Toimub subordinatsioon. ! 3/14 10. ARUTLUS JA JÄRELDUS. DEDUKTSIOON, INDUKTSIOON JA ANALOOGIA- ARUTLUS. Arutlus kui mõtlemise vorm on protsess, mille käigus lähtutakse mingist otsustusest või otsustuse hulgast ning neile ja mingitele reeglitele tuginedes jõutakse uue otsustuseni. - Arutlus on kehtiv siis ja ainult siis, kui tõeste eelduste puhul on tõene järeldus ning on loogika seisukohalt seaduspärane. - Arutlus on mittekehtiv (ei ole kehtiv) siis, kui pole paratamatu, et tõestest eeldustest saame tõese järelduse. - Arutlus on korrektne ainult sellisel juhul, kui ta on kehtiv (vt üleelmist punkti) ja tema eeldused ja järeldus on tõesed väited. Arutluse tulemusena saadud otsustust nimetatakse järelduseks ehk tuletiseks ning
Üldjaatav ja osajaatav ning üldeitav ja osaeitavad lähevad "üksteise sisse". Toimub subordinatsioon. ! 3/14 10. ARUTLUS JA JÄRELDUS. DEDUKTSIOON, INDUKTSIOON JA ANALOOGIA- ARUTLUS. Arutlus kui mõtlemise vorm on protsess, mille käigus lähtutakse mingist otsustusest või otsustuse hulgast ning neile ja mingitele reeglitele tuginedes jõutakse uue otsustuseni. - Arutlus on kehtiv siis ja ainult siis, kui tõeste eelduste puhul on tõene järeldus ning on loogika seisukohalt seaduspärane. - Arutlus on mittekehtiv (ei ole kehtiv) siis, kui pole paratamatu, et tõestest eeldustest saame tõese järelduse. - Arutlus on korrektne ainult sellisel juhul, kui ta on kehtiv (vt üleelmist punkti) ja tema eeldused ja järeldus on tõesed väited. Arutluse tulemusena saadud otsustust nimetatakse järelduseks ehk tuletiseks ning
Väärtused peaksid endast kujutama seaduse mõtet. Kohtusse tullakse otsima mitte seadust, vaid õigust. Kõigepealt tuleb leida ja leitaksegi nn juhusenorm, kaasusele kõige paremini vastav norm, mille kaudu tuleb jõuda otsustamisnormini. Pole välistatud juhud, kus juhusenorm ja otsustamisnorm ei lange kokku. See on loomulik, kui seaduse kuiva teksti taga osatakse näha ja hinnata asjaolusid, mis aitavad jõuda võim õigusele vastava otsustuseni. Samas ei saa õnormi ennast mitte kuidagi kõrvale visata. E. Kergandberg III. 1.1. Sest kõrgemal seisvad väärtusmastaabid Tänapäeval töötab Õteadus selliste mõtlemisviisidega nagu analoogia, võrdlus ja tüüpilisus ning teiste avatud väärtusmastaapidega. Väärtusmastaabid peavad olema aluseks Õlikule reguleerimisele, Ste täiendamistele ja samuti Se tõlgendamisele. Tänapäevane jur. otsustus peab olema väärtusotsustus. vaja on valitsevat ettekujust väärtushinnangutest –
Tänapäevased õigusnormid sisaldavad üha enam diskretsiooni iseloomuga õigusnorme. Õigusnormid, mis jätavad õiguse rakendajale mänguruumi diskretsiooni iseloomuga õigusnormid. Elu on alati rikkam igasugusest skeemist, ta on unikaalne. Tekib oht võimu kuritarvitada. §139 lg 2 punkt 1 ja 3 · Põhjendatus õiguse rakendamist peab põhjendama. Õiguse rakendamine, mis lõpeb õiguse rakendusakti vastuvõtmisega, peab sisaldama põhjendusi, miks on jõutud just sellise otsustuseni. Kogu tõde selgub õiguse rakendusaktis. Kõige autoriteetsemat on kohtuotsused, sealt vaatab vastu, kes me tegelikult oleme, kui targad ja professionaalsed me oleme. Objektiivne õigus lausa nõuab õiguse rakendamise põhjendamist ja ütleb, et kui me ei leia õiguse rakendusaktist põhjendavat osa, siis selline õiguse rakendamisakt on õigustühine. Ilma põhjenduseta pole õiguse rakendamine õiguspärane tegevus. Õiguse rakendamist nimetatakse subsumeerimiseks
selt madalal visuaalse koore 18. alas vastutavad niihästi illusoorsete nurkade kui reaalsete hele- da-tumeda piirjoonte eest võrkkestal, mis viitab võialusele (kuid veel ei tõesta, sest kuidagi võib ikkagi tegemist olla "alanevate efektidega"), et illusoorseid kontuure ei suruta peale ülevalt, vaid genereeritakse visuaalse töötluse üsna varajases astmes, Võib ette kujutada sellise "varajase" ano- maalia avastamist juhte teedes, mis viivad näiteks Sanborni maitsepungadest otsustuseni, ja see kal- dub kinnitama tema väidet, et ta on elanud läbi mingi muutuse oma baastajumuslikus masinavärgis erinevalt otsustuslikust. Kuid ärgem ülehinnakem sellise empiirilise testimise lahutusvõimet. Ruumi kahe pooluse vahel, mida esindavad võimalus (a) ja võimalus (b), hõivaksid mõlemal juhul nähtused, mis oleksid kuidagiviisi kahe faktori üldiselt võttes, kvaalide genereerimise või produtseerimise dispositsioonide ja kord pro-
kaupluses, omandavad olulise tähtsuse ka mitmesugused kauplusesisesed tegevused, eelkõige kaupade väljapanek, sortimendi õige valik, toodete omadusi ja kvaliteeti selgitavate kohtreklaamide olemasolu, proovimis- ja degusteerimisvõimaluste loomine jne. Turundajad peavad samuti tõdema, et ostuprotsessi lõppfaasis pole tarbijad täiesti samasugused kui selle alguses. Olles kogunud infot, võrrelnud alternatiivseid variante ja jõudnud otsustuseni, on tarbijad omandanud täiendavaid teadmisi nii toodete kui markide kohta. Veelgi enam, nende seisukohad ja hoiakud võivad olla kas muutunud või lausa uuenenud. See seab ka turundusele täiendavaid ülesandeid, mis väljendub tarbijate seisundi pidevas jälgimises ja kiires reageerimises uute turunduskomplekside abil. Iga toode või teenus ei eelda ostmise käigus ilmtingimata kõikide kirjeldatud etappide läbimist
1_fl_vi-x L6 ARUTLUS (järeldamine) Arutlus (ik inference) kui mõtlemise vorm on protsess, mille käigus lähtutakse mingist otsustusest või otsustuse hulgast ning neile ja mingitele reeglitele tuginedes jõutakse uue otsustuseni. Arutluse ehk järeldamise tulemusena saadud otsustust nimetatakse järelduseks (ik conclusion) ehk tuletiseks ning lähteotsustusi eeldusteks (ik premises). Arutlus väljendub keeles lausete hulgana. Klassikalises loogikas käsitletakse arutlust kui propositsioonide hulka või ka kui väidete hulka. Üks neist on järeldus, ülejäänud on eeldused. Tuletis järgneb eeldustest paratamatult (ik necessarily). Et rõhutada tuletise paratamatut
Lisaks on JAT suuteline ehitama „silla“ õiguse teooria (juriidilise meetodiõpetuse) ja õiguspraktika vahel (praktiline eelis). Silla rajamine loob kindla aluse teooria väärtustamiseks õiguspraktikas. Lisaks ootavad ka subjektid, kelle jaoks õigussüsteem eksisteerib, põhjendatud vastuseid juriidilistele küsimustele, mis võivad aha sisalduda ka vastavates teooriates, sh JAT-is. Juristide jaoks on JAT peamiseks abimeheks jõudmaks õigusele vastava otsustuseni. Kuigi need argumendid räägivad tervikliku JAT-i poolt, pole sellist teooriat kerge luua. Tegu on integratiivset iseloomu omava ja laia-aluselise teooriaga, mis on küll vajalik, kuid mille realiseerimine on teoreetilisel tasemel äärmiselt keerukas ülesanne. JAT puudutab esitatud seisukohtade argumenteerimist (so üks kahest õigusteaduse olulisimast ülesandest, teine on õiguse uurimine selle kriitilise interpretatsiooni läbi). JAT-is ilmneb
tahe võib väljenduda sellest väljaspool ja olla isegi suunatud selle vastu. vaata: KOKS § 32 õigusaktide algatamise õigus; vaata: PS § 156 kommentaar KOV 5.2. Vahetu demokraatia Vahetu demokraatia määratlemine: sellised hääleõiguslike elanike otsese osalemise vormid, mida realiseerides on tahte väljaselgitamise kindlaksmääratud meetodit (hääletamine, millele võib eelneda toetusallkirjade andmine) kasutades võimalik jõuda (kohaliku elu) küsimuses teatud tuvastatava otsustuseni, mille järgimine on KOV organitele õiguslikult kohustuslik e. obligatoorne. Laiemas mõttes hõlmab ka osalusdemokraatiat, kitsamas mõttes on iseloomustatav rahvaalgatuse ja rahvahääletuse kaudu. Vastavalt saavutatavale intensiivsusele võib vahetu demokraatia õiguslikult kindlaksmääratud vorme KOV teostamisel liigitada: · otsustusõiguseta kodanikuosalus (nt kodanike koosolek, petitsioon) · otsustus menetlusküsimuses (rahvaalgatus)
2 Selle küsimusega puutume taas kokku 14. peatükis „Informaalne loogika ja argumentatsioon“. 2 Loogika kursuse läbiviimiseks tuleb meil valida mingi kindel terminoloogia. Meie valitud terminoloogia kehtib vaid käesoleva õpiku raames, teistes allikates võib esineda teistsugune terminoloogia. Isiklik arutlus (arutluskäik) on mõtlemise vorm, mille käigus isik lähtub mingist otsustusest või otsustuste hulgast (eeldustest) ning mingitele reeglitele tuginedes jõuab ta uue otsustuseni – lõppotsustuseni. Kommunikatsiooni vahendusel moodustub isiklikest arutlustest kokkuleppeline abstraktne objekt, mida traditsioonilises loogikas nimetati järelduseks, hilisemas sümbolloogikas arutluseks. Kokkuleppeline arutlus koosneb mingitest väidetest, millest osa on eeldused ning üks on lõppjäreldus. Kokkuleppelist arutlust mõistetakse loogikas staatilisena, sõltumatuna sellest, kas selle taga on mingi konkreetne arutlemise protsess või mitte
Loogika kursuse läbiviimiseks tuleb meil valida mingi kindel terminoloogia. Meie valitud terminoloogia kehtib vaid käesoleva õpiku raames, teistes allikates võib esineda teistsugune terminoloogia. Isiklik arutlus (arutluskäik) on mõtlemise vorm, mille käigus isik lähtub mingist otsustusest või otsustuste hulgast (eeldustest) ning mingitele reeglitele tuginedes jõuab ta uue otsustuseni lõppotsustuseni. Kommunikatsiooni vahendusel moodustub isiklikest arutlustest kokkuleppeline abstraktne objekt, mida traditsioonilises loogikas nimetati järelduseks, hilisemas sümbolloogikas arutluseks. Kokkuleppeline arutlus koosneb mingitest väidetest, millest osa on eeldused ning üks on lõppjäreldus. Kokkuleppelist arutlust mõistetakse loogikas staatilisena, sõltumatuna sellest, kas selle taga on mingi konkreetne arutlemise protsess või mitte
annaabi.ee 
