• Masintunnid tootele 6 2 1 • Müüginõudlus 200 200 200 • Vajalikud masint. 1 200 400 200 • Masintundide maksimaalne maht on 1200 tundi perioodis, mis ei ole piisav kogunõudluse katmiseks. • Milliseid tooteid peaks perioodi jooksul tootma? • Limiteeriva faktori korral kasum on maksimaalne juhul, kui kasutatakse maksimaalselt limiteerivat faktorit. Finantsarvestuse meetodid vs otsustuseks vajalik kuluinformatsioon Seadme asendamine • Ettevõte omab seadet, mis soetati kolm aastat tagasi hinnaga 18 000.-. • Seadme kasulik tööiga on 6 aastat, arvestatud kulum on 9 000.-. • Kaalutakse võimalust see seade vahetada uue seadme vastu, mis säästaks jooksvaid kasutamiskulusid. • Uus seade maksaks 7 000.- ja tema kasulik tööiga oleks kolm aastat. • Jooksvad kasutamiskulud on 0.30 tooteühiku kohta vanal seadmel ja 0.20 tooteühiku kohta uuel seadmel.
sõltumatult kogemusest. Võimaliku kogemuse objekt osutub looduseks. Peab olema veel teine otsustus, enne kui taju võib muutuda kogemuseks. Puhas aprioorne aru, mille ülesanne on vaid määrata kindlaks üldse see viis, kuidas kaemus võib olla otsustustegevuse teenistuses. Kui liigendatakse kõik sünteetilised otsustused kuivõrd nad on objektiivselt kehtivad, siis leitaks, et nad ei koosne iialgi ainuüksi kaemustest, mis on nagu tavaliselt arvatakse, seotud üheks otsustuseks üksnes võrdluse abil, vaid nad poleks üldse võimalikud, kui peale kaemusest tulenevate mõistet ei lisanduks veel puhas arumõiste, mille alla need mõisted on subsumeeritud ja alles nõnda ühendatud objektiivselt kehtivaks otsustuseks. Printsiip sirgjoon on lühim tee kahe punkti vahel eeldab, et joon tuleb subsumeerida suuruse mõiste alla, kuid see pole lihtsalt kaemus, vaid tuleneb ainuüksi arust ja on selle teenistuses, et määratleda
Need on nn põhiseaduskonformse tõlgenduse kriteeriumiteks. Kontinentaalses õigussüsteemis on üldtunnustatud nende printsiipide arvestamine ka tavaliste õigustloovate aktide tõlgendamisel. Põhiseaduse tõlgendamine on sama loomuliik kui teiste õigustloovate aktide tõlgendamine. Common Law´s mõistetakse kohtulahendit õiguse allikana. Kontinentaalses õigussüsteemis peaks kohtuotsus jääma „kõige väärtuslikumaks õiguslikuks otsustuseks“ Lüngad õiguses ja nende ületamine Igas õiguskorras esineb lünkasid. Sellisel juhul ei leia me teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid faktilisi koosseisusid objektiivsest õigusest. Õiguse rakendamine ei ole osutunud võimalikuks ka tõlgendamise teel. Õiguse rakendaja peab veenduma, kas tegemist ei ole lüngaga õiguses. Liikseid lünki põhjustab ka õiguskorra noorus. Lüngad võivad õiguskorras olla kas: ehtsad, näivad või väärtuslüngad. 1
teadlikult. (Nt: kõigil kehadel on ulatuvus. Mõiste keha juba sisaldab tunnust ulatavus, järelikult ei saanud me midagi uut selle kohta teada. Sama väide kehtib ka otsustuse, et kõik ruudud on nelinurksed kohta.) Seevastu sisaldab lause mõned kehad on rasked predikaadis midagi sellist, mida keha üldmõistes tegelikult ei mõelda, seega ta rohkendab tunnetust, kuna lisab mõistele midagi juurde; seepärast tuleb teda nimetada sünteetiliseks otsustuseks. Sünteetiline ehk avardav otsustus laiendab meie teadmisi. (Nt: mõni keha on raske. Kuna mõiste keha ei sisalda sellist tunnust nagu raske, saame me selle keha kohta midagi uut teada. Predikaadis sisaldub midagi, mida subjektis pole / ei mõelda. Sama väide kehtib ka otsustuse, et mõni raamat on huvitav kohta.) Analüütilise ja sünteetilise otsustuse erinevus Kõigi analüütiliste otsustuste ühisprintsiibiks on vasturääkivuse seadus
• Keskkonna aruannete hea seisund • Selgelt struktureeritud planeerimisprotsess, taotleja kohusetundlikkus ja usaldusväärsus • Mitmed koostöötavad organisatsioonid • Ülesannete, kriteeriumide ja kvaliteedi standardite võrgustik - et hinnata taotluse vajadust ja põhjendust - et hinnata keskkonna mõjusid (kaod/muutused) • Ressursside kättesaadavus • Juurdepääs vajalikule infole • Üldsuse huvi ja MTÜ-de kaasamine KSH tagab, et: • On loodud otsustuseks jätkusuutlikkuse kriteeriumid ja kaasatud võtmeotsuste protsessi • On loodud selged jätkusuutlikkuse eesmärgid, mis arvestavad jätkusuutlikkuse kriteeriumeid • Paindlikud mehhanismid tagamaks tegevuskavade koostajad ja teised huvigrupid kohandavad oma kava jätkusuutlikkuse eesmärgid ja kriteeriumid vastavalt otsustuse tasandile (kohalik, regionaalne, riiklik) enne planeerimist ja otsustamist • On loodud mehhanismid situatsioonide
teemadest. KMH otsustus protsessi tulemused: Taotlus saab heakskiidu; Taotlus kiidetakse heaks tingimustega; Taotlus vajab edasist täiendavat uuringut; Taotlus tuleb tagasi läbivaatusele suunata; Taotlus tagasi lükata. KMH PIIRITLEMINE: • Varases staadiumis – alustatakse kui sõelumine on tehtud; • Avatud, interaktiivne protsess – hõlmab ka avalikkust; • Paneb paika KMH aluse, määrates: - KMH uuringu piirid; - otsustuseks vajalik informatsioon; - võtmeprobleemid ja olulised mõjud, mida peab arvestama. KMH PROGRAMM: •Pärast KMH algatamise otsust • KMH on dokument, milles kirjeldatakse kavandatavat tegevust, määratakse kaasneva võimaliku keskkonnamõju hindamise sisu, ulatus ja kirjeldatakse KMH läbiviimise metoodikat, tegevust – ja ajakava • KMH programmi koostab ekspert koos arendajaga. Programm koostamisel: • KMH programmi eelnõu koostamine • KMH programmi eelnõu avalik
Nende puhul kätkeb predikaat-mõiste endas midagi sellist, mis ei tulene keele tähendusreeglite ja loogika seaduste alusel subjekt-mõistest, kuid pole sellega ka vastuolus. Selles tähenduses toimub sünteetilises otsustuses, kui see on õigustatud, subjekt-mõiste sisu “avardumine”, nagu Kant ütleb. Tema sõnul on kõik aposterioorsed otsustused sünteetilised. Empiirilistes teadustes õigustatakse seda, et kaks teineteise suhtes loogiliselt sõltumatut mõistet on seotud üheks otsustuseks, kogemuse alusel. Traditsiooniline metafüüsika oli käsitlenud iseennast analüütilise teadusena, mis tuletas oma väited mõistuse nö. “sünnipärasesse” struktuuri kätketud mõistete analüütilisest selgitamisest. Kant seevastu on jõudnud metafüüsika väiteid uurides järeldusel: “Pärismetafüüsilised otsustused on kõik sünteetilised” (lk. 25-26). Neis ei ole tegemist pelga mõistetähenduste loogilise
eriti nt lugemise uurimisel. Kasutatakse ka aju kuvamist., nt fMRI. a) Katse eesmärk on mõista üht konkreetset nähtust. Selleks on vaja ettevalmistus teha: kogutakse andmeid just selle konkreetse nähtuse kohta! b) Olemuslikult täiesti erinevad: ’offline’ (registreerib protsessi tulemusi, mitte protsessi ennast: vigade hulk, tüüp; sem. hinnangud jn) ja ’online’ mõõtmised (võimaldab midagi öelda mentaalse protsessi enda kohta (sõnavaliku otsustuseks kulunud aeg, sõna fikseerimiseks kulunud aeg lugemisel, pildi nimetamine jne) – jagunevad kronomeetrilisteks ja ajusimulatsioonideks. Online-uuring on ajusimulatsioonide väljundi uurimine. Kronomeetrilised online-mõõtmised: - reaktsiooniaja (RT) mõõtmine: eeldab, et keerukad mentaalsed protsessid võtavad kauem aega, nt sagedane sõna (sage sõna töödeldakse kiiresti) vs harva kasutatav sõna. Sisend peab olema ühepikkune
Sünteetilised otsustused, vastuoksa, "lisavad subjekti mõistele predikaadi, mida selles pole mitte kuidagi mõeldud ning mi- da ükski analüüs ei suudaks sellest kuidagi välja pigistada". Kant toob analüütilise otsustuse näiteks `kõik kehad on ulatu- sega', lähtudes sellest, et nõutud predikaadi võib tuletada `keha' mõistest "kooskõlas vasturääkivusprintsiibiga"; sünteetilise otsus- tuse näiteks toob ta `kõik kehad on rasked'. Ka `7+5 = 12' nimetab ta sünteetiliseks otsustuseks, lähtudes sellest, et kaheteistkümne mõiste ei ole kuidagi juba mõeldud ainuüksi seitsme ja viie sum- male mõeldes. Ning paistab, et ta peab seda samaväärseks ütlu- sega, et see otsustus ei tugine ainuüksi vasturääkivusprintsiibile. Ta on ka seisukohal, et analüütiliste otsustuste kaudu meie tead- mine ei laiene, nagu see laieneb sünteetiliste otsustuste kaudu. Sest analüütilistes otsustustes "mõiste, mis mul juba on, lihtsalt esitatakse ning muudetakse mulle arusaadavaks".
Need on nn põhiseaduskonformse tõlgenduse kriteeriumiteks. Kontinentaalses õigussüsteemis on üldtunnustatud nende printsiipide arvestamine ka tavaliste õigustloovate aktide tõlgendamisel. Põhiseaduse tõlgendamine on sama loomuliik kui teiste õigustloovate aktide tõlgendamine. Common Law´s mõistetakse kohtulahendit õiguse allikana. Kontinentaalses õigussüsteemis peaks kohtuotsus jääma ,,kõige väärtuslikumaks õiguslikuks otsustuseks" 11 Lüngad õiguses ja nende ületamine Igas õiguskorras esineb lünkasid. Sellisel juhul ei leia me teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid faktilisi koosseisusid objektiivsest õigusest. Õiguse rakendamine ei ole osutunud võimalikuks ka tõlgendamise teel. Õiguse rakendaja peab veenduma, kas tegemist ei ole lüngaga õiguses. Liikseid lünki põhjustab ka õiguskorra noorus. Lüngad võivad õiguskorras olla kas: ehtsad, näivad või väärtuslüngad. 1
lähenemiskatseid;jne jne. Teiseks, lind võib oma pesa rajada: teiste sekka kolooniasse; teistest eraldi väljapoole kolooniat. Niisuguseid võimalikke erinevaid käitumisviise kutsutakse alternatiivseteks käitumisotsustusteks või (keerulisematel juhtudel) alternatiivseteks käitumisstrateegiateks. Iga kord peab isend valima erinevate käitumisalternatiivide vahel. Kuigi sellist valikut nimetatakse käitumisökoloogias "otsustuseks", ei tähenda see, et selline otsustus peaks olema kuidagi seotud inimesele sarnase teadvusega. Käitumisotsustus võib tuua isendile kasu, kuid samas on igal otsustusel ka teatav hind. Majanduses on see hästi tuntud. Kui soetate omale auto, siis kergendab ta teie elu ja hoiab kokku aega. See on kasu, mida auto pidamine teile toob. Samas aga vajab auto kallist kütust ja te peate maksma ka hoolduskulusid. See on vastava käitumisotsustuse autopidamise - hind.
otsuse olemuse, ja mudeli struktuuri ning seoste esitamine kvantitatiivses vormis. Nende mudelite tähtsus seisneb selles, et majandusnähtuste seoste lihtsustatud kirjeldamise teel esitatakse ülevaatlikul ja kokkusurutud kujul informatsioon, mis sisaldab üksikvaatluste kaupa hajutatult suures vaatluste kogumis. Induktiivsete mudelite kvaliteedi tagamisel tuleb lahendada vastuoluline probleem: ühelt poolt tuleb piisava täpsusega kajastada otsustuseks vajalikud majandusprotsesside põhiomadused, teiselt poolt lihtsustada mudel astmeni, mis võimaldaks selle koostamisel ja kasutamisel jääda lubatud kulutuste piiridesse. - Deduktiivsete mudelite konstrueerimisel ei lähtuta majandustegevuse konkreetsete faktide vaatlusest, vaid juhtimistegevuse lihtsustatud hüpoteetilistest situatsioonidest. Modeleerimise aluseks on seega suletud lihtsustatud abstraktne juhtimisprobleem. Deduktiivse käsitluse
annaabi.ee 
