üksikuid sooni kui ka soontegruppe PUIDU OMADUSED • Kerge töödelda , treida ja lõigata. Kuna puit sisaldab palju tärklist , pole see vastupidav mädanikele ega putukatele. Niiskusemuutustele on puidul hea mõõtude stabiilsus. MEHAANILISED OMADUSED • Tihedus õhukuivalt 450-650 kg/m3 • Kahanemine 9-11% • Tõmbetugevus pikikiudu 112 Mpa • Survetugevus pikikiudu 31-54 Mpa • Paindetugevus 55-104 Mpa • Elastsusmoodul 8700-4500 Mpa • Kõvadus: Otspinnal 350, radiaalpinnal 310 janka PUIDU KASUTUSALAD • Ehitus- ja konstruktsioonipuit. Sisetisleritooted, mööbel, paneelid. Vineer. Asenduspuit tamme ja kreeka pähklipuu puidule
1.2.1 Kujutiste põhilised vaated 1.3 Joonte liigid, kasutusala Jooniste ilmekuse suurendamiseks ning lugemise hõlbustamiseks kasutatakse mitut liiki ja mitmesuguse jämedusega jooni. Rahvusvaheline standard ISO 128 kehtestab kindlad joonte liigid, ühtlasi ära määrates nende võimalikud kasutusalad (vt tabelit) - Kriipspunktjoon algab ja lõpeb kriipsuosaga - Ringjoone tsentrit tähistatkse lõikuvate kriipsudega - Silindri otspinnal jms kohtades asuvate avade tsentrid määratakse detaili tsentrist tõmmatud ringjoon ja sellesse tsentrisse suunduva kriipsu lõikepunkt - Kui ringi D<12 mm, siis tsentrijooned katkestuseta 1.4 Mõõtkava Eseme (objekti) ja temast tehtud kujutise suuruse vahekorda joonisel selgitab mõõtkava ehk mastaap. Standard ISO 5455 määrab kindlaks järgmised mõõtsuhted: - suurendamise korral 2:1; 5:1; 10:1; 20:1 ja 50:1 - loomuliku suuruse puhul 1:1
Otsfreeesidega tehakse järgmisi töötlemisi Sooned Tapipesad . Soovituslik lõikekiirus freesimisel : Pehme puit kiirlõiketeras 50..80% Pehme puit kõvasulam 60…90% Kõva puit kiirlõiketeras 40…60% Kõva puit kõvasulam 50…80% Plaatmaterjalid 60…80% Puurimine . Puurimine on lõiketöötlemine vardakujulise lõikeinstrumendiga, millel lõikeservad paiknevad otspinnal Puuri vardale on töödeldud spiraalne soon , mille ülesandeks on laastu väljstoomine avast . Pealiikumine puurimisel on puuri pöörlemine ümber oma telje Etteandeliikumine puurimisel toimub puuri telje suunas Puurimisel tekkiv laast on kruvikujuline . Treimine . Treimine on tehnoloogiline protsess, mille tulemusena saadakse pöördkeha kujulisi detaile Toorikule antakse pöörlev liikumine ümber oma telje
a. F või s, lõikeserva nihkumisega ühe tooriku pöörde kohta, mm/p b. V, töödeldava pinna joonkiirusega m/min c. t, vahekaugusega töödeldud ja töötlemata pinna vahel mõõdetuna risti töödeldud pinnaga, mm d. T, tera püsivusajaga kuni teatud kulumiseni, min Question 29 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Ketasfreesi iseloomustab järgmine kuju teda kasutatakse: Select one: a. lõikehambad asetsevad freesi otspinnal, hammasrataste valmistamiseks b. lõikeservad on kujundatud hammastena silinderpinnal, suhteliselt suur teljesuunaline mõõde, tasapindade töötlemiseks c. lõikeservad asetsevad freesi otspinnal ja silenderpinnal hammaste kujul, tasapindade töötlemiseks d. lõikeservad on kujundatud hammastena silinderpinnal, suhteliselt väike teljesuunaline mõõde, soonte ja väikeste vertikaalsete tasapindade töötlemiseks Question 30 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00
ristlõikega, läbimõõduga 2 3 millimeetrit.. LÕHED võivad alandada puitmaterjali kvaliteeti ja muuta seda isegi kõlbmatuks. Sisemine pikilõhe ehk säsilõhe kasvavas tüves esinev lõhe, mis laiuses aheneb tsentrist tüve pinna suunas. Ringlõhe mööda aastarõngast kulgev sisemine lõhe Külmalõhe talvise pakase mõjul tekkiv lõhe Kuivamislõhe tekib puitmaterjalis kuivamisel Otsmine kuivamislõhe kuivamislõhe puidu otspinnal, mis ei ulatu külgpinnale. Säsilõhed (A) ja ringlõhed (B) Külmalõhe TÜVEDE KASVUVEAD ja SISEMISED EHITUSVEAD võivad puidu muuta osaliselt kõlbmatuks, kuid võivad ka tõsta puidu väärtust. Näiteks raskendab salmilisus puidu töötlemist, kuid annab puidule ilusa tekstuuri. Kõverus kõveruse suurust mõõdetakse painde suuruse järgi ja arvutatakse protsentides tüve pikkusest. Tüüakus tüvi, mille alumine osa järsult jämeneb.
o Painduvustugevus: 90,0(suurim surve, mida laud talub, kui lauda pikkisuunas painutada) o Tõmbetugevus pikkikiudu: 115,1(maksimaalne tugevus, enna laua purunemist kahest otsat tõmmates) o Lõhestamisel pikkikiudu-(keskelt kaheks rebides) Radiaalselt: 8,0 (seletus joonisena all pool) Tangensiaalselt: 6,4(seletus joonisena all pool) Kõvadus 12%-l niiskusel, Mpa : o Otspinnal: 29,3(maksimum jõud, mida saab rakendada teraskuulile, mis pressitakse männi prussi, enne puidu purunemist) o Radiaalpinnal: 26,0 (maksimum jõud midq saab rakendada teraskuulile, mida surutakse laua pealispinda, enne kui laud puruneb) o Tangensiaalpinnal: 26,6(maksimum jõud mida saab rakendada teraskuulile, mis surutakse laua külje ossa, enne kui laud puruneb)
Etteandekonveierite nukid ei ole üksteisega 2. Tooriku otspind ei ole risti servade suhtes. kohastiku. Saekettad ei ole vertikaalsed. Konveierite 3.Toorikute otspind ei ole risti külgede suhtes. tugipinnad ei ole ühes horisontaalpinnaga. Saehammaste profiil ei vasta saagimise suunale 4. Rebestused toorikute otspinnal. ja puiduliigile. Saehambad on nürid. Liiga suur ettenihke kiirus. Saekettad ei ole paraleelsed Tehnoloogiline praak höövelpinkidele. ettenihke suunaga. Rihthöövelpingid Höövelnoad ulatuvad töölaua tagumisest 1. Töödeldav pind ei ole sirge. poolest kõrgemale.
ettenihkeliikumist. Freesimisel on pealiikumiseks freesi pöörlemine. Pealiikumise kiirus määrab lõikekiiruse. Ettenihkeliikumiseks on tooriku edasinihkumine piki - , risti või püstsihis. Pealiikumise kiirus on alati suurem ettenihkeliikumise kiirusest. Lõikeprotsessis moodustub laast. Freesimine toimub paljuhambalise lõikeriistaga, mida nimetatakse freesiks. Lõikehambad võivad paikneda kas silindrilisel külgpinnal või otspinnal. Freesi iga hammas kujutab endast lihtsaimat lõiketera. Mõnikord kasutatakse ka ühehambalisi freese. Freesi lõikeosa valmistatakse süsiniktööriistaterasest, kiirlõiketerasest, kõvasulamist või mineraalkeraamilisest sulamist. Pinnad, servad ja teised elemendid. Freesi hammaste pindadel ja lõikeservadel on järgmised nimetused: Hamba esipind: - See on pind, mida mööda libiseb eralduv laast. Hamba tagapind: - See on pind, mis lõikeprotsessis on pööratud lõikepinna poole.
ebaühtlase kahanemise ja sisepingete tõttu. Säsi- ja külmalõhedest on nad lühemad. · Ringlõhed - lüli- ja küpspuidus esinevad lõhed, mis kulgevad mööda kasvava puu aastarõngaid teatud ulatuses. Ümarmaterjalidel on see nähtav tüükaotsal lookjate või rõngasjate lõhedena, saematerjalidel otspindadel kaarlõhedena ja külgpindadel pikilõhedena. · Külglõhed - lõhed, mis asuvad sortimendi külgpinnal või külg- ja otspinnal. · Külgpinnalõhed lõhed, mis esinevad saetud toodete külgpinnal või külg- ja otspinnal. · Servlõhed lõhed, mis asuvad saetud toodete servas ja otspinnal. · Otslõhed - lõhed, mis asuvad sortimendi otspinnal, kuid ei ulatu külgpinnale. · Pinnalähedased lõhed - lõhed, mille sügavus ei ületa 1/10 sortimendi paksust. · Sügavlõhed - lõhed, mille sügavus on üle 1/10 sortimendi paksusest, kuid ei välju teisele külgpinnale.
2. Tooriku otspind ei ole risti servade suhtes. · Etteandekonveierite nukid ei ole üksteisega kohastikku. 3. Toorikute otspind ei ole risti külgede suhtes. · Saekettad ei ole vertikaalsed. · Konveierite tugipinnad ei ole ühes horisontaalpinnas. 4. Rebestused toorikute otspinnal. · Saehammaste profiil ei vasta saagimise suunale ja puiduliigile. · Saehambad on nürid. · Liiga suur ettenihkekiirus. · Saekettad ei ole paralleelsed ettenihke suunaga.
2. Tooriku otspind ei ole risti servade suhtes. · Etteandekonveierite nukid ei ole üksteisega kohastikku. 3. Toorikute otspind ei ole risti külgede suhtes. · Saekettad ei ole vertikaalsed. · Konveierite tugipinnad ei ole ühes horisontaalpinnas. 4. Rebestused toorikute otspinnal. · Saehammaste profiil ei vasta saagimise suunale ja puiduliigile. · Saehambad on nürid. · Liiga suur ettenihkekiirus. · Saekettad ei ole paralleelsed ettenihke suunaga.
Okaspuude rakude ristlõige sarnaneb ristkülikutele, neid nim trahheiidideks e juhtrakkudeks. Aastarõngad nähtavad kõigis lõigetest. Hästi eristatav kevad- ja sügispuit. Säsikiired on küll kõigil puudel kuid neil pole need silmaga märgatavad. Kuid esinevad silmaga märgatavaid vaigukäike. Vaigupesa e vaigukäigud- vaiguga täidetud õõnsused aasarõngaste vahel. Saematerjali tangensiaalpinnal nähtav ovaalsete lamedate süvenditena, radiaalpinnal piklike kitsaste piludena, otspinnal lühikesed kaarjad pinnad. Vaigupesadest välja voolanud vaik rikub toote välispinda, takistab välisviimistlust ja liimimist. Karr- puude vaigutamisel lõikeinstrumendiga tüve vigastamine.Karri piirkonnas puit tugevasti vaigustub. Tõrvaslaik- tugevasti vaiguga läbi imbunud tüve osa. Saematerjalides ja spoonis nähtav suure tumeda laiguna, õhuke materjal selles kohas vastu valgust läbi kumav. Kuuske lõhastatakse kännupoolsest otsast.
Ristikudu vaigukäike ei näe silmaga. Vertikaalsed esinevad tavaliselt sügispuidus.Kogu tüves kokku on neid u 1%. Kõige suuremad seedril 0,14 mm. Okaspuudest pole vaigukäike kadakal, nulul, elupuul, jugapuul. Vertikaal asetusega nähtavad vaiguga täidetud õõnsused asetsevad aasarõngaste vahel. Saematerjali tangensiaalpinnal nähtav ovaalsete lamedate süvenditena, radiaalpinnal piklike kitsaste piludena, otspinnal lühikesed kaarjad pinnad. Vaigupesadest välja voolanud vaik rikub toote välispinda, takistab välisviimistlust ja liimimist. Säsikiired on küll kõigil puudel kuid okaspuudel pole need silmaga märgatavad.Okaspuudel asuvad radiaalsuunalistel säsikiirtel üla- ja alaosas neile tugevust andvad mitmerealised trahheiidid, mis omavad meile ka tehnilist tähendust, sest puidu immutamisel tungib immutusvedelik nende kaudu puidukoesse. Säsikiirtes
Maltspuidu seenvärvused on iseloomulikud kõikidele puuliikidele, suuremal määral okaspuudele. . Seenvärvused ei avalda mõju puidu mehaanilistele omadustele, kuid halvendab välisilmet ja suurendab vee imavust. Maltspuitu värvivad seened võivad lagundada liimi ja lakiainet. 2.1.4.1. Sinavus. Sinavus tekib puitu värvivate seente toimel toores või jalalkuivanud puidus, kuid ei põhjusta puidumädaniku teket. Tekib puidus materjali ots- või külgpinnalt radiaalsuunas. Metsamaterjalide otspinnal nähtav kiilukujuliste laikudena või hõlmab kogu maltspuidu, külgpindadel nähtav ribade või piklike laikudena. 2.1.4.2. Maltspuidu seenvärvus. Ruuge, kollane, roosa (kuni heloviolett) ja pruuni maltspuidu värvus. 2.1.4.3. Hele maltspuidu seenevärvus. Puitu heleda tooniga värvivad, kuid puidutekstuuri mittevarjavad maltspuidu seenvärvused. 2.1.4.4. Tume maltspuidu seenvärvus. Puitu tumedates toonides värvivad ja tekstuuri varjavad maltspuidu seenvärvused. 2.1.4.5
Meil kasvab kahe liigina _Valge lepp (Almus incana) Must lepp ehk sanglepp (Almus glutinosa) Värvus kollakast rvus roosakani, õhu käes muutub tumedamaks Lepp on hajulisooneline puuliik, sooned ei ole palja silmaganähtavad. Aastarõngad on halvasti eristatavad. Puit on pehme ja kerge, sirge kiuga. Väga kergesti töödeldav. Kergesti viimistletav Tihedus 550 kg/m3 Survetugevus pikikiudu 39..52 MPA Kõvadus otspinnal 30 Janka’’ Lepapuidu kasutusalad Kasutatakse erinevate puittoodete valmistamiseks näit. tuletikud, pliiatsid Vineeri sisekihid ristvineeri valmistamisel Grillsöe valmistamiseks Pärn (Tilia cordata) Värvus kreemikas, kergelt punaka Varjundiga Pärn on küpspuiduline liik, kuid värvierinevus nende vahel on väga väike. Pärn on hajulisooneline liik, sooned ei ole palja silmaga nähtavad
g) mutri abil, e) – splindiga, f) f) – traatimisega, g) – kärnimisega. Muttrid ja kruvid keeratakse kinni ja lahti võtmetega. Neli- või kuuskantpeaga mutrid ja kruvid keeratakse tavaliste võtmetega (a ja b). Ümara hammasmutri jaoks on võtti c. Varianti d kasutatakse mutritel, mille otspinnal on vastavad avad. Sisekuuskandiga mutreid ja kruve keeratakse võtmega e. c) b) a) d) e) Keermesliidete elemente valmistatakse enamasti terasest, vajadusel kasutatakse ka pinnakatteid (tsinki, kroomi, kaadmiumi, niklit, vaske, hõbedat jm.). Kruvide tugevusklassid on näitatud tabelis
annaabi.ee 
