Tõeprobleemiga pole mõtet vaeva näha. Tõde pole midagi sügavat, mida peaks otsima. Ehk polegi tõde olemas. Selgitage lähemalt tõefraasi funktsioone. ,,on tõsi, et". Stiililine, üldistav, kinnitav, väljendav otstarve. Kritiseerige deflatsionistlikku tõekäsitlust. Tõde on ikkagi tähtis. Milline on eri liiki teadmiste omavaheline seos? Kas üht liiki teadmist (nt oskusteadmist) saab teise liiki teadmisesse (nt et-teadmisse) "ümber tõlkida"? Tutvusteadmine, oskusteadmine, propositsiooniline teadmine (ehk et-teadmine, väitev teadmine). Pakuks, et see ,,tõlkimine" oleks igat pidi asjade ette kujutamine ja käiks ikkagi läbi et-teadmise Kuidas defineerida et-teadmist? Kus teadmine või mitteteadmine ei sõltu otseselt läbitud kogemustest või tegevustest. Milles seisneb teadmise traditsiooniline määratlus? Teadmine on õigustatud tõene uskumus Selgitage teadmise traditsioonilise määratluse uskumise ja õigustatuse tingimust.
) õigustamatult tahaplaanile (varjatult on teadja valgenahaline keskealine mees). 4. Empirismi ja ratsionalismi erimeelsused allika küsimuses: Empiristid leiavad, et ainus teadmiste allikas on kogemus. Ratsionalistid leiavad, et me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse ja kogemusel on vähemtähtis roll. 5. Tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevus: Tutvusteadmine ehk kogemuste kaudu saadud teadmine nt peavalu. Oskusteadmine ehk õpitud/selgeks tehtud teadmine nt salli kudumine. 6. Proportsiooniline teadmine: Ehk „et“ teadmine. Sisuline teadmine, mis toetub uurimustele, mitte kogemusele. Avalik, tõestatav ja loogiline teadmine. Nt: 2+4=6 7. Selgitage teadmise traditsioonilise määratluse kolme komponenti: Tõesuse tingimus ehk midagi teada, peab see juba nii olema/ olema juhtunud (keegi gripis ja ma tean et on haige)
Et trad. epist. jätab tagaplaanile teadmise subjekti. 4. Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses! Empiristid usuvad, et ainus teadmise allikas on kogemus, me alustame elu kui ,,tabula rasa". Ratsionalistid usuvad, et ainus teadmise allikas on inimmõistus, või et see on vähemasti kogemuse ees primaarne. 5. Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust! Tuttav võib olla näiteks mõne isiku või mõne kohaga. Oskusteadmine on oskus midagi teha, näiteks ei pea inimene, kes oskab ujuda, selgitama, kuidas ta seda teeb, ta lihtsalt oskab seda. 6. Mis on propositsiooniline teadmine? Moodusta näide! Prop. teadmine on teadmine, et. Näiteks ,,ma tean, et 2x2 on 4" 7. Milles seisneb teadmise traditsiooniline määratlus? Teadmiseks on õigustatud tõene uskumus. 8. Selgitage traditsioonilise määratluse ,,uskumise" ja ,,tõesuse" tingimust!
Klassikaline ratsionalism (Descartes ja Leibniz): jääb nende kahe vahel. Me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse (kogemusel on vähem tähtis roll). 24.Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust. Tutvusteadmine ehk kogemus-teadmine- selles tähenduses teadmisi omandame kellegagi või millegagi kokku puutudes. Ma tean, mis on peavalu (ma olen seda tundnud). Ma tean, mida tähendab lapse sünd, sest ma olen 3 last sünnitanud. Oskusteadmine ehk kuidas-teadmine- selles tähenduses teadmised ilmnevad teatud tegevuses ning neid omandatakse samuti vaid tegevuse kaudu. Ma tean, kuidas teha kunstlikku hingamist. Ma tean, kuidas keeta muna Ma tean, kuidas juhtida aut 25.Mis on propositsiooniline teadmine ja millised on selle liigid? Propositsiooniline teadmine, ehk et-teadmine. Liigid: Aprioorne – kogemuste-eelne, nendest sõltumatu teadmine Empiiriline teadmine
ja "kuninglik päritolu" on eraldivõetuna tarvilikud, aga ainult koos on nad piisavad. Miski on kogemuseees primaarne. printsess siis ja ainult siis kui ta on (1) naine ja (2) kuningliku päritolu. Kritiseerige! 4.Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust. Tuttav võib olla näiteks mõne isiku või mõne kohaga. Oskusteadmine on oskus midagi teha, näiteks ei pea inimene, kes oskab ujuda, selgitama, kuidas ta seda teeb, ta lihtsalt oskab seda. TÕDE 5.Mis on propositsiooniline teadmine? Moodusta näide. 1.Mida võib silmas pidada mõistega ,,tõeteooria"
Ainus tõelise teadmise allikas on inimmõistus, mis võib saavutada teadmise muutumatutest ideedest.Klassikaline ratsionalism (Descartes, Leibniz): - Me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse (kogemusel on vähemtähtis roll). 6. Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust.1) Tutvusteadmine: - ehk kogemus-teadmine - ehk teadmine kui tuttavolek:Näited:-“Ma tean, mis on peavalu” (s.t ma olen seda tundnud) 2) Oskusteadmine: ehk kuidas-teadmine -ehk protseduuriline teadmine: - “Ma tean, kuidas teha kunstlikku hingamist” (s.t ma oskan seda teha) 7
3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: 1.Mis on teadmise ulatus? 2.Mis on teadmise allikas? 3.Mis on teadmise objektid? 4.Mis on teadmise subjekt? 5. Mis on teadmine?- 1.Tuttavolek-tutvus kellegagi või millegagi. Teadmiste omandamine kellegagi või millegagi kokkupuutudes. Tean, mis on valu; 2. Mida me teame- oskusteadmine –kuidas Teadmised ilmnevad teatud tegevuses/ oskuses tegevuste kaudu. Tean kuidas praekartuleid tehakse; 3.Teadmine kui teatud informatsiooni omamine e teadmine – et- propositsiooniline . Tean, et minu ema nimi on Vaike. Teadmine-et jaguneb kaheks: 3.1.Aprioorne st kogemuse eelne, sellest sõltumatu teadmine •mõistuspärane (loogiline) •konventsionaalne ekokkulepe. N: aprioorne teadmine taandub kokkuleppele: ükski vanatüdruk ei ole abielus. 3.2
muutumatutest ideedest. Klassikaline ratsionalism (Leibniz, Descartes): me saame teadmisi läbi puhta mõistuse (kogemusel on aga vähemtähtis roll). 5. Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust. Tutvusteadmine on kogemusteadmine. (teadmine kui tuttavolek) Ma tean, mis on peavalu. (sest ma olen seda tundnud) Ma tean, mida tähendab kaotada meest. (sest ma olen sõbra kaotuse läbi elanud). Oskusteadmine on kuidas-teadmine. (protseduuriline teadmine) Ma tean, kuidas siduda salli (ma oskan) Ma tean, kuidas teha kunstlikku hingamist (ma oskan) Ma tean, kuidas kasvatada kanepit (ma oskan) 6. Mis on propositsiooniline teadmine? Moodusta näide. Propositsiooniline on et-teadmine, mis viitab asjade kohta teadmisele. See on sisuline teadmine, mis toetub rohkem uurimustele, mitte kogemustele. Avalik, tõestatav ja loogiline teadmine.
Churchlandi vastuväide, mis lähtub teadmise läbipaistmatusest: 1) Ma tean, et klaasis on vesi 2) Ma ei tea, et klaasis on H2O (kuna ma ei tea, et vesi = H2O) Seega 3) Vesi ei ole H2O Läbipaistmatuse kaalutlused ei rakendu kõiketeadmise puhul? Vastusepuu. Gulicki järgi – kas Mary omandab uusi teadmisi kui ta kogeb esimest korda punast? Jah, Ei (Churchland). Vastuseid teadmise argumendile. Kas Mary omandab uusi Teadmisi? Jah. Mis laadi teadmise Mary omandab? Oskusteadmine: uus äratundmisvõime(Lewis, Nemirow); faktiteadmine; tutvusteadmine(Conee, Tye). Oskusteadmine. Oskuse vastus: Nemirow, Lewis – Mary ei omanda uut teadmist faktidest, vaid oskusteadmise, know-how. Oskus ära tunda ning kujutleda vastavat kvaliteeti. Ei kohusta mittefüüsikalistele faktidele. Kuid kas oskus või võime on piisav eristamaks Mary’t enne ja pärast ruumist lahkumist? Keegi
Kuna ta leiab, et kogemus ei saa anda tõelist teadmist, kuna kogemuse objektid on muutumises. Ta arvab, et ainus tõeline teadmiste allikas on inimmõistus, mis võib saavutada teadmise muutumatutest ideedest. 7. Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust? -Tutvusteadmine e. kogemus-teadmine kui tuttavolek: "Ma tean, mis on kõhuvalu" (olen seda tundnud) "Ma tean mis on kaotusvalu" (olen lähedase inimese kaotanud) "Ma tean seda poissi keskkoolist saati) -Oskusteadmine e. kuidas-teadmine: "Ma tean, kuidas füüsikas seda valemit kasutada" "Ma tean, kus asub Venemaa" "Ma tean, kuidas õmmelda sellikut" 8. Mis on propositsiooniline (et-teadmine) teadmine? Moodusta näide! Sisuline teadmine, mis toetub uurimustele, mitte kogemusele. Avalik, tõestatav ja loogiline teadmine. nt. Ma tean, et 2+2=4 9. Milles seisneb teadmise traditsiooniline määratlus? Teadmiseks on õigustatud tõene uskumus. (ÕTU) 10
metafüüsiline(e-hoiak kui objekti olemuse tunnetamise eeltingimus; kui vaatame asja objektiivselt vabana tahtest ja väljaspool asja seoseid teiste asjadega, tunnetame asja ideed(füüsiline ese, moraalne olukord jne). Probleemid sellega ei võeta omaks Platoni metafüüsilisi eeldusi(idee, olemus), funktsionaalsete artefaktide olemus seisneb nende funktsionaalsuses(miks peaks objektiivne vaatamine andma asja olemuse), kogemusteadmine, oskusteadmine, propositsiooniline teadmine(mis tüüpi tunnetus see on, mis liiki teadmist e- hoiaku sissevõtmisest loodetakse). Sotsiaal-bioloogiline õigustamine e-hoiak on universaalne ravim kõigi igapäevaste hädade vastu, millest meil praktilise meele ja tõsise ellusuhtumise tõttu pole lootust pääseda. Probleemid sellega e-hoiakul võivad olla kahjulikud tagajärjed(samas on moraalne esteet); inimesed, kes hädas suudavad kõige vähem maailma esteetiliselt võtta. Nälja näpistus ja
meeldetulemine e. kõik tõesed teadmised pärinevad mõistusest enesest. Empiristid seevastu leiavad, et kõik teadmised pärinevad kogemusest, mille saame meelte kaudu (meie meeled aga petavad meid!). 7. Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust? Tutvusteadmine- Kogemus, e teadmine kui tuttavolek. Tuttavolek millegagi.Nt.''Ma tean mida tähendab peavalu, sest ma olen seda tundnud. Ma tean mida tähendab kaotada jalg see tähendab ma olen jala kaotuse läbi elanud. Oskusteadmine- Kuidas teadmine, Millegi tegemise oskus.Nt Ma tean kuidas teha kunstlikku hingamist st ma oskan seda teha. 8. Mis on propositsiooniline (et-teadmine) teadmine? Moodusta näide! Teadmine kui teatud informatsiooni omamine ehk teadmine-et. Selles tähenduses teadmised sõnastatakse ning neid saab omandada lugedes või kuulates. See on kogemusest sõltumatu teadmine. Nt ma tean ,et 8/2=4. 9. Milles seisneb teadmise traditsiooniline määratlus
maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Kuna ta leiab, et kogemus ei saa anda tõelist teadmist, kuna kogemuse objektid on muutumises. Ta arvab, et ainus tõeline teadmiste allikas on inimmõistus, mis võib saavutada teadmise muutumatutest ideedest. 5. Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust! 1) Tutvusteadmine e. kogemus-teadmine e. teadmine kui tuttavolek: “Ma tean mis on peavalu” (st ma olen seda tundnud) 2) Oskusteadmine e. kuidas-teadmine e. protseduuriline teadmine: “Ma tean, kuidas teha kunstlikku hingamist” (st oskan seda teha) 6. Mis on propositsiooniline teadmine? Moodusta näide! Propositsiooniline teadmine e. Et-teadmine: “Ma tean, et loeng toimub Lossi 3-325” “Ma tean, et 8 : 2 = 4” Propositsioonilist teadmist on tavaks jaotada kaheks: 1.Aprioorne (st kogemuse eelne, kogemusest sõltumatu) teadmine •Mõistuspärane/loogiline •Konventsionaalne 2.Empiiriline teadmine Sisuline
annaabi.ee 
