EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS KORDAMISKÜSIMUSED KEVAD 2014 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE JA LEPINGUD, EL 'IDALAIENEMINE', EESTI INTEGRATSIOON EUROOPA LIITU, EL ÕIGUSLIKUD ALUSED EL AJALOOLINE KUJUNEMINE 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid · Poliitilised pinged ja ebastabiilsus; rivaliteet ja vastandlikud huvid; majanduslik madalseis · EL tekkimise eeldused (vajadus) o II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö o Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas o Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) o Vajadu...
Poliitika kujundamine merenduses Public policy – halduspoliitika, aga ka avalik poliitika Kolm sarnast terminit: Politics – poliitika (Public) Policy – (haldus-, avalik) poliitika Polity – poliitiline kogukond Poliitika: kollektiivne otsustetegemise protsess (Heywood: tegevus, mille kaudu rahvas loob, säilitab ja muudab oma elu juhtivaid reegleid) HP: kui selle protsessi tulemus e. reeglite loomine, vastuvõtmine, rakendamine ja hindamine Poliitiline kogukond: poliitilise süsteemi institutsionaalne raamistik Eratarbimine Ühine tarbimine Välistatavus Puhtad erahüvised Maksustatavad kaubad
mis valmistaksid ette raportid Euroopa Liidust: Esimene oleks vaadelnud Euroopa integratsiooni mõju Euroopa Ühenduse, kodanike igapäevaelule. Teise eesmärgiks jäi poliitilise, majandusliku ja institutsioonilise reformi väljatöötamine. Viimase tulemusena sündiski Dooge'i raport. Olles hõivatud laienemistemaatikaga, lükkas Euroopa Ülemkogu Dooge'i raporti arutamise edasi Milano tippkohtumisele. Milanos eelistas Thatcher astuda mitteformaalseid samme selleks, et kiirendada otsustetegemise protsessi Euroopa Ühenduste Nõukogus. Bettino Craxi suutis suruda läbi idee, mille kohaselt valitsustevaheline konverents peab läbirääkimisi välispoliitika ja julgeoleku koordineerimise alal ning Rooma lepingute ümbervaatamise osas nendes küsimustes, mis puudutavad otsustetegemise mehhanismi täiustamist ja Euroopa Ühenduse kompetentsi laienemist. Suurbritannia, Taani ja Kreeka olid selle vastu, kuid Itaalia pani asja uuesti hääletusele lepingu 236 järgi,mille kohaselt võib
Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut KUIDAS ON AJALOOLISELT KUJUNENUD EUROOPA KOMISJONI ROLL JA PÄDEVUSED? MILLISELT ON ARENENUD TEMA FUNKTSIOONID JA KUIDAS ON NEED MÕJUTANUD EUROOPA LIIDU ARENGUT? Analüüs Õppeaine: Euroopa Liit Tallinn 2014 Sissejuhatus Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täitevvõimu organ ja seotud otsustetegemise protsessiga kõikidel tasanditel (Nugent 2006, 149). Komisjon on sõltumatu ja kohustatud esindama kõikide liikmesriikide kui Euroopa Liidu terviku huve (Nicoll, Salmon 1990, 52). Antud analüüsis keskendub autor Euroopa Komisjoni rolli, pädevuste ning funktsioonide kujunemisele ja analüüsib, kuidas on need mõjutanud Euroopa Liidu arengut üldiselt. Euroopa Komisjoni kujunemine, funktsioonid ja roll 1952. aastal loodi Euroopa Söe- ja Teraseühendus, mis oli hiljem Euroopa Liidu üks
tasandil, liidu institutsioonide mõju on piiratud; · otsused, mis puudutavad EL-i üldist arengusuunda ja poliitilisi prioriteete, võetakse vastu riigipeade ja valitsusjuhtide poolt Euroopa Ülemkogus konsensuse alusel; · kõik olulised õigusaktid peavad saama Ministrite Nõukogu heakskiidu, mitmetes olulistes küsimustes on tegemist konsensusliku otsustamisega; · rahvusülesed institutsioonid (Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament) omavad üksnes piiratud rolli otsustetegemise protsessis. Samas on aga integratsiooni vältel tugevnenud Euroopa Liidus rahvusülesuse jooned: · Euroopa Komisjoni keskne roll EL-i päevakorra kujundamisel (agenda setting) ning sekundaarses seadusandluses; · kvalifitseeritud häälteenamuse kasutamine Ministrite Nõukogus; · Euroopa Parlamendi suurenenud seadusandlik ja järelevalvefunktsioon; · Euroopa õiguse ülimuslikkus ja otsekohaldatavus; Euroopa Kohtu roll Euroopa õiguse interpreteerimisel ning jõustamisel.
võimalikul momendil arvutis. Oma perega suhtlemise asemel ta istub arvutis, kus ta kaotab täielikult ajataju. Ta kirjutab, kuidas tema tööd on tegemata ja tekivad konfliktid perega ja sõpradega. Uus ajuskaneeringu põhjal tehtud uurimus näitab, et internetisõltuvus võib põhjustada ajus samalaadseid muutusi, nagu on täheldatud narkosõltlastel ja alkohoolikute puhul. Muutused näitasid interneti kasutajatel katkevaid radu seoses emotsioonide, otsustetegemise ja enesekontrolliga. Ajuskaneeringul leiti ebanormaalse valge mateeria mustreid, nagu on alkoholisõltlastel. Samasuguseid valge mateeria mustreid leiti ka videomängusõltlastel. Ajalehe The Independent andmetel pole umbes 5-10% internetikasutajatest võimelised kontrollima oma interntikasutust ja neid peetakse seega sõltlasteks. KUIDAS RAVIDA ARVUTIMÄNGUDESÕLTUVUST JA SELLEGA KAASNEVAID HÄDASID ?
Normatiivne - otsustest mõjutatud huvirühmad ja inimesed saavad otsuse tegemisel kaasa rääkida, sh marginaalsete rühmade võimestamine. - Sisuline - Kohalike teadmiste kasutamine sisukamate otsusteni jõudmiseks; nö tavainimesed näevad probleeme, mida teised ei näe (kohalikud teadmised) või ei pruugi oluliseks pidada (väärtushinnangud), konfliktide lahendamine. - Instrumentaalne – kaasamine teeb otsustetegemise läbipaistvamaks ja suurendab valitsussektori usaldusväärsust suhetes huvirühmade ja laiema avalikkusega. 21. Kaasamise manipulatiivsed eesmärgid - Väheteadlikku avalikkust on võimalik manipuleerida mõtlema grupi konsensuse alusel. Teaduslikud argumendid muutuvad vähetähtsateks. 22. Kaasamise kultuurilised, struktuurilised ja protseduurilised kitsaskohad Kultuurilised - kaasamise kujunemine otsustusprotsessi osaks nõuab harjumuste ja
2) Töölisi tuleb teaduslikul alusel valida , treenida ja õpetada. 3) Töölistega tuleb teha koostööd ,selleks et iga töö saaks tehtud parmal teaduslikult põhjendatud viisil. 4) Töö ja vastutus jaguneb tööliste ja juhtkonna vahel ligilähedaselt võrdselt.Juhid teevad neid töid,milleks neid on paremini ettevalmistatud kui töölised. 45. Organisatsiooni struktuuri eesmärgid. On 5 eesmärki: 1) Struktuur määrab alluvussuhted ning tööjaotuse,mille kaudu määratletakse otsustetegemise protsess ja võimusuhted. 2) Struktuur on eesmärkide saavutamise vahend. 3) Struktuuri ülesandeks on infokanalite määramine-palju suheldakse horisontaalselt,palju vertikaalselt. 4) Struktuur on aluseks töötajakesksele lähenemisele-struktuur märab töötaja positsiooni organisatsioonis. 5) Struktuuri kaudu toimub juhtimise täiustamine-iga juht peab tedma,mid tema alluvad teevad ning seeläbi leidma viise tööprotsesside efektiivsemaks muutmiseks. 46
rahvusteüleseid iseloomujooni oma struktuuris ning funktsioonides. Riigi ja IGO-de kontseptualiseeringuid arvestades võib öelda, et EL on vähem kui esimene ja rohkem kui viimane. Järgmisena vaatame kolme laiemalt kasutatud kontseptualiseeringut EL puhul. Föderalism Laias laastus ei ole akadeemikud täpselt kokku leppinud selle termini definitsioonis, kuid välja võib tuua üldisemad võtmekarakteristikud: -Võim on jaotatud tsentraalsete otsustetegemise institutsioonide vahel ühel käel ja regionaalsete otsustetegemise institutsioonide vahel teisel käel -Võimujaotuse loomus on täpsustatud ja kaitstud konstitutsiooniliste dokumentidega, vaidlused jaotuste üles lahendab supreme judicial authority. -Võimujaotus tsentraalse ja regionaalse tasandi vahel on balansseeritud selles osas, et mõlemal on kohustused ning need kohustused alati ei välista üks-teist. -Modernne reaalsus dikteerib, et praktikas võimajaotus ei saa olla liiga jäik
- Normatiivne - otsustest mõjutatud huvirühmad ja inimesed saavad otsuse tegemisel kaasa rääkida, sh marginaalsete rühmade võimestamine. - Sisuline - Kohalike teadmiste kasutamine sisukamate otsusteni jõudmiseks, nö tavainimesed näevad probleeme, mida teised ei näe (kohalikud teadmised), ei pruugi oluliseks pidada (väärtushinnangud); konfliktide lahendamine. - Instrumentaalne – kaasamine teeb otsustetegemise läbipaistvamaks ja suurendab valitsussektori usaldusväärsust suhetes huvirühmade ja laiema avalikkusega. 21. Kaasamise manipulatiivsed eesmärgid. - Väheteadlikku avalikkust on võimalik manipuleerida mõtlema grupi konsensuse alusel. Teaduslikud argumendid muutuvad vähetähtsateks. 22. Kaasamise kultuurilised, struktuurilised ja protseduurilised kitsaskohad. - Kultuurilised - kaasamise kujunemine otsustusprotsessi osaks nõuab
valmidus muutuda. Kui Tallinna linn otsustas pronksmeest mitte teisaldada, sõitis valitsus linna otsusest lihtsalt üle. Kindlasti on olukorra lahendamiseks vaja koostööd, avaldasid tookord arvamust Eesti erakonnad. Pole aga kahtlust, et selle all mõeldi kitsa ringi sisest, erakondadevahelist koostööd. See oli üks paljudest tunnusmärkidest, mis näitavad, kui kaugele on enesekeskse poliitika ning "omaenese tarkusest ja ülevõimust" lähtuv otsustetegemise traditsioon Eestis arenenud. Nii kaugele, et mitte keegi ei avastanud toona enesestmõistetavat vajadust koostööks mitte erakonnasiseste võimuladvikute murumängudes, vaid eri ühiskonnarühmade, erinevate maailmavaadete vahel. Millised oleksid olnud võimalused konflikti rahumeelseks lahendamiseks? Kokku oleks tulnud kutsuda kõiki konfliktiosalisi koondav komisjon, mis avalikult ja kõiki aspekte silmas pidades oleks
kaootilisemate otsuste tegemist. · Alternatiivina teistes situatsioonides võib grupp ette võtta riskantsemaid tegevusi, kui ükski individuaalne liige seda teha võiks. · Seda nimetatakse riskantseks võtteks (risky shift). · Teine näide grupi polarisatsiooni kohta on grupimõtlemine (groupthink) grupi soov jõuda üksmeelse otsuseni ei arvesta individuaalseid impulsse, rakendada sobivaid, ratsionaalseid (ja vastutustundlikke) otsustetegemise protseduure. Sotsiaalne logelemine · peegeldab tendentsi, et mõned töötavad ülesande kallal vähem, kui nad arvavad teisi seda tegevat. Nad arvavad, et nende pingutused pannakse kokku teiste grupi liikmetega ega vaadata eraldi seisvatena. Töötaja vaateid mõjutava jälgimise surve mõjuaste/tase sõltub paljudest faktoritest: Kultuurist (ühest riigist pärit inimestel on kalduvus rohkem alluda kui teisest riigist pärit inimestel);
Riigikogu kuulutab välja ka erakorralise seisungi, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning otsustab riigilaenude tegemise ja muude varaliste kohustuste võtmise. Riigikogu poliitilised avaldused, mis otsest õiguslikku võimu ei oma:otsused, mis omavad selget õiguslikku tähendust ning on täitmiseks kohustuslikud, tuleb eristada avalduste, deklaratsioonide ning pöördumiste vastuvõtmise õigust. Osalemine EU otsustetegemise protsessis EL organites osaleb eelkõige täidesaatev võim. Kuna reeglite kehtestamine EL toob kaasa olulisi muudatusi ka Eestis, on vaja tagada Riigikogu osalemine Eesti seisukohtade kujundamise protsessis. 3.1.1.2 VALIMISFUNKTSIOON Valimisfunktsiooni ideeks on teiste riigivõimuorganite legitimeerimine. Riigikogu saab teistele riigiorganitele rahva legitimatsiooni vahendada, kuna rahavs valib riigikogu. Riigikogu osaleb peaaegu kõigi kõrgemate ametiisikute ametisse nimetamisel
keskkonna iseloom, kus ta tegutseb, tehnoloogia, mida kasutab jne. Sõna organisatsioon tuleneb kreeka keelest, kus ta tähistas korrastatust ja kooskõlastatud tervikuks korrapärastumist. Tänapäeval nimetatakse organisatsiooniks inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loonud määratletava omavaheliste suhete struktuuri. Struktuuri eesmärgid: · määrab alluvussuhted ning tööjaotuse, mille kaudu määratletakse otsustetegemise protsess ja võimusuhted · struktuuri ülesandeks on infokanalite määramine - palju suheldakse horisontaalselt, palju vertikaalselt? Tihti ei kattu infokanalid struktuuriga, sest lisaks formaalsetele suhetele on oluline roll organisatsioonis mitteformaalsetel suhetel ehk informaalsel struktuuril · on aluseks töötajakesksele lähenemisele - struktuur määrab töötaja positsiooni organisatsioonis, tema
annaabi.ee 
