(elektrimootori korpuse) puudutamine. 3.elektri seadiste osadeks mitteolevate juhuslikult pinge alla sattunud osade (nt. Märja seina või hoone metall konstruktsiooni puudutamine). 4.viibinud katkenud elektrijuhte ja maa kokkupuute läheduses. Elektrivigastuste vältimine 1. ohtlike pingestatud osi ei tohi olla võimalik puudutada 2. puutevõimalikud juhtivad osad ei tohi olla ohtliku pinge all 3. elektrilöögi kaitse otsepuute eest 4. otsepuutekaitsega püütakse saavutada, et inimene või loom ei saaks juhuslikult puudutada elektriseadiste pingestatud osi. Kokkuleppeliselt on otsepuute kaitse piisav kui on välistatud pingestatud osade puutumine sõrmega. Kaitsevahendid on elektrivigastuste ärahoidmiseks kasutatav isoleermaterjalist kasutatavad materjalid: kummisaapad, kummikindad, isoleeralus, kummimatt, isoleerkäepidemetega elektripaigaldusriistad
Kaitse, mis tagab elektriohutuse ühisrikkeoludes nimetatakse rikkekaitseks. Kõigis elektirpaigaldistes, ka elamu madalpingepaigaldistes, peavad tingimusteta kasutusel olema mõlemad kaitseliinid. Lisakaitse Madalpingepaigladistes ja seadmetes on lisakaitseks rikkevoolukaitse rakendumisvooluga mitte üle 30 mA. Lisakaitse rakenduv põhi- ja/või rikkekaitse mingil põhjusel ei toimi. Seadmeid kasutatakse hooletult või ohuteadmatult. Ohtliku pingestatud osa puudutamine Otsepuute alll mõistetakse madalpingepaigaldistes inimese või looma vahetut kontakti pingestatud osaga. Madalpingepaigaldis: Pinge vahelduvvoolul 1000V ; Pinge alalisvoolul 1500V Kaudpuude Siis kui inimene puudutab pingealdist osa, mis on sattunud pinge alla isolatsiooni rikke tõttu. Puutevõimalikud juhtivad osad: Pingealtid juhtivad osad Metalltorustikud jms. Mis elektirpaigaldisse ei kuulu. Rikkekaitse saavutamine: · Täiendavate kaitsevõtetega, mis ei sõltu põhikaitsest
puudutamise võimaluse. Elektripaigaldiste kaitse realiseeritakse eelkõige sellega, et seadmete valmistajad on täitnud kõik kehtivad standardid ja eeskirjad, projekteerija on valinud seadmed vastavalt ümbrusoludele ja tööparameetritele, seadmed on paigaldanud litsentsiga elektritöövõtja, kes on järginud projekti ning eeskirjade nõudeid, elektripaigaldisi on enne kasutuselevõttu kontrollasutuse poolt kontrollitud. Kaitse otsepuute eest (põhikaitse) seisneb selles, et inimene või loom ei saaks juhuslikult (või ka tahtlikult) puudutada elektriseadme pingestatudosi. See tagatakse: pingestatud osade isoleerimisega. Selle, nn põhiisolatsiooni isolatsioonitakistus peab olema vähemalt 0,5 M%, et läbiv lekkevool jääks joonisel 1.3 toodud graafiku I.-sse piirkonda; kaitsekatete ja kestadega. Rahvusvahelise kokkuleppe kohaselt on kaitse otsepuute eest piisav, kui
3.Elektriseadmete osadeks mitte olevate ,juhuslikult pinge alla sattunud elektrit juhtivate osade nt märja seina või hoone metallkonstruktsiooni puudutamine. 4.Viibimine katkenud elektrijuhtme ja maaga kokkupuute läheduses. Elektrilöögi vastase kaitse põhireegel: Ohtlikke pingestatud osi ei tohi saada puudutada , puutevõimalikud juhtivad osad ei tohi olla ohtliku pinge all. Inimene võib saada elektrilöögi : 1.Otsepuutel 2.Kaudpuutel Elektrilöögi kaitse otsepuute eest: Otsepuute kaitsega püütakse saavutada et inimene või loom ei saaks juhuslikult puudutada elektriseadmete pingestatud osi. See tagatakse eeskätt pingestatud osade isoleerimise teel. Kokkuleppeliselt on otsepuute kaitse piisav kui on välistatud pingestatud osade puudutamine sõrmega. Kestade ja katete võimet takistada otsepuudet iseloomustab kaitseaste mida tähistatakse IP ja sellele järgneva kahe tunnusnumbriga. Elektrilöögi kaitse kaudpuute eest:
cm kõrgemalt) hoone tuulekotta, kuhu paigaldatakse jaotuskeskus. Peakaitsme suurus täpsustada tehinilistes tingimustes. Elektrikilbi kordusmaanuduse võib teostada terastraadiga 10 mm, mis paigaldatakse samasse transeesse toitekaabliga või 2-3 maanduseletroodiga ( nurkteras 5x50 mm, 1=3 m, eletroodide vahekaugus 3 m). Valgustid, lülitid ja pistikud valitakse vastavalt ruumi iseloomule. Elutubades nähtakse ette üks pistikupesa elamispinna 3 . Kõik pistikupesad on maandusega. Kaitse otsepuute eest tagatakse pingestatud osade isoleerimisega ja lisakaitse rikkevoolukaitse abil. 1.5.4 Nõrkvool ja side Hoone sidevõrk ühendatakse krundi tänavapoolses osas paiknevas AS Elioni sidekapiga kasutades selleks samuti maasisest kaablit. Selle võib paigaldada paralleelselt elektrikaabliga. Täpsustada aga nende vahekaugus. Elamu nõrkvool koosneb televisiooniseadmest ja valvesignalisatsiionist. 1.5.5 Tulekaitse nõuded Elamu tulepüsivusklass on TP2
Liigitus: Paiknemine ruumis või väljas Otstarbe järgi: töö, turva, kujundus ... Asendi alusel: üld- ja koht- Paigutusviis: laes, laual, trossil, ... Kinnitusviis: pind, süvis, ripp, tipp, ... Liikuvuse järgi Toiteviisi järgi: võrgu- ja autonoomseid Lisaks: Kaitse elektrilöögi eest: puutekaitset- kaitse otsepuute eest puutepingekaitset- kaitse kaudpuute eest ühildatud puute- ja puutepingekaitset- Mõisted: Elektrivõrgude jagamine Isolatsioon Isolatsiooni ülevaatmine ning kontrollimine Kaitsmine elektripuutumisest Maandamine Isikukaitsevahendeid Tööriistad isoleeritud käepidamiga Elektrimõõtetööriistad suure takistusega Madalpinge Elektriseadmete klassid:
osad ei tohi olla ohtliku pinge all Ei normaalolukorras Ega üksikrikkeolukordades. Selle põhinõudele on üldse ehitatud kõik kaitseviisid ja – võtted elektrilöögi eest. Normaalolukorras võib inimene saada elektrilöögi vahetult kokkupuutel pinge all oleva voolujuhtiva osaga (otsepuutel), rikkeolukorras aga kokkupuutel ohtliku pinge alla sattunud voolujuhtiva osaga (kaudpuutel). Joonis 1. Elektrilöök otsepuutel (vasakul) ja kaudpuutel (paremal). Kaitse otsepuute eest (otsepuutekaitse) võidakse saavutada kahel viisil : Inimese või looma keha läbida võiva voolu tekke takistamisega, Inimese või looma keha läbiva voolu piiramisega allapoole elektrilööki põhjustatavat väärtust. Kaitse kaudpuute puhul (kaudpuutekaitse) saavutatakse rikkevoolu tekke tagamiskaitsega, rikkevoolu piiramisega allapoole elektrilööki põhjustavat väärtust, toitepinge automaatse väljalülitamisega, potentsiaaliühtlustuse kasutamisega.
Kindlasti tuleb kaitsekatted peale panna ka juhul kui töö katkestatakse ja et keegi ei juhtuks kogemata nendele vastu minema. Kaitsekatetena kasutatakse nii silindrilisi kui ka koonilise otsikuid. tarind või vahend, mida kasutatakse elektriohtliku seadmeni või paigaldiseni küündimise takistamiseks. Isoleerpiire - isoleertarind või -vahend juurdepääsu takistamiseks pingestatud osadele. (Kaitse)kate; pindpiire - osa, mis kaitseb igast harilikust ligipääsusuunast tuleva otsepuute eest. Pindpiirete hulka kuuluvad nt. piisavalt kõrged piirdeseinad, -võrgud ja -võred (sein-, võrk- ja võrepiirded), milles võib olla töökindlalt suletavaid uksi, luuke vms. Isoleerkate - isoleermaterjalist valmistatud jäik või painduv kate, mida kasutatakse pingestatud ja/või väljalülitatud ja/või lähedalasuvate osade katmiseks, et vältida nende juhuslikku puudutamist. (Kaitse)kest - elektriseadmete kere vm. ümbris, mis kaitseb seadet väliskeskkonna toime eest
Generaator- on seade või masin, mis muundab üht liiki energiat teist liiki energiaks või toodab elektrienergiat või ainet. Mootor- on seade, mis muudab energiat mehaaniliseks tööks Kaod- soojuskadu Alalisvoolumasin- masin, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks energiaks, koosneb paigalseisvast staatorist ja pöörlevast rootorist, magnetväli tekitatakse elektrivooluga või püsimagentite abil. Vahelduvvoolumasin- Kaitse elektrilöögi eest: · puutekaitset- kaitse otsepuute eest · puutepingekaitset- kaitse kaudpuute eest · ühildatud puute- ja puutepingekaitset- Mõisted: · Elektrivõrgude jagamine · Isolatsioon · Isolatsiooni ülevaatmine ning kontrollimine · Kaitsmine elektripuutumisest · Maandamine · Isikukaitsevahendeid · Tööriistad isoleeritud käepidamiga · Elektrimõõtetööriistad suure takistusega · Madalpinge Kaitseastmed- Rikkekaitseks kasutatadavad võtted: rikkevoolukaitse seade,
saavad pinge kaitseväikepingetrafost. Enamasti kasutatakse 12- või 24voldist väikepinget. Reeglina peab kaitseväikepingetrafo asuma kuivas kohas. Väikepingeseadmed võivad olla ka niiskuse käes (väljas). Kaitseaste on tingtähis või nimetus, mis iseloomustab kesta võimet 6 kaitsta elektriseadme siseosi võõrkehade, tolmu ja vee eest ning kesta abil saavutatavat kaitset seadme pingestatud või liikuvate siseosade otsepuute eest. Kaitseastme rahvusvaheliselt kokkulepitud tähis koosneb tähtedest IP (increased protection, international protection) ja neile järgnevast kahest tunnusnumbrist. Tunnusnumbri asemel võib olla ka veetilga tähis. Esimene number väljendab kaitset võõrkehade ja puuteohu eest, teine vee kahjuliku sissetungimise eest. Näiteks: IP 23 või IP 43 on vihmakindel seade, tähisega IP 34 või IP 44 on pritsmekindel, tähisega IP 67 on veekindel, tähisega
vältivate meetmete rakendamist. Voolujuhtiv osa Juht või juhtiv osa, mis oma normaaltalitusel võib olla pingestatud. Pingestatud osade hulka kuulub ka neutraaljuht, kuid mitte PEN juht. (Kaitse)varje Isoleeritud või isoleerimata tarind või vahend, mida kasutatakse elektriohtliku seadmeni või paigaldiseni küündimise vältimiseks. (Kaitse)kate, kaitsepiire Osa, mis kaitseb igast harilikust ligipääsusuunast tuleva otsepuute eest. Kaitsepiirdena võib kasutada lauaseinu, uksi, võre- või traatvõrkpiirdeid kõrgusega vähemalt 1800 mm, mis peavad tagama, et inimkeha mis tahes osa ei saa küündida pingestatud osade läheduses asuvasse ohutsooni. (Kaitse)tõke Osa, mis takistab juhuslikku, kui mitte tahtlikku otsepuudet. Kaitsetõketeks võivad olla nt katted, tõkkepuud, ketid ja köied ning alla 1800 mm kõrgusega seinad, uksed, võre- või traatvõrkpiirded, mis oma madaluse tõttu ei kuulu
olla nt: katted, tõkkepuud, ketid ja köied ning alla 1800mm seinad, üksed, võre või traat võrk piirded, mis oma madaluse tõttu ei kuulu kaitsepiirete hulka. Isoleerkate(isoleer plaat)- isoleermaterjalis valmistatud jäik plaat või painduv kate, mida kasutatakse pingestatud või väljalülitatud või naaberosade katmiseks, et vältida nende juhulikku puudutamist. Ümbris- osa, mille abil nähakse ette seadme kaitse väliskeskonna teatavate toimete eest ning otsepuute kaitse mistahes suunast. Nimipinge Väikepinge- pingepiirkond, mille korral pingejuhtide vahel või juhi ja maavahel ei ületa vahelduvpingevool 50V ega alalispinge puhul 20V Madalpinge- pingepiirkond, milles vahelduv pinge ei ületa 1000V ega alalispinge 1500V Kõrgepinge- pingepiirkond, milles vahelduv pinge on suurem kui 1000V ja alalispinge suurem kui 1500V Elektripaigaldise käit Käidukorralduse üldpõhimõtted
toitevõrgu vahel paiknevad piirikud, mis on ette nähtud peamiselt I liigpingekategooriasse kuuluvate seadmete kaitseks peenkaitseks. Liigpingekaitsetsoonid Liigpingepiirikutele esitatavad nõuded ·piirikud peavad riknematult vastu pidama keskkonna toimele; ·piirikud peavad olema varustatud korrasoleku ja rakendumisvalmiduse signaalseadisega; ·piirikud peavad olema varustatud riknemisel rakenduva signaalseadisega; ·piirikud peavad olema otsepuute- ja tuleohutud; ·piirikud peavad põhjustama vaid väikese lekkevoolu. Releed Releede liigitus Releed liigitatakse sisendsignaali järgi: Voolureleed Pingereleed Võimsusreleed Termoreleed Optilised releed jne Releede ehitus Releedel on tavaliselt kolm funktsionaalset sõlme: Vastuvõtu- e. kontrollelement Vahe- e. võrdluselement Täiturelement Lisaelement - viiteelement Vastuvõtuelemendi järgi liigitatakse releed: Primaarreleed
annaabi.ee 
