(b) müüja soovib alati maksimeerida oma kasumi ja töötab hinna alandamisele vastu (c) nad ei oska hinna üle läbi rääkida (d) mitte ükski eelpool toodud põhjustest 13. Kahjumiga liidri hinnakujunduse näiteks on (a) toidukauplus, mis müüb viinereid kahjumiga, kuid teenib kasumit sinepi, kastmete ja kondiitritoodete müügist (b) apteek, mis müüb aspiriini odavamalt ostukuludest, kuna varud on suured ning on karta nende aegumist (c) tööstuse sisseseadete müüja, kes pakub ostjaile tagasimaksega hinnasoodustust (d) tootja, kes omahinnast odavamalt müües püüab saavutada mastaabisäästu efekti avaldumiseks vajalikku tootmismahtu 14. Firma tahab garanteerida oma investeeringute tasuvuse. Investeeringute suurus on 1 miljon, tasuvusaeg 5 aastat. Keskmised muutuvkulud tooteühikule on 10 eurot, püsivkulud
? Hinna tähendus laiemas ja kitsamas mõistes Kitsamas mõistes on hind toote väärtus rahas väljendatuna. Seega on hind rahasumma, mida nõutakse mingisuguse toote või teenuse eest. Laiemalt võttes on hind väärtuste kogum, mida ostja on nõus vahetama toote omamise või tarbimise tulenevate kasumite vastu. Kusjuures kasulikkus võib olla vormi-, aja-, ja kohakasu. 10.Hinnakujunduse meetodid (4 meetodit) Kulukeskne hinnakujundus hinna määramisel lähtutakse tootmis- või ostukuludest, millele lisatakse teatud juurdehindluse protsent. Tarbijakeskne hinnakujundus Hinnakujundamisel lähtutakse tarbija ettekujutusest ja ootustest. Meetodi rakendamiseks on vaja omada väga täpset ettekujutust tarbija ostuharjumusest ning teatud psühholoogilisi aspekte. Mida suuremat nõudlust on tootele oodata, seda kõrgem hind kehtestatakse. Konkurentsikeskne hinnakujundus seisneb orienteerumises turuhinnale, see on kasutatav eriti homogeensete toodete korral
Kitsamas mõistes on hind toote väärtus rahas väljendatuna. Seega on hind rahasumma, mida nõutakse mingisuguse toote või teenuse eest. Laiemalt võttes on hind väärtuste kogum, mida ostja on nõus vahetama toote omamise või tarbimise tulenevate kasumite vastu. Kusjuures kasulikkus võib olla vormi-, aja-, ja kohakasu. Kasum = kogutulu (hind x müügikogus) kogukulu 15. Hinnakujunduse meetodid a) Kulukeskne hinnakujundus hinna määramisel lähtutakse tootmis- või ostukuludest, millele lisatakse teatud juurdehindluse protsent. b) Tarbijakeskne hinnakujundus Hinnakujundamisel lähtutakse tarbija ettekujutusest ja ootustest. Meetodi rakendamiseks on vaja omada väga täpset ettekujutust tarbija ostuharjumusest ning teatud psühholoogilisi aspekte. Mida suuremat nõudlust on tootele oodata, seda kõrgem hind kehtestatakse. c) Konkurentsikeskne hinnakujundus seisneb orienteerumises turuhinnale, see on kasutatav eriti homogeensete toodete korral
müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. (3, 185) Bilansi kirjed: VARUD Tooraine ja materjal Tooraine Materjal Kütus Lõpetamata toodang 4 Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest (8) Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukuludest, tootmiskuludest ja muudest kuludest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukophta ja seisundisse. (7) Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid tootega seotud kulutusi (materjali kulud, tööliste palgad jne), kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (tootmisseadmete amortisatsioon , tootmisega seotud juhtkonna plgad jne). Püsivaid tootmise üldkulusid jagatakse toodete soetusmaksumusele, lähtudes normaalsest tootmiskaost. Juhul kui
Toote hind ei tohi olla liiga madal ega ka üleliia kõrge. Hinnakujundajal tuleb hind valida kuludest tuleneva alampiiri ja tarbijate hinnatajust johtuva ülempiiri vahel, arvestades loomulikult nii konkurentsihindu kui muidki sise- ja välistegureid. (Vihalem A. 1996) Hinnakujunduses tuleb arvestada mitmete mõjuteguritega. (Vt. Joonis 1) Joonis . Hinnaväli 2.1 KULUKESKNE HINNAKUJUNDUS Hinna määramisel lähtutakse tootmis- või ostukuludest, millele lisatakse teatud juurdehindluse protsent. Meetodi puudused: selline hinnakujundus ei peegelda kauba väärtust tarbija jaoks. Ta ignoreerib nõudluse taset ega arvestata konkurentide hindade mõju nõudlusele. Paljud kulud sõltuvad käibe suurusest ning samuti on konkreetse toote omahinna kalkuleerimine tavaliselt tinglik - tulemus sõltub üldkulude jaotamisest erinevate toodete vahel. Tootmiskulude alandamise korral peaks selle meetodi korral alandama ka hinda
Väärtuse tõstmine. Sageli kaasneb kinnisvara arendamisega ka ehitustegevus. Kinnisvara arendusprojekti turunduse eesmärk on tarbija vajaduste rahuldamise kaudu aidata kaasa maksimaalse kasumi saavutamisele projekti realiseerimiselt. Kinnisvaraarenduse võib jagada: - Maa arendusprojektid. Näiteks buumi ajal põllumaa, kuhu tehti detailplaneering. - Ehitusprojektid · Ehitamine · Renoveerimine Arenduse kulud on: - Maa hind (sõltub ostukuludest) - Planeering (kas detailplaneering on olemas või tuleb koostada) - Infrastruktuur - Ehitushind (ehitus on kõige kapitalimahukam) - Finantseerimiskulud (laenuintress, lepingutasud, riigilõivud jm) - Müügikulud Arenduse protsess: turundus peaks käima läbi kogu arendusprotsessi (Milline toode? Kuidas hinnastada? Kuidas müüki toetada?). Turundus peab olema seotud arendusprotsessiga algusest alates
Mida selgemalt on määratletud firma üldeesmärgid, seda hõlpsam on eristada hinnaeesmärke. Hinnaeesmärke käsitletakse kolmes rühmas: 1. müügieesmärgid (käive, turuosa); 2. kuvandieesmärgid (stabiilsus, hea maine); 3. kasumieesmärgid (maksimaalne kasum, tasuv investeering, raha kiire käive). 6.4. Hinnakujundusmeetodid Kaasaja turunduses eristatakse järgmisi hinnakujundusmeetodeid: a) Kulukeskne hinnakujundus hinna määramisel lähtutakse tootmis- või ostukuludest, millele lisatakse teatud juurdehindluse protsent. b) Tarbijakeskne hinnakujundus Hinnakujundamisel lähtutakse tarbija ettekujutusest ja ootustest. Meetodi rakendamiseks on vaja omada väga täpset ettekujutust tarbija ostuharjumusest ning teatud psühholoogilisi aspekte. Mida suuremat nõudlust on tootele oodata, seda kõrgem hind kehtestatakse. 16
ostetud kaubad“. Varude esmane arvele võtmine Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses. RTJ 4 ütleb, et: Soetusmaksumus on vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üle antud mitte rahaline tasu õiglases väärtuses. Õiglane väärtus on summa mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelistes tehingutes. Soetusmaksumus koosneb ostukuludest tootmiskuludest muudest kuludest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Omahinnas (soetumus maksumuses) kajastatakse järgmisi kulusid: 1. toorainemaksumus 2. pakkematerjali maksumus 3. tollimaks 4. normaalsed tootmiskaod 5. tootmishoone amortisatsioon 6. lõpetamata toodangu ladustamisega seotud kulutused kui need on tootmisprotsessi käigus vältimatud 7. ostujuhi palk 8. tootmisjuhi palk 9. tootmistööliste palk
ettevõtte rentaabluse ja konkurentsivõime parandamine Ettevõtte erinevad allüksused optimeerivad sageli oma tegevused, arvestamata teiste allüksuste taotlusi ja eesmärke. Sellisel juhul on ettevõtte eri allüksuste tegevus ja taotlused suunatud erinevalt, mis vähendab tervikuna ettevõtte rentaablust ja konkurentsivõimet. Ostukulud Kulud, mis on seotud ostutööga ja põhjustatud hangete ja ostude poolt. Ostukulude hulka kuuluvad ka tellimiskulud, mis moodustavad ühe osa ostukuludest. Lisaks tellimiskuludele kuuluvad ostukulude hulka hanke- ja ostulepingute tegemise kulud, samuti muud igapäevase ostutööga seotud kulud Outsourcing (Outsourcing) Outsourcingu all mõeldakse ettevõtte poolt teostatud toimingu eraldamist muudest toimingutest ja selle määratlemist eriliseks vajaduseks, mille rahuldab väljaspool ettevõtet olev teenuste osutaja/tarnija. Outsourcing tähendab firma põhitegevust toetavate teenuste sisseostmist
laekuvas summas. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu, sisemise intressimäära meetodit kasutades. Edasimüügi eesmärgil soetatud nõudeid kajastatakse õiglase väärtuse meetodil. 45 Varud Varud võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostukuludest ja muudest kuludest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulud sisaldavad lisaks ostuhinnale varude soetamisega otseselt seotud transpordikulusid, tollimaksu ja muid mittetagastatavaid makse, millest on maha arvatud hinnaalandused ja garantiikulud. Varude soetusmaksumuse arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit. Tütar- ja sidusettevõtjad Tütarettevõtteks loetakse äriühingut, mida kontrollib teine äriühing nn. emaettevõte.
kaubad“. Varude esmane arvele võtmine Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses. RTJ 4 ütleb, et: Soetusmaksumus on vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üle antud mitte rahaline tasu õiglases väärtuses. Õiglane väärtus on summa mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelistes tehingutes. Soetusmaksumus koosneb · ostukuludest · tootmiskuludest · muudest kuludest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Omahinnas (soetumus maksumuses) kajastatakse järgmisi kulusid: 1. toorainemaksumus 2. pakkematerjali maksumus 3. tollimaks 4. normaalsed tootmiskaod 5. tootmishoone amortisatsioon 6. lõpetamata toodangu ladustamisega seotud kulutused kui need on tootmisprotsessi käigus vältimatud 7. ostujuhi palk 8. tootmisjuhi palk 9. tootmistööliste palk
Tarbijate ootused; Konkurentide hinnad ning turupakkumine; Turustuskanali nõuded; Valitsuse tegevus, seadused. Hinnaeesmärke käsitletakse kolmes rühmas: müügieesmärgid (käive, turuosa), kuvandieesmärgid (stabiilsus, hea maine) ja kasumieesmärgid (max kasum, tasuv investeering, raha kiire käive). Kaasaja turunduses eristatakse järgmisi hinnakujundusmeetodeid: Kulukeskne hinnakujundus- lähtutakse tootmis- või ostukuludest, lisatakse juurdehindlus %; Tarbijakeskne hinnakujundus- lähtutakse tarbija ettekujutusest ja ootustest. Konkurentsikeskne hinnakujundus- seisneb orienteerumises turuhinnale (kasutatav eriti homogeensete toodete korral). Kombineeritud hinnakujundus- võetakse arvesse omakulud, konkurentide hinnad ja tarbijate hinnataju. 19. Toode Toote all mõistetakse kõike seda, mis võib rahuldada turu vajadusi või soove. Tooteks võivad